← Eesti

2-09-21703/21

Obsah (4)§217§8§218§2

2-09-21703 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-21703 Määruse kuupäev Jõhvi, 12. jaanuar 2010.a kl.16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi F.B. kaebus kohtutäitur K.M.`i tegevuse

§217

lg1 rahuldamata jätta, sest ei ole järgitud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Otsusest sai kaebuse esitaja teada 11.02.2009.a, kuid kaebuse kohtule esitas ta 13.05.2009.a. 2

(5)2-09-21703 15. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt on tema tegevus olnud seaduspärane.

§8

alusel täitur on kohustatud kasutusel võtma täitedokumendi täitmiseks kõik seadusega lubatud abinõud, s.h arestima võlgniku sissetulekud seaduse lubatud ulatuses. Täitur on arestinud võlgniku konto RPKS §47 lg3 lubatud 50% ulatuses.

  1. Puudutatud isik nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. MENETLUSE KÄIK
  3. novembril 2009.a saatis kohus avaldaja esindajale puudutatud isiku vastuse ja andis talle tähtaja puudutatud isiku vastusele seisukoha esitamiseks. Samuti palus kohus avaldajal teatada, kas avaldaja on nõus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus hoiatas, et vastamata jätmisel asub kohus seisukohale, et avaldaja on asja kirjalikus menetluses lahendamisega nõus. 18 Avaldaja ei esitanud vastuväiteid puudutatud isiku vastusele. Ei esitanud ta ka vastuväiteid asja kirjalikus menetluse lahendamisele.
  5. novembril 2009.a teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni
  6. detsembrini 2009.a ning teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks
  7. jaanuaril 2010.a kell 16.
  9. Menetlusosalised kohtule täiendavaid avaldusi ja dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud avalduse ja puudutatud isiku vastusega avaldusele ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
  11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §403 lg1 alusel poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Asjast puudutatud isik on palunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendada. Kuna avaldajal ei ole vastuväiteid asja kirjalikus menetluse arutamisele, menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
  12. Kohus ei nõustu asjast puudutatud isiku seisukohaga avaldaja nõude selgusetuse kohta. Avaldaja selgelt väljendatud nõudeks on pangakonto arvesti alt vabastamiseks kohustamine. Avaldaja leiab, et kohtutäituri toimingu, s.o pangakonto arestimise tõttu ei ole tal võimalik kolmandalt isikult üüritava korteri Tallinna mnt. 32-56, Narva, eest korteriühistule tasuda, mistõttu tekib tal kui üürnikul võlgnevus. Kuigi oma avalduses on avaldaja viidanud kohtutäituri abi vastustele, siiski avaldaja ei pea neid täituri otsustusteks ega taotle täituri abi 23.03.2009.a ja 05.05.2009.a vastuste tühistamist. Kuna avaldajal ei ole võimalik täituri abi vastuste tühistamisega õiguskaitset saavutada, siis sisuliselt on tema nõudeks täituri otsuse tühistamine, millega täitur avaldaja avaledusarve arestis. 3

(5)2-09-21703 24. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kohtule kaebuse esitamisel avaldaja on järginud seadusega sätestatud korda ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Samuti analüüsib kohus, kas avaldaja pangakonto arestimisel täitur on rikkunud seaduse sätteid ning kas konto arestimisel võlgniku ettepanek on täiturile siduv. 25.TsMS §4 lg1 esimese lause alusel kohus menetleb tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. Täitemenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1 p4, §218 ja TsMS §475 lg1 p15 kohaselt kohtu pädevuses on muu hulgas kaebused kohtutäituri otsuste peale. Samas see ei tähenda, ei kaebuse täituri tegevuse peale saab esitada mistahes avaldaja poolt soovitud ajal.

§218

lg1 tulenevalt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. 26.

§2

lg1 p1 alusel täitmisele kuuluvad nõuded, mis tulenevad muuhulgas jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvad kohtuotsused ja -määrused tsiviilasjades. Avaldajal ei ole vaidlust selle üle, et 20.10.2008.a algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ Trenton Invest avalduse alusel avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr. 095/2008/6119 Viru Maakohtu 08.10.2007.a otsuse tsiviilasjas nr 2-99-62 täitmiseks. Sissenõue moodustas kokku 337 596 krooni.

  1. 26.01.2008.a arestis kohtutäitur võlgniku pensioni 50%, säilitades vähemalt 50% rahvapensioni määrast (t.lk. 71). 13.01.2009.a esitas avaldaja kohtutäiturile kaebuse arve aresti alt vabastamiseks. Kohtutäituri 09.02.2009.a otsusega nr 60 jäeti kaebus rahuldamata. Väljastusteate järgi avaldaja esindaja sai kohtutäituri otsuse kätte 11.02.2009.a (t.lk. 73).
  2. Kohtutäiturile 20.02.2009.a esitatud avalduses palus kaebuse esitaja arestida pangakonto selliselt, et temal jätkuks vahendeid korteri eest tasumiseks. Seega avalduse näol sisuliselt oli tegemist avaldaja kaebusega kohtutäituri 09.02.2009.a otsuse peale. Kuigi kaebus oli esitatud

§217

sätestatud tähtaja jooksul, ei pidanud täitur kaebuse lahendamise kohta uut otsust tegema, sest olukorras, kus täitur oli korra juba konto aresti alt vabastamise kohta kaebuse läbivaatamise otsuse teinud, oli avaldajal õigus esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebus kohtule. Kaebuse pangakonto arestimise otsuse peale esitas avaldaja kohtule alles 13.05.2009.a, s.o

§218lg1 sätestatud tähtaja ületades.

Avaldust seaduses sätestatud tähtaja ennistamiseks avaldaja esitanud ei ole. Seega seadusest sätestatud tähtaja järgimata jätmise tõttu, jätab kohus kaebuse rahuldamata. 29. Mis puudutab soovi arestida arveldusarve selliselt, et avaldajale jääks vahendeid üüritava korteri eest tasumiseks, peab kohus vajalikuks märkida, et avaldaja ei ole esitanud tõendeid otsekorralduslepingu sõlmimise kohta. Ei ole teada ka kui palju avaldaja otsekorralduslepingu alusel igakuiselt maksab. Seega ei ole kohtul võimalik anda hinnangut sellele, kas 50% avaldaja pensionist ei jätku üüritava korteri eest maksmiseks. Isegi siis, kuis sellest ei ole piisav, ei tähenda see, et arvelduskonto arestimisel täitur rikkus avaldaja õigusi, sest riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §47 lg3 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täitmisele kuuluvate lahendite alusel võib kinni pidada kuni 50 protsenti riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Menetluskulud 4

(5)2-09-21703
  1. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kaebus jäetakse rahuldamata, siis TsMS §162 lg1 ja §172 lg1 jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
  2. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §372 lg5, §§ 463-466, §660 lg1, §661 lg1, lg2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.