2-09-5556/10

(2175)krooni. 3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 15.juunist 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt õpib hageja R. K. xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx 2.kursusel. Kuni tema täisealiseks saamiseni maksis kostja R. K. tema ülalpidamiseks elatist, kuid pärast seda jätkas elatise maksmist 1000 krooni kuus, 2008.a. juulikuust kuni oktoobrikuuni aga ei maksnud üldse elatist. Hageja on pöördunud kostja poole, et viimane jätkaks elatise makmist seaduses sätestatud miinimummääras, sest hageja ema K. V. ei suuda üksi kindlustada hagejale õpingute ajal tänapäeva nõuetele vastavat ülalpidamist. Õpilasena puudub hagejal iseseisev sissetulekuallikas. Kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise mittemaksmiseks. Neil asjaoludel ja toetudes perekonnaseaduse ( PKS) § 60 lg 2 ja 63 lg 1 nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.septembrist 2008 vastavalt 4350 krooni 2008.a. septembri- ja oktoobrikuu eest ning seejärel 1175 krooni kuus kuni kohtuotsuse tegemiseni. Edasiselt - kuni õpingute lõppemiseni kutseõppeasutuses –taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana 2175.- krooni. Kostja vastuväited Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt (tl.8-9, 16-18) on vanemal küll täisealise lapse õppimise ajal ühes perekonnaseaduses nimetatud õppeasutuses tema ülalpidamiskohustus, kuid õppimine tähendab koolikohustuse täitmist ning õpingud peavad olema suunatud põhi-või keskhariduse omandamisele. Koolikohustuse täitmine peab olema aktiivne tegevus – osalemine tundides, hinnete saamine ja eksamite sooritamine. Vastasel juhul ei saabu oodatav tulemus- hariduse omandamine, mida tõendab kooli lõpetamisel saadav tunnistus. R. K. õpib xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx põhihariduse nõudeta kutseõppe õppekaval, seega ta ei omanda õpingute tulemusena ei põhi-(mis temal puudub) ega keskharidust. Kostja hinnangul ei vasta hageja seetõttu PKS § 60 lg 2 nõuetele. Lisaks sellele puudub alus elatise väljamõistmiseks, kuna kostja on vabatahtlikult oma poega materiaalselt toetanud 1000 krooniga kuus, lisaks andnud raha autokooli jaoks. Hageja ei ole põhjendanud, millised on tema vajadused, mille rahuldamiseks on makstav elatis ebapiisav. Koolis on lõuna tasuta ning ühiselamu üürile kulub vaid 300 krooni. xxxxx on toetanud R. K. sotsiaaltoetustega, lisaks sellele on hageja käinud tööl ja saanud sissetulekut. Ka täisealise lapse teisel vanemal on kohustus teda üleval pidada. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja vajadusi. Kostja ülalpidamisel on töötu elukaaslane ning ta toetab oma abi vajavat ema. Tema sissetulekud on 2009.a. seoses riigi majandusliku olukorra halvenemisega vähenenud, kuna kostja näol on tegemist riigilt palka saava ametnikuga. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab elatise välja alates elatishagi esitamisest, jättes rahuldamata nõude elatise väljamõistmiseks tagantjärele 2008.a. septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu ning 2009.a. jaanuarikuu eest. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal ülal pidama last, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. 2

(6)Tulenevalt PKS § 63 lõikest 1 mõistab kohus PKS § 60 nimetatud täisealisele isikule elatise välja selle isiku nõudel, lähtudes PKS § 61 sätestatust. PkS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Osundatud paragrahvi 4.lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alla nimetatud suuruse võib kohus igakuist elatisraha vähendada PKS § 61 lg 6 p 1-3 sätestatud juhtudel - kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Asjaolu, et R. K. on xx.xxxxxxx xxxx.x. R. K. isa, on tõendatud hageja sünnitunnistusega (koopia tl.6).Hageja ema on sünnitunnistuse kohaselt K. V. . Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et pärast hageja täisealiseks saamist on kostja jätkanud hageja ülalpidamiseks elatise maksmist 1000 krooni kuus, välja arvatud 2008.a. suvekuudel. Vaidlus on asjaolu üle, kas seni makstav elatisraha on piisav hageja vajaduste rahuldamiseks ning kas täisealise, kuid õppiva lapse ülalpidamine ei peaks olema sõltuv tema koolikohustuse täitmisest ning õpingute resultaadist. Kostja on esitanud R. K. klassitunnistuse koopia (tl.10-11) tõendamaks, et R. K. on lõpetanud xxxx.x. xxxxx xxxxxxxxxx 7.klassi. xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx tõendiga (tl.4) on tõendatud, et R. K. õpib 2008/2009 õppeaastal xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx II kursusel talu- ja kodumajanduse erialal. Tl.13, 37 ja 38 on xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx kirjad R. K. , millest nähtub, et R. K. õpib nimetatud kooli alates xxxx.x. septembrikuust ning tal on esimeselt kursuselt õppevõlgnevused kolmes õppeaines. 2008/2009 õppeaasta I poolaastal on R. K. puudunud koolist kokku 206 tundi, sealhulgas 108 tundi põhjuseta. 2009.a.jaanuarikuus on R. K. puudunud õppetöölt 56 tundi, neist 6 omavoliliselt, veebruarikuus 42 tundi, aprillikuus 27 tundi ja koolisiseselt praktikalt on ta 18 tunnist puudunud 9 tundi. Kooli tõendi kohaselt (tl.13) on õpilaskodu üür 300 krooni kuus ning koolis on tasuta lõunatoit. Tl.12 on perearsti tõend xxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx selle kohta, et R. K. oli 09.13.03.2009 õppetööst vabastatud. R. K. palgatõendite (tl.19,20) kohaselt on tema kuupalgaks xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx 14 512,5 krooni ning tema keskmine kuusissetulek (netopalk) arvestatuna viimase aasta sissetulekute põhjal on 14982,5 krooni. Kostja on esitanud kohtule oma elukaaslase J. tööraamatu koopia (tl.21-22) tõendamaks , et J. tööleping on alates 26.09.2008 lõpetatud.Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et J. on kostja elukaaslane. Hageja teise lapsevanema – ema K. V. keskmine netopalk on 8159,60 krooni (tl.27). R. K. on 2008.a. tuludeklaratsiooni andmetel saanud palgatulu kokku 13 444 krooni, seega 1120 krooni kuus. Hageja on esitanud kirjalikult kokkuvõtte oma kulutuste (vajaduste) kohta, sealhulgas teise lapsevanema kulutuste kohta (tl.24-26).Toidule kulub hagejal ca 2400 krooni kuus, sealhulgas koolipäevadel 450 krooni nädalas, sest kuigi lõunatoit on tasuta, tuleb hommikuks ja õhtuks osta toit poest.Õpilaskodus puudub võimalus kodust kaasavõetud toidu säilitamiseks. Õpilaskodu üür on 300 krooni kuus, kütusekulu kooli ja koju sõiduks – 500 krooni.Iskliku hügieeni tarbeks (juuksur, hügieenivahendid) kulub ca 250 krooni kuus, garderoobikulud 400600 krooni. Õppevahenditele kulub ca 150 krooni kuus. Hageja elab koos emaga 3-toalises korteris, mille kommunaalteenuste keskmine kulu on 1400 krooni (kütteperioodil 2300, 3

(6)suveperioodil 500 krooni kuus). Sellele lisandub kulu elektrile ja gaasile – ca 400 krooni kuus. Hageja ema igakuised kulutused laenu- ja liisingumakseteks (sealhulgas kindlustused) on ca 2900 krooni.Jagades viimatinimetatud kulud kahe perekonnaliikme peale, lisandub hageja igakuistele vajalikele kulutustele 2350 krooni. Rahapuuduse tõttu on hageja nädalavahetustel teeninud lisa puude lõhkumisega, saades 200 krooni päevas. Samuti on ta töötanud suvekuudel – tuludeklaratsioonis näidatud palgatulu on saadud peamiselt suvel töötades.Vallast on saadud toetust aasta jooksul kaks korda, kokku 2000 krooni, ka seda raha on hageja saanud kasutada. Kostja on esitanud ülevaate oma väljaminekutest (tl.16-18 ). Kostja kulutused ühes kalendrikuus toidule on 2000 krooni, isiklikule hügieenile 300 krooni,tervishoiule (ravimid ja massaaž) 930 krooni, kütusekulu töölkäimiseks 3300 krooni, kulud elamispinnale (küttepuud, vesi, elekter, kuivkäimla puhastus, korstanpühkija teenus ja maamaks) ca 1160 krooni, liisingumaksed moodustavad kostja ühe kuu eelarvest 6215 krooni. Seni on kostja hageja ülalpidamiseks andnud 1000 krooni, lisaks on ta teinud kulutusi oma pensionieas oleva ema korteri parendamiseks kokku ca 22100 krooni ulatuses ning muretsenud emale küttepuud, milleks on kulunud ca 6000 krooni aastas. Kohus leiab, et aluseid elatise välja mõistmata jätmiseks kohtu poolt ei esine. Elatist ei saa jätta välja mõistmata põhjusel, et hagejal puudub õigus nõuda elatist halva õppeedukuse ja koolikohustuse täitmise tõttu. Kuigi kostja on esitanud sellekohaseid tõendeid (tl.13, 37,38), on kohtu hinnangul ülalpidamiskohustus seotud objektiivse asjaoluga – kui laps on alustanud õpinguid enne täisealiseks saamist ühes PKS § 60 lg 2 nimetatud õppeasutuses ja jätkab õppimist täisealiseks saamisel. Käesolevas asjas nimetatud tingimused esinevad – R. K. asus õppima enne täisealiseks saamist (xxxx.x.) ning jätkab õppimist seni, kuni teda ei ole kooli nimekirjast välja arvatud. Tema õpingute kvaliteedi hindamine ei kuulu elatisenõude tõendamiseseme hulka. Samuti on kohtu arvates asjakohatu kostja vastuväide, et PKS § 60 lg 2 sätestatud õpingud peavad olema suunatud põhi- või keskhariduse omandamisele, kutseõpe selle hulka ei kuulu. Kohtu hinnagul ei ole seadusandja eristanud kutseõpet, mis toimub põhikoolis ja gümnaasiumis kutseõppekava alusel ja kutseõppeasutuses toimuvat kutseõpet, sest vastasel juhul ei oleks PKS § 60 lõikes 2 olnud vajadust eraldi märkida kutseõppeasutust. Kostja on küll andnud oma täisealise, kuid kutseõppeasutuses õppiva lapse ülalpidamiseks elatisraha 1000 krooni kuus, kuid kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatisraha andmist ulatuses, mis ei kata ülalpeetava vajadusi. Seadusandja, sätestades PKS § 61 lõikes 4 igakuise elatusraha miinimumsuure – pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära – on näinud ette, et nimetatud ulatuses elatusraha on lapse vajaduste katmiseks vajalik ja põhjendatud. Väiksemas ulatuses elatise väljamõistmine peab olema motiveeritud PKS § 61 lõigetes 5 või 6 sätestatud asjaoludega. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine - vanemal ei ole teisi lapsi, kes elatise väljamõistmisel poole minimaalpalga suuruses osutuksid varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps, vanem ei ole töövõimetu, lapsel endal ei ole piisavat sissetulekut ning kohus ei ole tuvastanud ka muid kohtu poolt mõjuvaiks tunnistatud põhjuseid. Kostja vastuväidet elatusraha suurusele – tal on kohustusi teiste perekonnaliikmete ees – ei saa siinkohal arvestada, sest isegi kui eeldada, et kostja elukaaslane on ülalpidamist vajav isik, siis kostjal ei ole seadusest tulenevat kohustust teda ülal pidada ning ka sellise kohutuse olemasolu korral ei võimalda see lapsele väljamõistetava elatise suuruse vähendamist alla miinimummäära. Samuti ei võimalda elatise väljamõistmist alla poole kuupalga alammäära kostja kohustus ülal pidada oma abi vajavat töövõimetut vanemat. 4

(6)Hinnates hageja enda sissetulekuid PKS § 61 lg 6 p 2 valguses leiab kohus, et need ei ole piisavad selleks, et vähendada kostja poolt väljamõistetavat elatist. 2008.a. saadud sissetulekut – ca 1120 krooni kuus – arvestab kohus sedavõrd, kuivõrd jätab elatise välja mõistmata enne elatishagi esitamist. Tõendamata on asjaolu, et hagejal on käesoleval ajal endal mingi sissetulek. Kuigi R. K. väitel on ta nädalavahetustel ja mõnikord ka koolipäevadel teeninud lisaraha puude lõhkumisega, on see olnud sunnitud olukorras, kus ta ei ole saanud isalt vajalikul määral ülalpidamist. Sissetulekuks ei saa pidada ka vallalt saadud sotsiaaltoetusi, sest sotsiaalhoolekanne ei pea kompenseerima vanema poolt oma ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Kohus ei ole tuvastanud ka muid mõjuvaid põhjuseid, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja varaline seisund võimaldab tal oma täisealise õpinguid jätkava lapse ülalpidamiseks miiniumsuuruses elatist maksta ning hageja on põhjendanud ka oma vajadusi, mis kohtu hinnagul on mõistlikus suuruses. Elatise mahaarvamisel kostja keskmisest netosissetulekust jääb tema enda ja tema perekonnaliikmete vajaduste rahuldamiseks veel ca 12 000 krooni, mis on kohtu hinnangul piisav nii esmaste püsivajaduste rahuldamiseks kui ka võetud kohustuste (liisingumaksed) täitmiseks. Hageja igakuuliste esmaste vajaduste rahuldamiseks kulub ca 5950 krooni (selle hulka on arvestatud ka hageja osa kommunaalkuludest ja tema ema laenu-ja liisingumaksetest). Arvestades, et teine lapsevanem K. V. kannab elamispinnakulud ning maksab kodulaenu- ja liisingumakseid ning nendega seotud kindlustusmaksed, kokku 4700 krooni kuus ja arvates hageja osa sellest maha tema kulutustest (5950- 2350) jääb hageja vajaduste rahuldamiseks vajalikuks summaks 3600 krooni. Kui kostja kannab sellest 2175 krooni, siis jääb veel 1425 krooni kas hageja enda või teise lapsevanema kanda. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülapidamiskohustust.. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole siiski põhjendatud hageja nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, sest nimetatud nõude eelduseks on asjaolu, et kostja on jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata. Kostja on perioodil, mille eest hageja tagantjärele enne elatisehagi esitamist elatist nõuab- 2008.a. septembrist kuni 2009.a. jaanuarikuuni maksnud elatist kokku 3000 krooni. Kui hageja leidis, et see ei ole piisav, oli tal võialus esitada hagi elatise väljamõistmiseks ka varem. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et 2008.a. suvel hageja töötas ja sai iseseisvat sissetulekut. Seega tuleb elatis välja mõista alates elatishagi esitamisest, s.o. 11.veebruarist 2009.a. Nimetatud kuupäevast kuni kohtuotsuse tegemiseni (15.06.2009) on hagejal tekkinud kostja ees elatise võlgnevus 4 kuu 4 päeva eest, millest tuleb maha arvata makstud elatis – 1000 krooni kuus. Seega on elatise võlgnevuse suurus 4990 krooni [4 x 2175 + 4 x 72,5 (elatisraha suurus päevas) = 8990; 8990 – 4000 = 4990 krooni]. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.RLS § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. 5

(6)Epp Tombak Kohtunik 6