← Eesti

2-07-5587/20

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-5587 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi V K hagi V T ja OÜ

) § 1046 lg 1, isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.

§ 1047

lg 2 kohaselt, teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Vastavalt

§ 1047

lg 4, ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus lähtub nimetatud sätete tõlgendamisel Riigikohtu seisukohtadest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-161-05 lahendis p-des 10 ja 12 leidnud, et - „Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047lg 2).

Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Ka väärtushinnangu mõiste osas ei tulene võlaõigusseadusest muudatusi. Mõiste "andmed" võeti isiklike õiguste kaitset reguleerivas seaduses kasutusele

  1. septembril
  2. a jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS). Riigikohtu erikogu asus
  3. detsembri
  4. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-9997 (RT III 1997, 33, 352) seisukohale, et TsÜS §-s 23 kasutatud mõistele "andmed" annab täpse tähenduse termin "faktiväide". Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Samale seisukohale asus kolleegium ka võlaõigusseaduse alusel
  5. veebruari
  6. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04 (RT III 2004, 6, 66), leides, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. /--/. Sellisel juhul ei ole

§ 1047lg 4 rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud.

Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest

§ 1055

lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist.“. Vaidlust ei ole, et kostja I on avaldanud ajalehes „Narvskaja Gazeta“

  1. detsembril 2006 artikli „Resonants“, milles kostja I heidab hagejale ette, et hageja oma
  2. detsembri 2006 artiklis diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning moonutab fakte. Hageja on arvamusel, et hageja õiguste rikkuja on kostja I kuna ta on allkirjastanud ajalehele saadetud arvamuse. Kostja I väitel ei ole tema kirjutise autor. Kostja I ainult edastaja selle kostjale II avaldamiseks. Kostja I selgitab, et Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi koosolekul arutati hageja artikli „Sellest, miks esimene ei ole enam esimene“ sisu. Kostja võttis koosolekust osa Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimehena. Toimus artikli arutelu ja koosolek võttis vastu ühise otsuse sellest, et avaldada ajalehes „Narvskaja Gazeta“ pedagoogilise kollektiivi 7

(11)arvamuse hageja artikli kohta. Arvamuse sisu loeti koosolekul ette ning see kajastas Narva Kesklinna Gümnaasiumi pedagoogilise kollektiivi suurema osa arvamust. Kostja isiklikult ei ole antud arvamuse autor. Kostja I selgitas, et tal on kooli hoolekogu esimehena õigus allkirjastada kooli poolt esitatud taotlusi ja avaldusi, kuna hoolekogu esimees on kooli esindaja. Seetõttu kirjutas kostja I alla ka dokumendile, millega väljendati õpetajate grupi arvamust hageja artikli kohta. Kohus ei nõustu kostja I vastuväitega. Kohus leiab, et kostja I tuleb lugeda andmete avaldajaks. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-95-05 lahendi p-s 25 leidnud, et „avaldamine

§ 1047tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolleegium nõustub hagejaga, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik. Kuigi viimane ei ole nt ajaleheartikli avaldaja, saab ta olla andmete muus vormis avaldaja.

§-st 1047 ei tulene, et avaldaja all mõeldakse üksnes meediaettevõtjat. Osundatud sätetest ei tulene, et isik kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, ei vastuta

§ 1047lg 4 alusel.

Seega on kohtud õigesti leidnud, et ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse eest võib vastutada samuti isik, kes esitab andmed meediaväljaandele. Kolleegium märgib, et ka Riigikohtu erikogu on

  1. detsembri
  2. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97 (RT III, 1997, 33, 352) asunud seisukohale, et avaldajaks on ka isik, kes andmed ajakirjandusele avaldab.“. Ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  3. detsembri 2006 artiklist „Resonants“ (t.l.-7, tõlge t.l.-35) selgub, et artikli kaaskirjale on alla kirjutanud kostja I kui Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu juhataja. Kostja I on esitanud tõendid - Narva Linnavalitsuse
  4. veebruari 2003 korraldus nr 125-k (t.l.76), millest selgub, et kostja I on Narva Kesklinna Gümnaasiumi hoolekogu esimees, ning
  5. detsembri 2006 koosoleku protokoll nr 2 (t.l.-56,57, tõlge t.l.-58,59), millest selgub, et pedagoogilise kollektiivi koosolek on otsustanud kirjutada kooli pedagoogilise kollektiivi arvamus hageja artikli kohta ajalehele „Narvskaja Gazeta“ ja Ajakirjanike Eetika Nõukogule. Koosolek otsustas teha ettepanek I K ja V G redigeerida artikkel
  6. detsembriks
  7. Kohus leiab, et kostja I tuleb lugeda ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  8. detsembri 2006 artiklist „Resonants“ nimetatud andmete avaldajaks

§ 1047mõttes, kuna kostja I on isik, kes esitas andmed meediaväljaandele.

Hagi lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas kostja I poolt kostjale II avaldamiseks esitatud artikkel sisaldas hageja au ja väärikuse teotamise seisukohalt faktiväiteid või väärtushinnanguid. Hageja väitel on tema au ja väärikust teotatud avaldusega, et hageja oma

  1. detsembri 2006 artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsus mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning osavalt moonutab fakte. Kohus leiab, et hageja viidatud väljendite puhul ei ole tegemist faktiväidetega, vaid ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  2. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ on avaldatud artikli autori subjektiivsed väärtushinnangud hageja
  3. detsembri 2006 artiklis esitatud väidete kohta. Väljendid, et hageja oma artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja osavalt moonutab fakte, on üldsõnalised, selgelt subjektiivsed ja väljendavad vaid artikli autori arvamust hageja kohta. Vaidlusaluses artiklis ei ole esitatud viiteid nende asjaolude või faktide kohta, millest tulenevalt artikli autor sellistele järeldustele jõudis. Samuti ei ole autor oma väiteid põhjendanud – artiklis ei ole märgitud, millise tegevusega ja kelles hageja põhjustab umbusaldust venekeelsete koolide vastu, milles seisneb rahvusvaheline vaenu provotseerimine või milliste rahvuste suhtes nimetatud tegevust läbi viiakse. Samuti ei ole artikli autor nimetanud asjaolusid, millest selguks, et hageja on 8

(11)kutsunud kedagi üles põhikooli- ja gümnaasiumiseadust rikkuma ning milliseid seaduse sätteid sealjuures rikuti. Faktide moonutamise osas on autor nimetanud vaid tegevust ennast, seda millegagi põhjendamata. Kohtule hagiavalduses, kostjate vastustes, hageja arvamuses kostjate vastuse osas ja kohtuistungil esitatud hageja ja kostja selgitusi artiklis esitatud väljendite kohta ei saa kohus väljendite tõlgendamisel arvestada, sest need on esitatud vaid kohtule - avalikkusele on kohtule esitatud väited ja vastuväited teadmata ning seega tuleb vaidlusaluses artiklis esitatud andmete osas lähtuda keskmise lugeja seisukohast ja arusaamisest. Ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  1. detsembri 2006 artikli „Resonants“ tavapärasele lugejale on teada vaid, et hageja oma „Narvskaja Gazeta“
  2. detsembri 2006 artikliga diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ja osavalt moonutab fakte. Konkreetseid fakte, millele autori seisukohad toetuvad, tavapärane lugeja artiklist välja ei loe. Kohus jõuab järeldusele, et ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  3. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ on avaldatud artikli autori subjektiivsest arvamusest lähtuvad väärtushinnangud hageja kohta ning sealjuures ei ole avaldatud faktiväiteid, mis kinnitaksid nimetatud väärtushinnangute tuginemist konkreetsetele faktilistele asjaoludele. Kuigi kohus ei ole seotud menetlusosaliste õigusliku arvamusega, peab kohus vajalikuks viidata hageja avaldusele kohtuistungil (t.l.-124), milles hageja võtab omaks, et artiklis esitatud andmete puhul on tegemist väärtushinnangutega. Hageja kinnitas kohtuistungil (t.l.-123), et kostja I poolt ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  4. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ avaldatud väljendi „loob emotsionaalset pinevust linnas“, ümberlükkamist hageja ei nõua. Kohus leiab, et selle hinnangu osas esitatud poolte väited ja vastuväited ei ole seega asjakohased, kuna väljuvad hagi piiridest. Väiteid kellegi või millegi mustamise kohta vaidlusaluses artiklis avaldatud ei ole. Kohus ei tuvastanud, et kostja I oleks selle väite muul viisil avalikkusele esitanud. Kohus leiab, et hageja õiguste rikkumine väitega „ilmselt mustas (kedagi või midagi)“ ei ole leidnud kinnitust. Kohus leiab, et ajalehes „Narvskaja Gazeta“
  5. detsembril 2006 avaldatud artiklis „Resonants“ hageja kohta esitatud väljendid - hageja oma
  6. detsembri 2006 artiklis diskrediteerib venekeelseid koole, provotseerib rahvusvahelist vaenu, loob emotsionaalset pinevust linnas, kutsub mitte täitma põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning moonutab fakte – on väärtushinnangud ja ei sisalda faktiväiteid. Kohus jõuab järeldusele, et kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna väärtushinnangul põhinev avaldus ei sisalda faktiväiteid.

§ 1047

lg 4 ei ole väärtushinnangute puhul rakendatav, sest andmeid ehk faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest

§ 1055

lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist Vastavalt

§ 1055

lg 1, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõudeks on kohustada kostjaid solidaarselt avaldama 15 päeva jooksul ajalehes „Narvskaja Gazeta“ ümberlükkavaid andmeid, so avaldada 9

(11)Narva lehes 15 päeva jooksul tekst - õpetaja V K oma
  1. detsembri 2006 artiklis „Miks esimene ei ole enam esimene“ ei diskrediteerinud venekeelseid koole, ei provotseerinud rahvusvahelist ebasõbralikkust ja ei kutsunud üles mitte täitma seadust ning ei ole moonutanud fakte ega mustanud kedagi ehk siis hageja on palunud kohtul kohustada kostjaid avaldama väärtushinnanguid ümberlükkavaid andmeid, mis hageja au teotavad. Kohus tuvastas, et kehtiva seaduse kohaselt ei ole sellise nõude esitamine lubatud ja seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Kuna hagi rahuldamine osutus võimatuks selle tõttu, et kehtiv seadus ei võimalda nõuda väärtushinnangu ümberlükkamist, leiab kohus, et ajalehe „Narvskaja Gazeta“
  2. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ hageja kohta avaldatud väärtushinnangute õigusvastasuse küsimuses ei ole vajalik seisukohta võtta. Samuti puudub vajadus käsitleda kostjate solidaarse vastutuse küsimust. Hageja tõendid -
  3. detsembri 2006 artikkel (t.l.-6, 6a) ja tööraamatu koopia (t.l.-10-14) jätab kohus tähelepanuta. Viru Maakohtu
  4. juuli 2007 kohtumäärusega andis kohus hagejale tähtaja võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et tõlgete esitamata jätmise korral jätab kohus võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta. Hageja
  5. detsembri 2006 artikli ja tööraamatu koopiate tõlkeid ei esitanud ja seega tuleb nimetatud tõendid jätta tähelepanuta. Hageja tõend -
  6. detsembri 2006 artikkel (t.l.-8-09, tõlge t.l.-36) ei ole asjassepuutuv, sest tegemist on tsiviilasja menetlusega mitteseotud isiku artikliga, mida pooled vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole asjassepuutuv hageja tõend -
  7. märtsi 2006 artikkel (t.l.-23, tõlge t.l.-37), kuna selle artikli üle vaidlus puudub. Hageja tõendid - T seletuskiri (t.l.-109), M seletuskiri (t.l.-110) ja T avaldus (t.l.-115) tuleb jätta tähelepanuta, kuna sisuliselt on tegemist isikute, keda ei ole menetlusse tunnistajatena kaasatud, kirjalikult esitatud ütlustega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 253 lg 1 ja lg 2, kohus võib määrusega kohustada tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimusele kohtu määratud tähtaja jooksul, kui tunnistaja kohtusse ilmumine on tunnistajale ebamõistlikult koormav ja kirjaliku ütluse andmine on kohtu arvates küsimuse sisu ning tunnistaja isikut arvestades tõendamiseks piisav. Tunnistajale tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul selgitada, et teda võidakse kirjalikule ütlusele vaatamata kutsuda kohtuistungile suuliselt ütlusi andma. Tunnistajale tuleb selgitada TsMS §de 256–259 sisu ning tunnistaja kohustust rääkida tõtt. Tunnistajat tuleb ka hoiatada ütluste andmisest põhjendamatu keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest ning kohustada teda allkirjastama ütluste ja hoiatuse teksti. Kohus M ja T tunnistajana kohtuistungile ei kutsunud ja vastavat määrust, millega kohus oleks kohustanud M ja T tunnistajana kirjalikult vastama, kohus samuti teinud ei ole. Kohus ei ole hoiatanud Murovit ja Tsvetkovat ütluste andmisest põhjendamatu keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest ning võimalikust vastutusest selle tagajärjel. Kohus leiab, et M ja T kirjalikult esitatud ütlusi ei saa menetluses kasutada tõenditena, kuna need on esitatud viisil, mida seadus tunnistaja ütluste andmise osas ette ei näe. Hageja tõendid - tööraamatu koopia (t.l.-101) ja P tööraamatu koopia (t.l.-102) ei ole asjakohased. Samuti ei ole asjakohased kostja I tõendid - riikliku kontrollakti koopia (t.l.-60); tunnistus (t.l.-61); linnavalitsuse
  8. juuni 2006 määrus nr 832 (t.l.-62); väljavõte arengukavast (t.l.-63);
  9. detsembri 2006 kiri nr 360 (t.l.-71); vastus
  10. detsembri 2006 kirjale nr 360 (t.l.-72,73); Avaliku Sõna Nõukogu
  11. veebruari 2007 lahend (t.l.-74,75); keeleinspektsiooni kontrollakt nr 14-2211 (t.l.-77); keeleinspektsiooni kontrollakt nr 14-2212 (t.l.-78), kuna kohus tuvastas, et „Narvskaja Gazeta“
  12. detsembri 2006 artiklis „Resonants“ avaldatud andmed kuuluvad väärtushinnangute hulka. Menetluskulud 10
(11)Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.