-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid
§-s 132 sätestatud ulatuses. Eeltoodust järeldus, et korteriomandi omaniku vastutus teise korteriomandi omaniku ees kahju tekitamisel ülalmärgitud sätete alusel järgneb süüst olenemata ja vastutus võib olla välistatud vaid rikkumise vabandatavuse tõttu. Seega ei oma vaidluses tähendust kotja väited, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud. Kahju tekkimine, põhjuslik seos, õigusvastasus, kostja tegu Kohtule esitatud KÜ aktist 03.04.07 nähtub, et ühistu valvesantehnik käis vee läbijooksu tõttu 23.03.07 hilisõhtul korteris nr 73 selle tõttu, et kööki voolas ülemise korruse korterist nr 77 vesi. Selleks ajaks, kui santehnik sinna jõudis, oli vee läbijooks lõppenud, samas ei avanud keegi korteri nr 77 ust. Korteris nr 73 olid märjaks saanud lagi, tapeet ja põrandakate oli üles kerkinud. Hageja tunnistaja IR ütlustest nähtub, et hageja korteris olid kahjustada saanud suur tuba, köök, samas kui II korruse korteris ust ei avatud. Tunnistaja elab samas majas kohakuti hageja korteriga, ainult III korrusel. Tunnistaja korteris ei olnud veeleket, seda kontrollis ka 3 santehnik kes välja kutsuti. Veeleke tekkis 2007.a. kevadel, esimest korda märtsis ja teine kord märtsi lõpus. Ta oli just hageja juures, kui vesi hakkas voolama laest, seinale tekkis plekk, vesi jooksis lage mööda, mööda köögikappi. Santehnik tuli välja ja nad läksid I korruse naabri juurde, P. Volid kodus, nende köögi kraanikausi voolik oli niiske, sealt jooksiski vesi. Hageja korteri esikus oli veeplekk, kuid põhiliselt oli need köögis ja suures toas. Tunnistaja ei teadnud seda, kas 2006.a .veekahjus sai kannatada ka 77 korter ehk kostja korter. Tunnistaja ütles, et pärast 2007 uputust ei ole hageja remonti teinud, ütles, et hageja korter sai kannatada 2007a., mitte 2006.aastal kui 85 korteris toimunud veekahju tõttu sai kannatada tunnistaja korter. Kostja tunnistaja VD ütlusest nähtub, et ta kirjatas alla 2007.a. koostatud aktile, kahjustada sai korter nr 73 - märjaks sai lagi, tapeet, sein, mida ise nägi, kuna käis ise ka korteris nr 73, kuid ei õnnestunud pääseda 77 korterisse. Tunnistaja ütles, et 2006.a
Katki läinud osa asus köögis kraanikausi all, kostjal oli sinna juurdepääs ja kostjal oli võimalus omada ülevaadet veetoru seisundist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole KOS § 11 lg 1 p 1 märgitud kohustust täitnud ja selliseid asjaolusid ei ole esile toodud, et veetoru oleks katki läinud vääramatu jõu tõttu ehk rikkumine oleks vabandatav, mistõttu on kostja vastutav hagejale tekitatud varakahju eest. Kuna hagejale kahju tekkimine on tõendatud, siis on hageja omandi kahjustamine õigusvastane ja kuna tõendatud on asjaolu, et kostja korterist sai alguse vee läbijooks, mis põhjusta hageja omandi rikkumise ja kuna kostja ei ole oma KOS § 11 lg 1 tulenevat kohustust täitnud, on tõendatud seega samuti põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel. Kahju ulatus
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
132 lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja poolt kohtule esitatud K OÜ eelarvest nähtub, et korteri nr 73 asuva ruumi lagede (27m2), seinte (39m2) taastusremondi maksumus on kokku arvestades materjalide maksumust, tööde enda maksumust, sj transpordikulu kokku 38097 krooni. Märgitud eelarvest nähtub, et hageja korteri remondiks kulub viimistlusmaterjali (pahtlid, akvastop, kruntvärvid, liim, abimaterjal, silikooni), samuti ka korterieelse seisundi taastamiseks tapeeti, värvi (laed, seinad). K i OÜ eelarvest nähtub vajadus ka laeliistude paigaldamiseks. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hageja korteris said kahjsutada tapeet, lagi, seinad: värv, tapeet kobrutab, sh on näha, et hageja korteris on ka laeliistud. Tunnistaja I. R ütluste kohaselt on tehtud fotod hageja korterist ja kahjustada on saanud köök, suur tuba ja tema ütluste kohaselt sai hageja korter mitte 2006.a. korteris nr 85 toimunud uputuse tõttu kahjustada, vaid 2007.a. Kostja tunnistaja OR, kes koostaski hageja poolt kohtule esitatud K OÜ eelarve remondi tegemiseks hageja korteris, oli käinud ka kohapeal ning tema ütluste kohaselt oli veekahjustus ulatuslik, kahjustused olid värsked, tema ütluste kohaselt tegeleb firma remondiga juba 11 aastat. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et hageja poolt kohtuleesitatud K i OÜ eelarvega on hageja tõendanud kahju ulatust ja taastamisremondi maksumust. Kostja ei ole ise välja toonud, milline võiks olla hageja korteri taastusremondi maksumus, seadis vaid kahtluse alla selle ulatuse ning kostja taotluse alusel ülekuulatud O. R ütlustest ei nähtu, et kahju ulatus oleks väiksem kui koostatud eelarve. Nimetatud põhjustel puudub kohtul alus kahelda eelarve usaldusväärsuses, sj ka eelarves kajastuvates materjalide kogustes, tööde mahus, hindades. Kohtu arvates ei ole võimalik taastusremonti läbi viia selliselt, et osa kahjustatud köögi, toa laest või tapeedist või liistust asendatakse, ülejäänud osa mitte, vastasel korral osutuks remondijärgselt kahjustada saanud osa endiselt ebaühtlaseks, kuid samas peab kahjuhüvitis
Hageja selgitas kohtuistungil, et korteris oli remont tehtud 2002.a. so 5 aastat enne seda, kui kostja korterist tekkinud vee läbijooksu tõttu sai hageja korter kahjustada. Fotodelt nähtub, et hageja korteris on saanud kahju tapeet, seinad, laed, sj ei nähtu fotodelt, et korteris oleks olnud seinas seineks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K OÜ eelarves pakutav seineksile kulud hind 649,20 krooni ei ole põhjendatud arvata taastusremondi hulka ja kuna fotodelt nähtuvalt ei olnud köögis ka tapeeti, ei ole põhjendatud arvata taastusremondi hulka tapetseerimistööde maksumust 27,50 m2 (lk 5, eelarve p 3) eest summas 2695 krooni. Esitatud plaanide järgi on köök väiksem kui suur tuba, seega ei arvestagi kohus tapeeti 27,50m2 alale. Eelarve 38097 krooni sisaldab endas käibemaksu 18%. Eelarvest nähtuvalt on taastusremondi maksumus ilma käibemaksuta 32286,64 krooni, sj nähtub, et materjalide maksumus, tööde maksumus jm on arvestatud kõik käibemaksuta ja lõpptulemusele (32286,64 kr) on arvestatud juurde käibemaks 18%. Kohus arvestab seineksi hinna 649,20 krooni ja tapetseerimistööde maksumuse 2695 krooni maha 32286,64-st, mis teeb seega eelarve maksumuseks 28942,44 (32286,64-649,20-2695) krooni. Märgitule tuleb juurde arvestada käibemaks 18%, so 5209,63 krooni ning kokku on eelarve seega 34152,07 krooni. Nimetatud ulatuses on kohtu arvates põhjendatud ka taastusremondi maksumus ja kahju hüvitamise ulatus. Mis puutub kostja 6 väitesse, et tapeedi hind on põhjendamatu, siis arvestades eelarve koostaja (tunnistaja O. R ütlus) kogemusi, puudub kohtul alus kahelda valitud tapeedi hinnas ülejäänud korteri osa taastamisremondi tegemiseks. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele summas 34152,07 krooni, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Menetluskulud TsMS § 163 alusel jäävad hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vastavas osas kummagi poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 89,4% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 89,4 % ulatuses ja kostja menetluskulud 10,6% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.