Obsah (12)

§ 442§ 438§ 439§ 138§ 147§ 173§ 162§ 164§ 143§ 148§ 178§ 632

Ärakiri KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Kohtuotsuse tegemise aeg ja 11.november 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Roh

§ 442lg.

6, § 633 lg.

1. lg.
2. I. Asjaolud, Asjaolud, hageja nõue ja kostja kirjalik vastus. Hagiavalduse kohaselt on pooltel kaks last, kes elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja soovib kostjalt lastele elatise väljamõistmist, ühele 5 000 krooni kuus ja teisele 6 000 krooni kuus. Ühtlasi palub hageja elatis välja mõista alates 17.03.2008.a. Kohus 18.03.2009.a. võttis S T’i hagiavalduse hagis Ü T’i vastu lapsele elatise väljamõistmiseks menetlusse, saatis hagiavalduse kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 14 päeva jooksul. Kostja 31.03.2009.a. kohtule saabunud kirjalikus vastuses elatusraha maksmisega nõus ei ole, palub määrata DNA ekspertiis, kuna sai suvel teada, et lapsed ei ole tema lapsed. Kohus 09.07.2009.a. rahuldas kostja taotluse ja määras viia tsiviilasjas nr. 2-09-11156 läbi molekulaargeneetiline ekspertiis S T’i (isikukood xxxx), Ü T’i (isikukood xxxx) ja laste T T’i (isikukood xxxx) ja T T’i (isikukood xxxx) suhtes. 10.08.2009.a. ekspertiisiakti kohaselt on ekspert arvamusel, et kostja isadus T ja T T’i suhtes ei ole välistatud ja suure tõenäosusega (99,9996%) on Ü T T ja T T’i bioloogiline isa. 14.09.2009.a. toimunud eelistungil hageja vähendab hagiavalduses märgitud igakuist elatusraha ja palub elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 500 krooni kummalegi lapsele. II. Asja kohtulik arutelu. arutelu. Hageja 05.11.2009.a. kohtuistungil jääb oma nõude juurde ja palub kostjalt elatis välja mõista kummalegi lapsele 2 500 krooni kuus. Majanduslik olukord pole paranenud, tööd ei ole, sissetulek lasteraha 1 500 krooni ja töötu raha 900 krooni. Vahel saab paar nädalat kellegi juures midagi teha. Ülal pidada on veel üks poeg, kuid temale annab tema isa ka kuus 2 0003000 krooni. Üürikorteri eest tuleb maksta 2 000 krooni, pliidikütte eest 2000 aastas ja elektri eest keskmiselt 800 krooni kuus. Pangalaenu katteks on vaja maksta 500 krooni kuus. Noorem poeg on haige ja vajab täiendavalt ravi ning rohtusid, neid on vald aidanud maksta, aga ikkagi ei ole võimalik poegi ilma elatiseta ülal pidada. Kui teised koolikaaslased läksid Norrasse, siis pojad minna ei saanud, sest raha polnud. Kostja kohtuistungil leiab, et ekspertiisi tulemus ei ole usutav ja ta ei ole ikka hagiga nõus. Kostja seletab, et vahetas elukohta, elab nüüd xxxx ja töötab xxxx traktoristina. Palka pole veel saanud, kuid loota võib miinimumpalga saamisele, sest tunnitasu saamiseks tööd ei tundu talvel olema. Ülal pidada on veel üks laps, xxxx sündinud E T. Tööandja korteri eest tuleb maksta üüri ja kommunaalteenuste eest 900- 1 000 krooni ning kütte eest 5 000 – 6000 krooni aastas, elektrile kulub umbes 700 krooni kuus. Tasuda tuleb pangalaenu üle 2 000 krooni kuus laenu katteks, mille tähtaeg on 2011.a. jaanuar. Lisaks on SMS laen 4 000 krooni, muud 2 pisilaenud ja tasumisele kuuluv liiklustrahv 1 000 krooni. Sõiduauto on, aga muud vara ei ole. Kostja ütleb, et tal pole seda raha, mida hageja nõuab. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused põhjendused. used.

§ 438lg.

1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt

§ 439

ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

§ 442lg.

5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. Kostja ei ole lastele elatist maksnud. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja nõuab igakuise elatusrahana 2 500 krooni lapse kohta. Kostja pole nõutavale summale vastuväiteid esitanud, kuid selgitab, et tal pole seda raha, mida hageja nõuab. Samas pole kostja oma tegelikku sissetulekut tõendanud. Kostja teatel tema elukaaslane ja kolmanda lapse ema töötab. Ei leidnud tõendamist, et elatise hageja kasuks väljamõistmisel ei suudaks kostja ja tema elukaaslane E ülal pidada. Lapsevanema kohustus on oma elu korraldada selliselt, et ta suudaks oma lapsi ülal pidada. Riigikohus on oma lahendeis (3-2-1-52-07, 3-2-1-65-07) korduvalt selgitanud, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja vastuväide, et ta pole hagiga nõus, kuna lapsed ei ole tema omad, ei ole asjakohane. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-93-08 selgitanud, et „lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülapidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Järelikult võib teine vanem nõuda elatist lapsele kohtu kaudu ka aja eest, millal menetletakse vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist. Vt. ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-2-07“. Kostja pole vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi esitanud. Kuna aga kostja esitatud andmetest lähtuvalt kostja praegune majanduslik olukord ilmselgelt hageja nõude tervikuna rahuldamist ei võimalda, siis tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb elatis välja mõista igakuise elatusrahana 2 175 krooni kummalegi lapsele, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 17.03.2009.a. PKS § 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS §-s 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Kostja võtab õigeks, et ta ei ole aasta enne elatishagi esitamist elatusraha maksnud. PKS § 61 lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtu arvates kostja majanduslik olukord ei anna võimlust kostjalt aasta enne hagi esitamist elatusraha välja mõista, kuna see summa kuni hagi esitamiseni oleks 60 000 krooni ja seaks kostja majanduslikult väljapääsmatusse olukorda, sest ka elatisehagi esitamisest on alates 17.03.2009.a. kostjale kujunenud võlgnevus. See omakorda seaks kostja kolmanda lapse halvemasse olukorda, võrreldes hageja juures elavate lastega. Seega tuleb elatis kostjalt välja mõista alates 17.03.2009.a. igakuise elatusrahana 2 175 krooni kummalegi lapsele ja sellega hagi rahuldada osaliselt.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja 3 maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on riigilõivuseaduse § 22 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi esitamisel elatise nõudes riigilõivu tasumisest vabastatud.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 164lg.

1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 143

kohaselt on asja läbivaatamise kulud ka eksperdikulud.

§ 148lg.

1 kohaselt asja läbivaatamise kulud tasub kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Ekspertiis määrati kostja soovil. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 09.07.2009.a. õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumus 4 380 krooni ja õiend on antud viidatud summa sissenõudmiseks kohtukuludesse vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002.a. määrusele nr. 263. Kuna ekspertiisi katteks ei ole tasu ette makstud, siis tuleb ekspertiisi maksumus kostjalt riigi kasuks välja mõista, kuna ekspertiis on määratud ainult kostja taotluse rahuldamiseks.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 632lg.

1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,

§-de 129, 143, 162, 164, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 5. jaanuaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 4