KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks 23.märts 2009. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-677

tja S S (isikukood XXX, elukoht XXX)

tja lepinguline esindaja A S Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2009 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada KÜhagi S S vastu täielikult.
3. Välja mõista S S lt 76 594,63 (seitsekümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend neli krooni 63 senti) KÜkasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud S S kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
4. KÜesitas 15.10.2008 hagi S S vastu 55 292,62 krooni saamiseks. 2.

tjale kuuluvad XXX ja XXX asuvad korteriomandid.

tja on KÜ liige.

tja on jätnud tasumata hagejale ajavahemikul 01.11.2007 – 01.10.2008 oma korterite majandamiskulud. Hageja tugineb korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 108. 3.Hageja esitas 23.12.2008 arvamuse

tja vastusele. KÜ20.06.2005.a üldkoosolekul kinnitati hooldustasu, remondi ja kapitaalremondi kulude tariif 6 krooni/m2. Vee ja elektri tarbimise eest arvestatakse tasu vastavalt korteriomanike poolt esitatud arvestite näitudele, mis tuleb esitada igakuiselt hagejale.

tja ei ole vee ja elektri tarbimise kohta hagejale andmeid esitanud. Hageja juhatuse 01.12.2007 otsusega arvestatakse eelmärgitud korteriomanikele 5m3 külma ja 5m3 sooja vee tarbimist ning elektrit 100 kilovatti päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga kuus. Ülejäänud kulud jagatakse kõikide korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt korteri pinnale.

tja ei ole hagejale esitanud pretensioone teenuste osutamata jätmise kohta.

tja oli kuni 06.08.2007 hageja juhatuse liige ja pärast

tja ümbervalimist ei ole hageja majandamiskulude arvestus ja tariifid muutunud.

tja võlgnevus -69 korteri eest on 33 046,34 krooni ja -76 korteri eest – 22 247,28 krooni, kogusummas 55 292,62 krooni. 4.Hageja suurendas 28.01.2009 nõuet ja esitas arvamuse

tja vastusele. Korteriühistu põhikirja p 8.2 kohaselt arvestatakse raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodika, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumentide alusel. 5. Ebaõige on

tja väide, nagu oleks kõik juhatuse otsused tühised, sest need ei ole kohaselt jõustunud. Nii üldkoosoleku kui juhatuse otsused kehtivad, kuna neid ei ole vaidlustatud. 6. Põhistamata, tõendamata ja ebaõige on ka

tja väide, et üldkoosoleku otsuse kohaselt peab hageja esitama igale korteriühistu liikmele koos arvega igakuulise aruande hageja kulutuste, ostetud teenuste ja kommunaaltariifide kujunemise kohta. Sellise aruande koostab hageja kord aastas. 7.

tja väide, et tal on andmeid, et hageja ei tasu tarnijatele osutatud teenuste eest, on pahatahtlik – selliseks arvamuseks puudub igasugune alus.

tja on omaks võtnud, et ta ei ole hagi põhinõude esemeks olevaid makseid tasunud.

tjal on olnud võimalik tutvuda hageja kõigi vajalike dokumentidega. 8. Hageja suurendas

tjalt tasumata majanduskulude võlgnevuse väljamõistmise nõuet 11 623,21 krooni võrra, s o 66 915,83 kroonini, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 lausest 1.

tja ei ole tasunud ka perioodi 09.2008−12.2008 eest temale hageja poolt esitatud arveid ja nende alusel kujunenud täiendav võlgnevus tuleb

tjalt välja mõista. Hageja palub

tjalt välja mõista viivis summas 9 678,80 krooni KÜS § 7 lg 4 alusel. Periood Võlg Võlg Võlg Viivise Viivit. Viivis (korter (korter kokku päevapäevad 69) 76) määr seisuga 27.01.09 11.2007 3358,42 1765,71 5124,13 0,0007 390 1398,89 12.2007 3173,48 1807,82 4981,30 0,0007 359 1251,80 01.2008 3390,82 1988,93 5379,75 0,0007 331 1246,49 02.2008 2564,50 1765,71 4330,21 0,0007 300 909,34 2 03.2008 04.2008 05.2008 06.2008 07.2008 08.2008 09.2008 10.2008 11.2008 2750,35 2356,66 1782,92 1669,41 1704,82 1704,81 1664,95 2599,47 3570,67 2592,38 2198,37 1591,25 1511,12 1546,38 1546,38 1506,73 2440,06 3412,00 5342,73 4555,03 3374,17 3180,53 3251,20 3251,19 3171,68 5039,53 6982,67 0,0007 0,0007 0,0007 0,0007 0,0007 0,0007 0,0007 0,0007 0,0007 270 239 209 178 147 117 86 56 25 Kokku 1009,78 762,06 493,64 396,29 334,55 266,27 190,94 197,55 1221,20 9678,80 Hageja palub mõista

tjalt välja võlgnevus summas 66 915,83 krooni ja viivis 9 678,80 krooni.

tja vastuväited 9.

tja vaidleb hagile vastu.

tja on KÜ liige. Antud juhul reguleeritakse hageja ja

tja varalisi suhteid KÜS-i ja KÜpõhikirjaga. Kuivõrd hageja nõuab

tjalt majandamiskulude tasumist, siis peab hageja esitama vastavad tõendid majandamiskulude tekkimise kohta ja sh ka arvestused vastavalt KÜpõhikirja p-le 8. Hageja poolt on esitatud arved, mis on väljastatud

tja nimele ja võlgnevuse koondtabel, kuid on esitamata arvestused ja algdokumendid, kust selguks, et näiteks hooldustasu tariif on 3 krooni/m2, aga mitte 1 kroon/m2.

tja on seisukohal, et korteriühistu arved korteriühistu liikmetele ei ole iseenesest kulude tõendiks.

tja leiab, et nõue on ebaselge, kuna hageja nõuab

tjalt ~55 000 krooni, kuid lisatud arvetest ja võlgnevuse koondtabelist selgub, et võlgnevus on ~33 000 krooni, samal ajal puuduvad viiviste arvestused, kuid need on nõudes olemas. 10.

tja esitas 15.01.2009 täiendava vastuse.

tja oli KÜjuhatuse liige, kelle ülesandeks oli korteriühistu töö korraldamine vastavalt üldkoosoleku poolt vastu võetud otsustele ja korteriühistu põhikirjale.

tja on seisukohal, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et KÜüldkoosoleku poolt on vastu võetud ja siiani kehtib otsus, mille alusel peab hageja esitama igale korteriühistu liikmele koos arvega igakuise aruande, kust igal liikmel on võimalus näha kui suured kulutused korteriühistul olid, millised teenused on ostetud ja kuidas moodustuvad tariifid kommunaalkulude eest. Alates septembrist 2007.a, s o KÜjuhatuse koosseisu muutmise ajast, ei täida uuesti valitud korteriühistu juhatus ülalnimetatud otsust ning järelikult ei esitata korteriühistu liikmetele ja sh.

tjale teavet korteriühistu majandustegevuse kohta. Seega puudub korteriühistu liikmetel ja sh

tjal võimalus kontrollida arvete summasid. Samal ajal on

tjal andmeid, et hageja ei tasu teenuste tarnijatele osutatud teenuste eest, kuid raha korteriühistu liikmetelt soovib saada. Selline olukord on vastuolus KÜpõhikirja pga 8.1., mille kohaselt on korrashoiukulude tasumise põhiprintsiibiks tasumine tegelikult saadud teenuste eest. Seoses ülalnimetatud asjaoludega keeldus

tja korteriühistu arveid tasumast kuni vastavate dokumentide ja teabe kättesaamiseni. 3 11. Tingimusel, et kõik hageja arved on õiged (so. tariifide arvestused tegelikult saadud teenuste eest on õigesti kajastatud), on

tja valmis kustutama oma võlgnevuse hageja ees.

tja peab tariifide arvestamisel silmas eelkõige seda, et hagejal on õigus nõuda

tjalt raha ainult selliste teenuste eest, mis on hageja poolt osutatud või vahendatud ja liikmete vahel jagatav summa peab olema sama, mis on hageja poolt tasutud/kantud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud raamatupidamisdokumente, kust on näha kui suur arve näiteks prügiveo eest oli detsembris 2007.a., siis ei ole

tjal võimalust kontrollida, kas tasu prügiveo eest detsembris 2007.a. on arves õigesti kajastatud või mitte.

tja tugineb korteriomandiseaduse (

) § 13 lg 3, mille kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud ja KÜpõhikirja p. 8.1 ja 8.2. Korteriühistu on mittetulundusühing. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Vastavalt KÜS § 4 lg 2 lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord.

tja nõue korteriühistu majandustegevuse suhtes tuleneb KÜpõhikirja p-st 3.3, mille kohaselt liikmel on õigus nõuda ja saada teda huvitavat teavet ühistu tegevusest.

tja on seisukohal, et KÜjuhatuse 01.12.2007.a kõik otsused on tühised, sest need ei ole jõustunud vastavalt põhikirja p-le 6.7, järelikult ei saa hageja sellistele otsustele tugineda.

tja väitel pidanuks hageja enne kohtusse pöördumist andma

tjale võimaluse kustutada võlgnevus graafiku ja skeemi järgi, mis on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt, kuid hageja ei ole seda teinud. Seega rikkus hageja korteriühistu üldkoosoleku kehtivat otsust. Kohtu põhjendused 12. Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde ja palusid hagi rahuldada.

tja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. 13. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on registrisse kantud 30.03.1998 ja elamu majandamine on talle üle antud ning

tjale kuuluvad Maardu linnas asuvas elamus korteriomandid nr 69 ja 76 (t lk 9-15, 22).

tja on tulenevalt KÜS § 5 lg-st 1 korteriühistu liige. 14. Poolte vahel on vaidlus selles, kas

tjal on õiguslik alus jätta hagejale tasumata osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest.

1. KÜpõhikirja p 8.2 kohaselt arvestatakse raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodika, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumentide alusel (t lk 45-47). Põhikirja p 8.1 järgi korrashoiukulude tasumise põhiprintsiibiks on tasumine tegelikult saadud teenuste eest. Põhikirja p 8.3 kohaselt üksikjuhtudel, üldkoosoleku otsuse alusel võib 4 juhatusele delegeerida volitusi raha sihtkogumise sissenõudmist reglementeerivate, koosoleku poolt kinnitatud dokumentide korrigeerimiseks ja viimistlemiseks. Põhikirja p 4.1 järgi liikme kohustusteks on korteriühistu tegevust reguleerivate seaduste nõuete, põhikirja sätete, üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmine.
2. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Järelikult on

tja kui korteriühistu liige kohustatud hagejale tasuma majandamiskulude ja saadud teenuste eest. Iseenesest on õige

tja tuginemine sihtmaksete arvutamise ja kulutamise korra p 4.2, mille kohaselt esitab juhatus iga kuu koos arvega korteriühistu liikmele aruandluse iga sihtmakse liigi kohta: arvutatud summad, tegelikud kulud, ülejäägid ja võlgnevused, mis on jagatud analüütilise arvestuse kirje kaudu iga sihtmakse kulude sees (t 72-75). Hageja väitele, et sellise aruande koostab hageja kord aastas, millele

tja vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungil kinnitasid hageja juhatuse liikmed, et nad töötavad tasuta ning on ebamõistlik nõuda igakuist aruandlust, arvestades täiendavaid kulutusi korteriühistu liikmetele. 17.

tja väide, et tal on andmeid, et hageja ei tasu tarnijatele osutatud teenuste eest, on pahatahtlik – selliseks arvamuseks puudub igasugune alus.

tja väide on küüniline, kuna

tja, kes ei tasu majanduskulusid hagejale, panebki hageja olukorda, kus on võimatu tasuda täies ulatuses teenuste tarnijatele. 18. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas

tja võis keelduda majandamiskulude ja teenuste eest tasumisest. KÜ20.06.2005.a otsusega on kinnitatud remondi tariifiks 6 krooni/m2 (t lk 48-49). KÜ01.12.2007 juhatuse otsusega on määratud normid vee ja elektri arvestamiseks neile korteriomanikele, kes ei esita vee- ja elektrinäitusid ning arvestatakse 5m3 külma ja 5m3 sooja vee tarbimist ning elektrit 100 kilovatti päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga kuus (t lk 50-51).

§ 8

lg 3 kohaselt kui

või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Ebaõige on

tja väide, nagu oleks kõik juhatuse otsused tühised, sest need ei ole kohaselt jõustunud. Hageja väidet, et nii üldkoosoleku kui juhatuse otsused kehtivad, kuna neid ei ole vaidlustatud,

tja ümber ei lükanud. Vee ja elektri tarbimise eest arvestatakse tasu vastavalt korteriomanike poolt esitatud arvestite näitudele, mis tuleb esitada igakuiselt hagejale.

tja ei ole vee ja elektri tarbimise kohta hagejale andmeid esitanud. Seega on põhjendatud hageja nõue

tjalt vee ja elektri kasutamise eest tasu väljamõistmiseks hageja juhatuse 01.12.2007 otsuse alusel, mille kohaselt arvestatakse nendele korteriomanikele 5m3 külma ja 5m3 sooja vee tarbimist ning elektrit 100 kilovatti päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga kuus. Ülejäänud kulud jagatakse kõikide korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt korteri pinnale.

§ 13

lg 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud.

tja ei ole hagejale esitanud pretensioone teenuste osutamata jätmise kohta. 5 Hageja väidetele, et

tja oli kuni 06.08.2007 hageja juhatuse liige ja pärast

tja ümbervalimist ei ole hageja majandamiskulude arvestus ja tariifid muutunud, samuti ei ole

tja andnud KÜ dokumente hagejale üle,

tja vastuväiteid ei esitanud. Seega puudub alus

§ 13lg 3 kohaldamiseks.

19. Arvetest nähtuvalt lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna suurusest. Hageja väiteil jagatakse teenuste arvete maksumus majas asuvate korteriomandite üldpinnaga ja seejärel tehakse arvestus igale korteriomandile vastavalt omandi üldpinna suurusele.

tja ei ole märkinud, millises osas ta arveid ebaõigeteks peab.

tja ei ole esitanud arvete saamisel hagejale mingeid vastuväiteid.

§ 13

lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.

§ 13

lg 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohane on hageja osundamine KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. 20.

tja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid on ebaõiged, ei anna alust hagejale majandamiskulude tasumata jätmiseks. Arvete ja viivise arvestusega on leidnud kinnitust, et

tja on jätnud hagejale ajavahemikul november 2007 kuni detsember 2008 tasumata korterite majandamiskulude eest 66 915,83 krooni, millelt on arvestatud viivis 9 678,80 krooni, kogusummas 76 594,63 krooni (t lk 16-21, 52-54, 79, 81-87) 21. Väär on

tja viide MTÜS § 12 kuna kohaldamisele kuuluvad erinormid KÜS § 13, § 15-1, § 7 lg 4,

§ 8ja § 13.

22.

tja nõue korteriühistu majandustegevuse suhtes tuleneb KÜpõhikirja p-st 3.3, mille kohaselt liikmel on õigus nõuda ja saada teda huvitavat teavet ühistu tegevusest. Paljasõnaline ja tõendamata on

tja etteheide, et ta pole saanud hagejalt teavet ühistu tegevuse kohta. Kohtumenetluses sai

tja KÜ ühe kuu kütte-, elektri- ja veearved.

tja ei kinnitanud, et hageja on teinud osutatud teenuste ja majanduskulude väära arvestuse. 23. Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu majandamise eest on hageja väljastanud ajavahemikul 01.11.2007 – 01.01.2009

tjale arved.

tja arvete eest tasunud ei ole.

tja väide, et hageja pidanuks enne kohtusse pöördumist andma

tjale võimaluse kustutada võlgnevus graafiku ja skeemi järgi, mis on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt, on ainetu, küll aga möönab

tja, et võlgneb hagejale osutatud teenuste ja majandamiskulude eest. 24.

tja ei vaidlusta, et nimetatud tasud on

tjale arvestatud kehtiva 2006.a majanduskava alusel, mille dokumente pole

tja hagejale üle andnud. Seega tuleb

tjalt hageja kasuks välja mõista tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest põhivõlgnevus 66 915,83 krooni ja viivis 9 678,80 krooni, kogusummas 76 594,63 krooni. 6 25. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta

tja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Viivi Villemson 7