← Eesti

2-07-20107/49

Obsah (8)§ 93§ 66§ 160§ 146§ 155§ 147§ 113§ 143

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Vaheotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-07-20107 30. märtsil 2009, Narva Kohtuasi N T hagi A T, J V ja

§ 93

lg 4), mis kuidagi ei mõjuta tehingu sisu, sest hageja kirjalik nõusolek on perekonnaseaduse järgi vajalik vaid kinnisvara võõrandamiseks. Tehingu tegemise ajal polnud garaažiboks kinnisvara. Visalt nõudes garaažiboksi hagejale üle anda unustab hageja, et talle kuulub vaid pool abikaasade ühisomandit. Kostja A. T, kes on perekonnaseaduse järgi vaidlusaluse vara teise poole omanik ja garaažiühistu liige, on õigus teha tehinguid vallasvara võõrandamisel enne kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva perekonnaseaduse kohaselt. 3

(7)Tsiviilasi nr 2-07-20107 Samadel alustel ei ole põhjendatud nõue välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu. Hagis ei ole hageja kirja pannud kohustusi, milliste kohaselt peab kostja talle saamata jäänud tulu maksma, ega seadust, millest tuleneb see nõue. HAGEJA ARVAMUS KOSTJATE VASTUSTE KOHTA N. T seisukoht kostja A.T vastusele: N. T ei ole nõus kostja A T arvamusega, et asja ei tohi menetlusse võtta. A. T väitis, et nagu oleks tsiviilasja nr 2-03-49 raames (A.T hagi N.T vastu ühisvara jagamise nõuedes) menetletakse küsimus garaažiboksi (osaku) jagamise kohta. Kostja A.T eksib, kui leiab, et hageja õigusi ei ole rikutud. Kostja viide, et „perekonnaseadus ei näe ette kohustust küsima abikaasa nõusolekut abikaasade ühise vallasvara müümisele" antud juhul kohane ei ole. Samuti asjakohatu on kostja viide Perekonnaseaduse § 17 lg 3, et kui üks abikaasa teeb tehingu abikaasade ühisomandis oleva vallaasja võõrandamiseks, eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Antud juhul ei tohi rääkida hageja eeldatavast nõusolekust, kuna kostjatel oli suurepäraselt teada, et hageja ei ole nõus müüma garaažiboksi. Selle eest olid kostjad A. T ja J. V karistatud krimimnaalkorras, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas, kus tuvastati, et tehing on seadusevastane ja tühine. Selle tehinguga hagejale tekitati reaalne materiaalne kahju. Kõik saadu tühise tehingu järgi kuulub tagastamiseks. Hageja palub rahuldada tema haginõuded ja välja mõista kostjatelt tema menetluskulud. J. V viib kohut eksiarvamusse, kui väitab, et teda võeti garaažiühistu liikmeks üldkoosolekul. Tegelikkuses see tehing oli vormistatud A. T ja J. V isiklike lihtkirjalike avaldustega juhatusele esitamisega ja kinnitatud GÜ Tšaika juhatuse otsusega. Kostja J. V eksib, kui leiab, et ta on kinnistu omanik. Tegelikkuses kinnistu omanik on Hooneühistu Tšaika, aga ühistu liikmetel omandis on liikmelisus/osak, mitte kinnistu. Samas kostja A. T ekslikult leiab, et „kummalgi abikaasal on õigus vallasvara võõrandamiseks ilma teise abikaasa nõusolekuta". See on tahtlik faktiliste asjaolude ja Perekonnaseaduse mõiste moonutamine, kuna Perekonnaseadus sätestab, et abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara mõlemapoolsel kokkuleppel. Antud juhul sellist kokkulepet ei olnud. Kostja J. V väide, et hageja ei ole kunagi olnud garaažiühistu liige, on asjakohatu. Vastavalt Perekonnaseaduse §§-dele 14 lg 1; 17 lg 2, on abikaasadel võrdsed õigused ühisvara valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele. Valdus on AÕS § 32 järgi tegelik võim asja üle ja § 33 lg 1 kohaselt valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 95 lg 4 (redaktsioonis kuni 2003) nägi ette, et omaniku tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja võib isegi heauskselt valdajalt välja nõuda, kui valdaja ei ole asja omandanud igamisega. Pahauskselt omandajalt (antud juhul J.V) aga võib asja igal ajal välja nõuda (AÕS § 95 lg 2). Sellel seisukohal on ka Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-81-01 (ajamaja ebaseaduslikust valdusest nõudmise vaidlus). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-68-03 viidati, et „ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et ilma teise abikaasa nõusolekuta tehtud tehing ei ole PkS § 17 lg 4 tähenduses üheselt tühine. Riigikohus jääb oma tsiviilasjas nr 3-2-1-81-01 esitatud seisukoha juurde, et selline tehing on

§ 66lg 2 järgi seadusevastase tehinguna tühine, sh on tühine ka asjaõigusleping.

Kui kostjad A. T ja J. V ei saa aru, miks nende vahel sõlmitud tehing on ebaseaduslik ja tühine, siis seletab hageja veel kord, et tehing on ebaseaduslik, kuna nimelt selle sooritamise eest nad olid karistatud kriminaalkorras. Tühine on

(kehtinud 2000 aastal redaktsioon) § 66 lg 2 kohaselt («seadusega vastuolus tehing on tühine"). Kohtuotsusega kriminaalasjas jäeti hageja tsiviilhagi läbi vaatamata õigusega läbi vaadata hagi tsiviilkorras.

§ 160

lg 3 nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Kostja esindaja ekslikult viidab

§ 146lg 1, mille kohaselt aegumistähtaeg 3 aastat.

Tegelikkuses sama

§ 146

lg 1 järgi kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumisaeg on kümme aastat. Sama seaduse § 155 lg 1 sätestab, et omandiõigusest tulenev väljaandmisnõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. 4

(7)Tsiviilasi nr 2-07-20107 Eeltoodu kohaldatakse aga juhul, kui nõue tegelikult tuleneks tehingust. Antud juhul aga tegemist ei ole tehinguga, kuna tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1).

§ 155

lg 2 järgi omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Sama oli sätestatud ka kehtinud kuni 2002.a

§-s 115 punktides 1 ja 5, mille kohaselt aegumist ei kohaldati kinnistusraamatusse kantud asja õigusest tulenevale nõudele, v.a asjaõigusest tulenev kõrvalnõue (p 1); vallasasja pahauskselt valdajalt väljanõudmise nõudele (p 3). Seega, hageja nõue kostjate vastu ei aegu vastavalt TsMS § 155 lg 2 (võrdne säte oli ka vanas TsMS (RT 1994, 42/43, 889). KOSTJATE ARVAMUS HAGEJA VASTUSTELE Kostja A T: hageja arvamusest nähtub, et vaidlus käib «garaažiboksist (osakust)». Arvamuses kostja vastusele ei sisaldu viidet seaduslikule alusele, millest võiks leida, et ei ole võimalik jagada vara (osak garaažiboksis), mis oli võõrandatud ühe abikaasa poolt abielu kestel Perekonnaseaduse § 19 korras. Hageja teised väited ei lükka ümber Perekonnaseaduse § 17 lg 3 nõudeid selles, et kummalgi abikaasal on õigus vallasvara võõrandamiseks ilma teise abikaasa nõusolekuta. Abikaasade varalised õigused abielu kestel ei saa olla piiratud seaduse vastaselt. Hageja väited selles, et minu ja kostja J.V vaheline tehing on «ebaseaduslik ja tühine» - ei vasta Narva linnakohtu jõustunud otsusele. Eeltoodust lähtuvalt ja vastuses haginõuetele nimetatud põhjustel palun keelduda hagis. Kostja J.V: Kostja ühineb väidetega hageja arvamuses kostja A.T vastuse järgi täies ulatuses. Veelkord tahan nentida, et hageja ise palus, et ma talt ostaksin garaaži. Minule garaaži müümisest rääkis ta kostja A.T. Kostja A.T oli garaažiühistu liige. Vastavalt seadusele ei nõuta abikaasade vallasvara müümise nõusolekut hagejalt, kuid garaažikooperatiivi esimees, kostja L.Nesterenko nõudis hageja kirjalikku nõusolekut. Hagis ei ole märgitud seaduslikke aluseid, mille kohaselt võisin ma omandi kaotada. Tühiseks võib käsitletaval juhul tunnistada mitte kogu tehing garaažiboksi müümisel, vaid hageja kirjaliku nõusoleku formaalne puudumine (kuni 2002.aastani kehtinud

§ 93

lg 4), mis sisuliselt ei mõjuta tehingut, kuna hageja nõusolek vastavalt perekonnaseadusandlusele on vajalik vaid kinnisvara võõrandamiseks. Tehingu tegemise ajal ei olnud garaažiboks kinnisvara. Nõudes garaažiboksi oma omandisse hageja ei mäleta, et talle kuulub vaid pool abikaasade ühisvarast. Vastavalt perekonnaseadusandlusele on kostja A.T vaidlusaluse vara teise poole omanik ning garaažikooperatiivi liige võib teha tehinguid vallasvara võõrandamisel vastavalt kehtinud ja kehtiva perekonnaseadusandlusega. Samadel põhistustel on alusetud nõuded minult saamatajäänud tulu osas. Hageja ei too oma hagis asjaolusid, mille järgi ma pean maksma saamatajäänud kasu, samuti seadust, millest see tuleneb. Hagejal ei ole õigus, kui ta väidab, et kostja ei ole kinnisvara omanik. Garaažiboksi kostja erastanud 2004 aastal. Alates sellest ajast olen ma garaažiboksi omanik, mis on fikseeritud kinnisvararegistris. Narva Hooneühistu Tšaika ei ole kinnistu (garaažiboksi) omanik, kuna on kinnisvara Tšaika kaasomanike esindaja, mille liikmeks on omanik J. V. Vaidlus käib abikaasade ühisvara jagamisest (garaažiboks), mis oli võõrandatud ühe abikaasa poolt abielu kestel. 18.12.2008 kohtuistungil hageja toetas oma haginõudeid ja seletas, et 2000.aastal oli ta abielus A.T. A.T oli hooneühistu Tšaika liige, samal aastal müüs ta maha rahalise osaku selles garaažiühistus J.V, kes oli võetud ühistu liikmeks. Hageja väidab, et ei ole andnud nõusolekut võõrandada osakut kostjale, kostjad J.V ja A.T võltsisid tema allkirja nõusolekuks ja olid selle eest süüdi mõistetud kohtuotsusega. Kostja J.V on Narva Hooneühistu garaažiboksi (kinnistu) omanik. Vastavalt

§ 147

lg 1 sel juhul aegumistähtaeg nõudes, mis on põhistatud sellega, et kostjal A.T puudus õigus ilma hageja nõusolekuta võõrandada osak garaažiühistus, algab alates selle kohustuse rikkumisest kostja A.T poolt, s.t alates 12.08.2000. Nagu on märgitud hagis 5

(7)Tsiviilasi nr 2-07-20107 „12.08.2000 kostjad valmistasid minu nimel" Vastavalt

§ 113lg 1 (RT 1994,42/43, 889) oli hagi aegumise tähtaeg 10 aastat.

Lähtuvalt

§ 146lg 1 (RT I, 2002,35,216) tehingust tulenev aegumistähtaeg on 3 aastat.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

  1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates
  2. juulist
  3. Haginõuded on esitatud 2007,aastal, mil seadusega ettenähtud aegumistähtaeg on piiratud 2005.aastaga. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi hageja esindaja nõuete ja nende põhjenduste juurde, leidis, et hagi ei ole aegunud. Kostja J. V esindaja S. Belov jäi oma taotluse hagi aegumisest, ja põhjenduste juurde. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi

) § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja J. V esindaja on taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et selleks, et tuvastada aegumise tähtaeg ja algus, tuleb kindlaks teha millise nõudega on tegemist, st millise nõude on hageja esitanud. Vaidlustatav müügitehing on sõlmitud 12.08.2000.a ja garaažiboks (osak garaažiühistus) oli tehingu tegemise ajal vallasasi. Praegu endine Narva garaažiühistu Tšaika on Narva Hooneühistu Tšaika. HÜS § 2 lg 1 hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevad liikme õigused ja kohustused (edaspidi liikmesus) on seotud hoonejaotusplaanis liikmele kasutamiseks kindlaksmääratud omaette kasutamist võimaldava hooneosaga. Enne hooneühistuseaduse jõustumist (enne 01.01.2005.a) käsitleti nii elamu- kui ka garaažiühistut mittetulundusühistuna ning nende asutamise ja tegevuse osas kuulus kohaldamisele mittetulundusühingute seadus. Hooneühistu liikmesusena käsitletakse analoogselt varasema elamuühistutele kohaldunud regulatsiooniga hooneühistu liikmeks olekuga kaasnevaid õigusi ja kohustusi. Liikmesus on õigus (kasutusõigus). Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. 6

(7)Tsiviilasi nr 2-07-20107 RKTKo 3-2-1-143-03 seisukoha kohaselt PS § 32 näol on tegemist üldise varalisi õigusi kaitsva normiga, mille kaitse ulatub kinnis- ja vallasasjade kõrval ka rahaliselt hinnatavatele õigustele ja nõuetele. Sealhulgas hõlmab mõiste "omand" ka raha (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. oktoobri
  2. a lahend asjas nr 3-2-1-116-97). PS § 32 hõlmab ka kinnisasja ostueesõiguse (RKPJKo 3-4-1-1-01). Kui vaadelda kasutusõigust, õigusena, mis on hõlmatud PS § 32 kaitsealaga, on selles tähenduses tegemist omandiõigusega. Liikmesusest tulenev kasutusõigus on võrreldav ostueesõigusega, seega on tegemist omandiõigusega (omandiga).

§ 155

lg 1 kohaselt omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude ning perekonna- ja pärimisõigusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega hagi on esitatud

§ 155lg-s 1 ettenähtud tähtajal, mistõttu kostja J.

V taotlus aegumise kohaldamisest ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.