) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostja teadaolevas asukohas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus otsustas 27.08.2009.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 27.08.2009.a.
septembril 2009.a. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles 26.11.2009. a avalduses tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostja ei vastanud kohtu poolt määratud tähtajaks hagile. Kohus on 28.05.2009.a määrusega taganud hageja nõude ja arestinud kostja arveldusarved krediidiasutustes. Kohus rahuldas 02.09.2009.a määrusega ka täiendava hagi tagamise taotluse ja keelas kolmandal isikul Allando Trailwais AS-l väljamaksete tegemise kostjale ja isikutele, kellele kostja võis olla nõude loovutanud Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2-09-24628 Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 18.02.2009. a töövõtulepingu, mille alusel hageja teostas kostja tellimisel rahvusvahelisi kaubavedusid. Kostja jättis lepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud, et juhul, kui tellija viivitab töövõtjale tasu maksmisega, on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,5 % tasumisega viivitatud summast iga kalendripäeva eest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seetõttu tuleb viivis kohtuotsuse tegemisel järgnevast päevast välja mõista protsendina põhivõlalt. Hageja on esitanud viivisenõude 25.05.
Menetluskulude jaotus
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks hagi esitamise ja hagi tagamise eest riigilõiv kokku 41 000 krooni (s.h 40 000jhagi esitamisel tasutud riigilõiv, 900 krooni hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõiv ja 100 krooni avaldamise eest tasutud riigilõiv) krooni ja õigusabikulud 15 000 krooni. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hageja on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Hageja õigusabikulud jäävad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Hageja menetluskulud kokku summas 56 000 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.