). Samas ei saa mitte igasugune hagejapoolne lepingu rikkumine olla kostja kohustusest vabanemise aluseks, vaid lepingu rikkumine peab õigustama kostjapoolset otsustust hagejale hüvitist mitte maksta. Hageja ja kostja vaheline võlasuhe on tekkinud nii kostja juhtorgani liikmeks olemisest kui ka lepingust. Kui analüüsida hageja kohustusi kostja ees, siis osaliselt on need abstraktsed (ühingu asja ajamine, hoolsus, lojaalsus), osaliselt konkreetsed. Kostja on hagejale ette heitnud eelkõige lepingust ja täpsustatud tööülesannetest tekkinud konkreetsete kohustuste täitmata jätmist. Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt esile toodud kohustused – aruannete esitamise kohustus, kohustus komplekteerida töökoja personal, lisatasude väljamaksmise otsustamine ja Soome tütarettevõtte arendamine – olid hageja töövaldkonda kuuluvad ülesanded. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja ei esitanud igakordselt tähtaegselt aruandeid, ei suutnud komplekteerida tulenevalt tööjõu puudusest turul töökoda, ei viinud Soome tütarettevõtet kasumisse kostja poolt nõutud korras ja tähtajaks. Vaidlus on selles, kas hageja rikkus sellega oma kohustusi sellisel määral, et kostjal oleks õigus kasutada poolte poolt lepingus kokkulepitud õiguskaitsevahendit – keelduda omapoolse kohustuse täitmisest ehk hüvitise maksmisest. E-kirjadest (tl 169, 171, tõlge tl 86-87) loeb kohus tõendatuks, et hagejal paluti kostja esindajale saata müügitegevuse kohta täpne aruanne alates septembrist 2006.a iga kuu viiendaks kuupäevaks ja 09.10.2009.a e-kirjast nähtub, et selle kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise eest tehti hagejale ametlik noomitus. Nimetatud kohustuse mittetäitmisele on viidatud ka 8 06.11.2006.a e-kirjas (tl 88). 11.detsembril 2006.a on kostja esindaja juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja kohustused on täitmata ja täitmine müügitegevuse aruannete edastamisel eeldab ka vastavate allüksuste käest aruannete õigeaegselt saamist. Vaidlust ei ole selles, et hageja saatis oktoobris 2006.a aruande ära 4-päevase hilinemisega (tl 170, 174-175), novembris 2006.a 1päevase hilinemisega (tl 172). Informatsiooni andmise kohustus on juhatuse liikme oluline kohustus. Hageja kohustus oli tagada, et vajalik informatsioon müügitegevuse kohta tähtaegselt koostatakse ja esitatakse. Kohus saab aru, et hageja on tuginenud kohustuse rikkumise vabandatavusele, kuna Soome osapoolelt vastavate andmete saamine hilines (tl 176-181). Nimetatud kohustuse rikkumine ei olnud kohtu hinnangul vabandatav, kuna aruannete saamine Soome osapoolelt ja aruannete esitamine olid asjaolud, mis kuulusid võlgniku enda vastutussfääri (
Vaidlust ei ole selles, et 26.02.2007.a telefoni teel ja kirjaga, et lõpetatakse tulemustasu maksmine hagejale ja töökoja juhatajale V (tl 129, tõlge 126). E-kirjast ja preemiasüsteemi projektist (tl 12-13, tõlge tl 125, 127-128, koos tõlkega tl 131-134) nähtub korraldus, et kui mõni müüja lisatakse preemiasüsteemi nimekirja, siis muudetakse raha jaotust, kuid preemiafondi vormi ei muudeta. Vaidlus on selles, kas hageja võis jaotada preemiafondi raha ringi, kui tema ja töökoja juhataja tulemustasust ilma jäeti. Projektis sellist sätet otseselt ei ole, küll võib tuletada asjaolust, et preemiafond on projekti punkti 1 kohaselt määratud kindla protsendina müügi brutotulust Tallinna ja Tartu lõikes ja sellele on kehtestatud kindlad protsendimäärad erinevate tulemustasu saama õigustatud isikute lõikes, et hageja ei oleks tohtinud sellisel viisil tulemustasu ümber jaotada. Nimetatut kinnitab ka e-kiri 03.juulist 2007.a E.Ossepilt hagejale (tl 182-183), mille kohaselt Leedust saadud informatsiooni kohaselt väljamaksmiskeeluga lisatasusid ei või ümber jagada. Seega rikkus hageja kostja poolt kehtestatud tulemustasu maksmise korda. E-kirjadega (tõlge tl 90 ja 94-96) ja personaliotsingu plaaniga (tõlge tl 91-93) loeb kohus tõendatuks, et kostja juures oli välja töötatud personaliotsingu plaan 2006.aastaks ja hageja ei täitnud seda, kuna 28.08.2006.a 1 mehaanik ja üks mehaanik vallandati. Hageja on tuginenud asjaolule, et tulenevalt olukorrast tööjõuturul ei olnud võimalik personaliotsingu plaani täita, 12.01.2007.a e-kirjast nähtub, et hageja avaldas Internetis ja ajalehtedes kuulutusi, kuid vajalikke töötajaid ei leidnud (tl 184-185). Kohus on seisukohal, et ka tööjõuturul tekkinud muutused kui sotsiaalsed asjaolud kuuluvad võlgniku enda vastutussfääri, need olid ettenähtavad ja nendega tuli hagejal plaani koostades arvestada. Juhatuse liikmena pidi hageja ette nägema lähtuvalt oma kvalifikatsioonist ja ühingu tegevusvaldkonnast teatud maailmas toimuvaid seaduspärasusi. Nimetatust tulenevalt ei ole rikkumine vabandatav (
E-kirjadest (tõlge tl 97-98) nähtub, et kostja ei olnud rahul Soome tütarettevõtte müügitulemustega ja seadis eesmärgiks katta 2005.a kahjum 2006.a kasumist ning hageja teatas 20.aprillil 2006.a, et Soomes müük on tema esimene prioriteet ja ta läheb Soome. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et hageja ei olnud piisavalt aktiivne Soome tütarettevõtte juhtumisel ja saavutas nõutud kasumlikkuse. 04.06.2007.a e-kirjast (tl 15) nähtub, et nimetatud kuupäeval töökäske, kusjuures prioriteetseks peeti müügitegevust Eestis. Nimetatud e-kiri ei lükka ümber hagejale varem omistatud etteheiteid. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kostja otsus mitte maksta hagejale lahkumiskompensatsiooni vastas poolte kokkuleppele ja hüvitise ning viivise nõue kostja vastu tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et kostja ei pea hagejale maksma tulemustasu ega hüvitist, ei uuri kohus ka vastavaid väljavõtteid kasumiaruannetest (tl 153, 167). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi 9 rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Ele Liiv kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.