Obsah (5)
§ 174§ 187§ 430§ 173§ 162Tsiviilasi nr 2-08-85463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. novembril 2009 Tartu kohtumaja Ts
§ 174lg 1, 3, 6).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda 1
(3)apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (
§ 187lg 6).
Hageja nõue (tl 4-6) 11.12.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2003 liitumislepingu nr L-197162, teenuste osutamise lepingu nr SI-197203 ja rendilepingu nr SI-197203 ning 04.07.2005 seadme üleandmise akti nr AKT-40903 (edaspidi Leping). Lepingu lahutamatuks lisaks on tüüptingimused. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved A-5733090, A-5865947, A-6011699, A-
- Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlgnevusena 1070,68 krooni. Hageja arvestas viivist 0,2% päevas tasumata nõudelt ajaliselt viimase tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 05.12.
- Hageja taotleb kostjalt viivise 1068,68 krooni väljamõistmist. Hageja esitas tõenditena koopiad 10.10.2003 liitumislepingust, teenuste osutamise lepingust ja rendilepingust (tl 7-9), 04.07.2005 seadme üleandmise aktist (tl 10), arvetest A-5733090, A-5865947, A-6011699 ja A-6167628 (tl 11-14), AS-i Starman üldtingimustest (tl 15-22). Kostja vastus hagiavaldusele (tl 37-38) Kostja tunnistas, et tal on tasumata AS-lt Starman tellitud teenuste eest summas 1210,59 krooni. Hagis märgitud väitel, et kohtuvälise kompromissi sõlmimine ei ole hagejal kostjaga õnnestunud, ei ole alust, sest hageja ega tema esindaja ei ole kordagi üritanud sõlmida temaga kohtuvälist kompromissi. Hageja on vaid saatnud kostja kunagise elukoha aadressil Mõisavahe 24-29 Tartus kokku kolm arvet 01.04.2005, 01.05.2005 ja 01.06.
- Arved jäid kostja poolt tasumata, sest need arved ei jõudnud temani, kuna kostja ei elanud enam sellel aadressil. Alates 2005 aastast elas kostja Tallinnas SuurPatarei 18A-3A ja alates 2006 aastast on töötanud AS ML Arvutid kuni 2009 aasta augustini. Hagiavalduses lisatud materjalidest nähtuvalt on hagejal ja tema esindajal olemas kostja mobiiltelefoninumber ja e-posti aadress, kostja ei ole oma tegelikku elukohta Tallinnas varjanud ja on ametlikult Tallinnas tööl käinud. Hageja ei ole kostjale isiklikult edastanud mitte ühtegi meeldetuletust võlgnevusest. Kostja palub VÕS § 113 lg 8, § 162 alusel temalt välja nõutavat viivist 1069,68 krooni vähendada mõistliku suuruseni. Kostja on hetkel töötu ja ta ei ole tahtlikult AS-le Starman võla tasumisest kõrvale hoidnud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
- Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 403 lahendab kohus poolte nõusolekul käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses.
- Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
- Kostja on oma vastuses hageja nõude põhivõlgnevuse osas õigeks võtnud. Kostja vastuse kohaselt tunnistab ta võlgnevust hagejale arvel A-6167628 märgitud summas 1210,59 krooni, s.o suuremas ulatuses, kui esitati hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla1070,68 krooni nõudes. 4. Kostja ei vaidle vastu viivise arvestuse alustele, kuid palub hagis nõutavat viivist vähendada mõistliku suuruseni. Tulenevalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule ehk lähtudes leppetrahvi vähendamise alustest. VÕS § 162 lg 1 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku 2
(3)suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivise vähendamine ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutav viivis ebamõistlikult või võrreldes põhinõudega ebaproportsionaalselt suur. Kostja viivisevõlgnevus 05.12.2008 seisuga oli 2588,90 krooni, mida hageja vähendas 1069,68 kroonini, s.o alla põhinõude suuruse. Hinnates kostja poolt kohustuse täitmise ulatust, arvestab kohus sellega, et hagi asjaolude põhjal jättis kostja teenuse eest tasumise kohustuse täitmata nelja järjestikuse arve alusel. Kohus ei pea arvete tasumata jätmisel põhjendatuks kostja esitatud asjaolu, et kostja ei saanud esitatud arveid kätte, kuna ta oli vahetanud elukohta. Üldtingimuste üldosa p-i 3.2.2 kohaselt kohustus Klient informeerima Starmani koheselt enda isiku- või kontaktandmete muutumisest, samuti muudest asjaoludest, mis võivad takistada või mõjutada Lepingu ja Üldtingimuste nõuetekohast täitmist. Kostja jättis hageja oma elukoha muutusest teavitamata, hagejal kostja muude kontaktandmete olemasolu ei vabastanud kostjat eelnimetatud kohustusest, arvestades mh, et arved saadeti lepingu sõlmimisel kostja antud aadressil, mitte näiteks e-posti teel. Täiendavalt eeltoodule poolte huvisid arvestades leiab kohus, et ainuüksi asjaolu, et kostja on hetkel töötu, ei kaalu antud juhul üles võlausaldaja huvi kohustuse (sealjuures vähendatud suuruses) täitmise vastu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 1069,68 krooni. 5. 03.11.2009 teatas Lindorff Eesti AS-i töötaja e-posti teel kohtule, et pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 208-85463 kostjaga kompromissi ja saatsid selle allkirjastamiseks (tl 44). Nimetatud kompromissi pole kohtu 22.10.2009 määruses nimetatud kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise ajaks (s.o 23.11.2009 kl 16) kohtule esitatud. Kohus selgitab, et
§ 430
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 6.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda. Kohtunik 3
(3)