Obsah (7)

§ 174§ 1741§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

2-08-90660 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2009. a, Tartu Kohtumaja

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Bodo Uiga võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. KÜ XXX võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 22.12.

1. a esitas KÜ XXX Tartu Maakohtule hagi Bodo Uiga vastu 35 688,47 krooni nõudes. Kostjale kuuluvad korteriomandid aadressil XXX , korterid 4 ja 5, Tartu linnas. Elamut haldab ja kommunaalteenuseid vahendab kostjale KÜ XXX . Kostja on tulenevalt korteriühistuseadusest (KÜS) § 5 lg-st 1 korteriühistu liige ning tulenevalt KÜS § 13 lg-st 4 on kõik ühistu liikmed, sealhulgas kostja, kohustatud osa võtma elamu majandamiskulude tasumisest. Hageja poolt on teenuseid igakuiselt osutanud ning on väljastanud ka arved. Kostja ei ole nõudnud igakuiste arvete esitamist muule aadressile. Kostjal tekkis võlg ning hageja pöördumistele võlg tasuda ei ole kostja vastanud, kostja ei ole asunud tasuma ka eelmises kohtuasjas samade korterite kohta tasutud võlgnevust, mis mõisteti välja kuni detsembrini
2. a. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 35 688,47 krooni, viivis 15.10.
3. a seisuga summas 33 974,65 krooni. Samuti välja mõista hageja kasuks viivis alates otsuse tegemisest protsendina 0,07 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. 15.10.
4. a toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kuna kostja oli istungist teadlik, palus hageja kohtul teha kostja suhtes tagaseljaotsus. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus teavitas kostjat kohtuistungi toimumise ajast 15.09.2009. a. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ning hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist kostja suhtes.

§ 444

lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg-st 4, mille kohaselt on kõik ühistu liikmed kohustatud osa võtma elamu majandamiskulude tasumisest. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega KÜ XXX hagi Bodo Uiga vastu 35 688,47 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 3 416,32 krooni, s.o hagi koostamise kulu 1 500 krooni, hagiavalduse tõlkimise kulu 726,88 krooni, vastuse tõlkimine 538,56 krooni ja kutse kohtusse (tõlge) 650,88 krooni. Kohtunik 3