lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt
lg 1 elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Elatise miinimumsumma on selleks, et katta lapse hädapärased kulutused ning sellest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (
lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Hageja palub kostjalt välja mõista enda kasuks enda ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 2175 krooni alates 23.01.2008. Hageja on alates lapseeast invaliid, hagejal on mõõdukas intellektipuue väljendunud sotsiaalse kohanematusega, raske funktsioonihäire. Harju Maakohtu 28.04.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-4527 on määratud hageja eestkostjaks T M (tl 6-8). Hageja sissetulek on alates 01.04.2008 pension 2920 krooni ja puudetoetus 560 krooni (tl 18). T M sissetulekuks on töötasu keskmiselt 6000 krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt hageja ülalpidamiseks kulub keskmiselt 4350 krooni (toit 1475 krooni, raamatud, õppevahendid, riided ja jalatsid ning ettearvamatud kulud 1875 krooni, kommunaalkulud 1000 krooni). Kostja tunnistab, et hageja ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 4350 krooni, kuid kostja ei ole nõus maksma hageja ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, kuna hageja sissetulek saadava pensioni kujul on 2990 krooni, seega on ülalpidamiskulude ja pensioni vahe 1360 krooni ning kostja on seisukohal, et kostja peaks 1360 kroonist maksma ülalpidamist suuremas ulatuses, s.o. 2/3 ehk 906 krooni. Kui kostja maksaks hageja ülalpidamiseks 2175 krooni, kujuneks hageja sissetulekuks ilma teise vanema panuseta 5165 krooni, mis on 815 krooni suurem, kui on näidatud hageja ülalpidamised ühes kuus ning teine vanem, kellel on samuti kohustus hagejat materiaalselt üleval 2 pidada, ei peaks hageja ülalpidamiskulusid maksma. Kostja sissetulekuks on 11 427 krooni (neto) (tl 39-40). Kostja ülalpidamisel ei ole teisi töövõimetuid ega alaealisi lapsi. Kostja väitel peab ta oluliseks fakti, et peale abielulahutamist jättis ta vabatahtlikult poolte ühise korteri aadressil xxx endisele abikaasale ja pojale.. Loobudes oma seaduslikust osast, käsitles kostja loobumist kui oma osast elatusrahana ning panusest lapse heaolu tagamisse. Antud asjas on tõendatud, et hageja on invaliid alates lapseeast ja tal on mõõdukas intellektipuue väljendunud sotsiaalse kohanematusega, raske funktsioonihäire ning hagejal puuduvad oskused iseseisvalt toime tulla olmeprobleemidega, rahaliste ja õiguslike küsimustega, hagejal on probleemid arusaamisega, sõnaline kõne hagejal puudub. Hagejale on määratud Harju Maakohtu 28.04.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-4527 eestkostjaks tema ema T M. Samuti on tõendatud, et hagejale on määratud töövõimetuspension 2990 krooni kuus ning puudetoetus 560 krooni. Hageja seadusliku esindaja väitel oli tema sissetulekuks varem keskmiselt 6000 krooni kuus, mida tööandja on nüüd vähendanud 10 % võrra. Kostja esitatud tõendi kohaselt on tema sissetulekuks 13 950 krooni kuus ja kostja ülalpidamisel ei ole teisi töövõimetuid ega alaealisi lapsi. Hageja seadusliku esindaja T M kohtuistungil antud seletuse järgi on xxx sündinud AM hageja seadusliku esindaja T M ja kostja AM (sünd xxx) ühine poeg. Kostja ei ole viimase 12 aasta jooksul last kordagi vaatamas käinud ega mingil määral lapse vastu huvi tundnud. Kui T M on tööl, käib poega vaatamas ja aitamas naaber, kes pojale toitu soojendab. Poeg on rahulik, mõne tunni vältel suudab olla üksi, kuid ta ei suuda iseseisvalt õues käia. Poeg ei ole võimeline abi paluma. Poeg ei tule iseseisva eluga toime. T M möönab, et haige lapse kõrval on väga raske elada , kuid poeg ja ema väga hoiavad teineteist. Samas kostja ei tea, kuidas tema poeg elab, kuna ta ei ole viimase 12 aasta jooksul pakkunud mingit tuge poja tegelikul kasvatamisel ega ole selle aja jooksul isegi kordagi poega vaatamas käinud. Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund on parem, kui hagejal ja tema seaduslikul esindajal kokku. Hageja töövõimetuspension on 2990 krooni + puudetoetus 560 krooni. Hagis esitatud hageja ülalpidamiskulud 4350 krooni on ainult hädavajalikud ja esmased. Seoses elukalliduse tõusuga on tõusnud ka hageja ülalpidamise, tema hoidmise ja temaga tegelemise kulutused, mis ei kata hageja tegelikke vajadusi. Kohus märgib, et hageja seadusliku esindaja, tema ema ja eestkostja ühes isikus, töötasu on poole väiksem kui kostjal. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta asjaolu, et haige poja eest hoolitseb igapäevaselt ja on kogu oma elurütmi seadnud poja järgi ainult lapse ema T M. Sellest tulenevalt on töövõimelisel ja tervel kostjal (vastupidist kostja ei ole väitnud ega tõendanud) ainetu vaidlustada elatusraha maksmist töövõimetu ja abivajava poja ülalpidamiseks alla miinimummäära.
Seega kostja väide, et ta loobus ühisvara jagamisest endise abikaasa ja poja kasuks, millega arvestas oma osa elatisest, ei ole lubatav ning kohus ei saa seda arvesse võtta kostjalt elatise väljamõistmisel. Seega leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused, mis võimaldaksid elatusraha suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et hageja hooldamisega ja ülalpidamisega seotud kuludest kannab suurema osa hageja seaduslik esindaja, kelle juures hageja elab ning kes on hageja eestkostja. Hageja eestkostja ja ema igapäevane hool hageja hooldamisel, ülalpidamisel ja eluga toime tulemisel on ööpäevaringne. Samas kostja osa piirdub ainult temalt seaduse järgi nõutava elatusraha maksmisega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et töövõimetu ja puudega (mõõdukas intellektipuue väljendunud sotsiaalse kohanematusega, raske funktsioonihäire) täiskasvanud lapse ülalpidamiseks ja tema elu korraldamiseks kulub oluliselt rohkem materiaalseid vahendeid, kui seda tagab hageja töövõimetuspension ja väike puudetoetus ning milledest ei piisa hageja vajaduste rahuldamiseks, arvestades hageja tervislikku seisundit ja tema abistamise vajadusi. 3 Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis hageja ülalpidamiseks 2175 krooni tagasiulatuvalt alates 23.01.2008 kuni hageja töövõimetuse lõppemiseni. Kohus märgib ka, et tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega jääb hageja ülalpidamiseks raha keskmisel 1700 krooni.
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab hageja huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses, et areneda ja saada vastavaid ravimeid.
lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Juhindudes TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.