KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Oliver Kask, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2221 Haldusasi OÜ Reisona ja OÜ Mikloro kaebused Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/891 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.05.2009 otsus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus 12.11.2009 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Kaebuse esitajad – OÜ Reisona ning OÜ Mikloro, esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2009 otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 28.12.
- Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.10.2008 maksuotsusega nr 12-5/891 pandi OÜ-le Reisona ja OÜ-le Mikloro kohustus tasuda 276 810 krooni tollimaksu ning 49 824 krooni käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt deklareeris OÜ Reisona kaudse esindajana OÜ Mikloro ajavahemikul 18.05.2005 kuni 28.07.2008 vabasse ringlusesse lubamiseks Vene Föderatsioonist imporditud kiirnuudleid, kasutades vale kaubakoodi, ja kiirvalmistatavat kartulipüreed, kasutades vale Merusing lisakoodi ja arvestades tollimaksu lähtudes kauba 3-08-2221 pakendile märgitud netomassist, mis aga ei kajastanud tegelikku netomassi kombineeritud nomenklatuuri üldreeglite mõistes.
- OÜ Reisona ja OÜ Mikloro esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, taotledes Maksuja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/891 tühistamist. Vastustaja ei taganud neile maksumenetluses ärakuulamisõigust, andes kontrollakti kohta vastuväidete esitamiseks ebamõistlikult lühikese tähtaja. Arvestades haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 75 sätestatud tähtaega, oleks pidanud kontrollaktile vastuväidete esitamise tähtajaks olema 30 päeva, ent tegelikult anti aega üksnes 5 päeva. Kaebajate imporditud toode ei vasta Komisjoni määruses nr 635/2005 nimetatud kaubakoodi 19023010 tunnustele, kuna vaidlusaluses tootes on kuivatatud nisujahunuudleid 20 g vähem kui määruses nimetatud tootes; toode ei ole pakendatud kaussi; pakendis ei ole 250 ml mahutavat vahtpolüstüreenkaussi; vaidlusaluse toote peab panema eraldi keraamilisse anumasse; pakendile kantud valmistusjuhendi kohaselt tuleb nuudlitele lisada üle 350 ml vett, mis on pea kaks korda rohkem kui määruses nimetatud nuudlite puhul; vaidlusaluse toote valmistamiseks ei pruugi piisata 3 minutist, vaid selleks kulub kuni 5 minutit; vaidlusaluse toote valmistamise eelduseks on suletud anum, mida määruses aga ei nimetata. Impordideklaratsioonidele kanti kaubakood vastavalt sellele, kuidas kauba tootjatehas oli toote valmistanud.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse vastuses paluti jätta OÜ Reisona ja OÜ Mikloro kaebused rahuldamata. Tollile esitati kaup jaemüügipakendis koostisosade komplektina. Kuivõrd sellele komplektile annavad põhiiseloomu nuudlid, tuleb toode kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 3b kohaselt klassifitseerida koodiga
- Toodet ei saa klassifitseerida rubriiki 2104, sest lisatava vee hulk ei ole piisav supi või puljongi valmistamiseks, vaid lisatav vesi annab sellele nuudliroa omadused. Kuigi kauba arvetel on kiirvalmistatavate nuudlite järgi sulgudes märgitud supp, ei ole toode pakendil oleval kirjeldusel märgitud supp, vaid kiirvalmistatavad nuudlid. Kiirvalmistatava kartulipüree tariifse klassifitseerimise deklareerimisel on kaebajad kasutanud vale Merusing lisakoodi, mille alusel arvestatakse kaubale rakenduva põllumajandusmaksu osa. Kõigi kontrollitud kiirvalmistatavate kartulipüreede puhul oleks pidanud kasutama lisakoodi 7015, ent kaebajad kasutasid vahel ka lisakoodi
- Toote netokaaluna tulnuks käsitleda pakendil näidatud puhaskaalu, mitte pakendil näidatud netokaalu, kuivõrd pakendil näidatud netokaal hõlmas ka väikepakendi massi.
- Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2009 otsusega OÜ Reisona ja OÜ Mikloro kaebused osaliselt ja tühistas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.10.2008 maksuotsuse nr 12-5/891 osas, millega määrati tasumisele kuuluv tolli- ja käibemaks maksuotsuses nimetatud kiirnuudlite impordilt. Vaidlusalune tootekomplekt on hõlmatud nii Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri (KN) rubriigi 1902 kui ka rubriigi 2104 kirjeldustega. Tegemist on pooltootega, mille lugemine kas nuudliroaks või nuudlisupiks ei sõltu sellest, millises vahekorras on jaemüügipakendis nuudlid ja ülejäänud ained, vaid eristamisel tuleb lähtuda asjaolust, millise toidu valmistamiseks konkreetne toit on mõeldud. Seega võib iseenesest olla tegu ka valmistisega supi valmistamiseks. Kuna supi mõistet ei ole avatud ei KN gruppi 21 puudutavates märkustes ega Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruse (EMÜ) 2658/87 KN selgitavates märkustes, tuleb supina käsitleda sellist rooga, mida tavaarusaam supiks nimetada lubab. Eesti kirjakeele sõnaraamatu kohaselt on supp leem, millele lisatud toiduained jäävad 2
(5)3-08-2221 leemesse. Kuna kohtuistungil läbi viidud vaatluse tulemusel koosnes toit vastavalt juhistele valmistades nuudlitest ja leemest, tuleb vaidlusalust toodet käsitleda kui valmistist supi valmistamiseks. Vastustaja on vääralt kohaldanud analoogiat komisjoni määrusega (EÜ) nr 635/2005 ja teinud vale järelduse, justkui kõik nuudlirohked tooted kuuluksid klassifitseerimisele KN rubriigis
- Kohus nõustub vastustajaga, et põhimõtteliselt on sarnaste konkreetsete toodete klassifitseerimist puudutavad määrused analoogia korras kohaldatavad ka määruses kajastatud toodetega sarnaste toodete suhtes nii, nagu seda on tehtud kohtuasjas C-130/
- Samas ei ole käesolevas asjas vaidlusalune toode võrreldav nimetatud kohtuasjas võrreldava tootega, kuna seal käsitletud toode imes etiketikohasel valmistamisel kogu valmistisele lisatud vee nuudlitesse. Kohtuistungil läbi viidud katses imes toode endasse 5 minuti jooksul 150 ml vett, jättes kaussi 200 ml vett. Seetõttu on vaidlusalune toode erinevalt kohtuasjas nr C-130/02 leitust käsitletav supina. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 19.05.2009 otsus tühistada osas, millega kohus rahuldas OÜ Reisona ja OÜ Mikloro kaebused. Kohus on vääralt hinnanud Komisjoni 26.04.2005 määruse (EÜ) nr 635/2005 artikli 1 eesmärki ning nuudlitoodete iseloomu. Nimetatud määruse lisas klassifikatsiooni 19023010 põhjendustes on selgitatud, et toode esitatakse tollile komplektina, mille koostisosad on jaemüügipakendis. Tootele annavad põhiomaduse nuudlid, arvestades nende suurt kogust. Toodet ei saa klassifitseerida rubriiki 2104, kuna kaussi lisatava vee hulk ei ole piisav supi või puljongi valmistamiseks, vaid annab sellele nuudliroa omadused. Isegi kui tõlgendada komisjoni määrust kohtu poolt mõtestatud viisil, on vaja arvestada, milline on korrektselt valmistatud nuudliroa tulem. Isegi kui lisada 80 g nuudlitele kuni 200 ml vett, on ikkagi välistatud kogu lisatud vee imbumine nuudlitesse. Järelikult ei ole võimalik välistada määruse kohaldumist kaebajate poolt imporditud toodetele viisil, nagu on seda tehtud kohtuasjas C-130/
- Kohus on asunud väärale seisukohale, et käesolevas asjas tuleb lähtuda mõiste supp tavatähenduses olevast definitsioonist. Klassifitseerimismääruse tähenduses ei saa lähtuda tavatähendustest, kuna seda ei võimalda ainuüksi juba klassifitseerimise keerulisus ja spetsiifika. Vaidlusaluse toote pakenditel sisaldus märge supi kohta üksnes eesti keelses tõlkes. Saksakeelses kasutusjuhendis on nimetatud märge „Teigwaren sind fertig!”, mis tähendab otsetõlkes „taignatoode on valmis”. Jahutoode aga liigitub iseenesest nuudlite, mitte supi alla. Kaupa tuleb klassifitseerida vastavalt sellele, mis kujul on see tollile esitatud ja kuidas on see kaup märgistatud. Vaidlusaluse kauba puhul on kauba nimetuseks kiirvalmistatavad nuudlid. Vastavalt kombineeritud nomenklatuuri üldreeglile 1 tuleb kaup klassifitseerida kauba nimetuse järgi mitte kauba kasutusjuhendi järgi. Halduskohus on lähtunud aga kasutusjuhendist. 3
(5)3-08-2221
- OÜ Reisona ja OÜ Mikloro paluvad jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja on vääralt tõlgendanud supi mõistet. Supi mõiste on üldtuntud fakt ning apellandi katsed omistada antud mõistele muid omadusi, on kohatud ja alusetud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vaidlusalusele tootele annavad põhiomaduse nuudlid, kuid eeltoodu ei tähenda, et toodet tuleb automaatselt klassifitseerida nuudliroaks. Nii kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglist 3b kui ka Komisjoni määrusest (EÜ) nr 635/2005 tuleneb, et põhiomadusi määrava komponendi kindlakstegemisel lähtutakse eelkõige kauba komponentidest. Määruses nr 645/2005 on kauba põhiomaduse kindlakstegemisel lähtutud seega toote komplektist, mille koostisosad olid jaemüügipakendis. Põhiomaduse kindlakstegemiseks ei võrrelnud komisjon nuudlite ja vee omavahelist suhet. Toodet ei klassifitseeritud rubriiki 2104 seetõttu, et vee hulk ei olnud piisav supi või puljongi valmistamiseks ning vesi oli vajalik üksnes nuudliroa valmistamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kohtuasja nr C-130/02 kohaselt rakendub määrus nr 645/2005 ka sarnaste toodete suhtes. Vaidlus taandub sellele, kas antud juhul on tegemist sarnaste toodetega. Ringkonnakohus leiab, et toodete erinevust ei saa põhjustada üksnes see, kuidas toode on pakendatud (kilepakend või vahtpolüstrüeenkauss) või kas ja kuidas on tootele lisatud maitseained, vaid lähtuda tuleb toote olemuslikest komponentidest. Määruse nr 645/2005 kohaselt on lisatava vee hulka peetud oluliseks, komisjon ei ole märkinud, et vee hulk üldse klassifitseerimisel tähtsust ei oma. Olukorras, kus toode koosnes 80 g jahunuudlitest ning sellele lisati 200 ml vett, leidis komisjon, et vee hulk ei ole piisav supi või puljongi valmistamiseks. Vaidlusalune toode sisaldab nuudleid 60 g ning sellele lisatakse vett 350 ml. Seega on nuudlite ja vee suhe ringkonnakohtu hinnangul oluliselt erinev ning määrust nr 645/2005 antud juhul klassifitseerimisel kasutada ei saa.
- Maksuhaldur on leidnud, et klassifitseerimisel ei saa lähtuda mõiste „supp“ tavatähendusest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Olukorras, kus KN „supi“ mõistet ei ava, tuleb see sisustada tavaarusaamast lähtudes. KN rubriik 2104 sätestab järgmist: „Sellesse rühma kuuluvad: 1) Pooltooted suppide valmistamiseks, millele tuleb lisada vaid vett, piima jne. 2) Valmissupid ja –puljongid, mis on kasutamiskõlblikud juba pärast soojendamist. Nende toodete põhilised valmistusained on köögiviljatooted (jahu, tärklised, tapiokk, makaronid, spagetid jms, riis, taimsed ekstraktid jne), liha, ekstraktid lihast, rasv, kala, vähid, limused ja muud veeselgrootud, peptoonid, aminohapped ja pärmiekstrakt. Nad võivad sisaldada ka märkimisväärses koguses soola. Tavaliselt esinevad need tooted tablettide, tükkide või kuubikute, pulbri või vedeliku kujul.“ Vastustaja on KN rubriigi 2104 kirjeldusest tuletanud, et supina saab mõista üksnes „taimedest, lihast, kalast, jahust vms leent, millele lisatud toiduained jäävad leemesse“. Ringkonnakohtu hinnangul sellist kitsast tõlgendust rubriigist nr 2014 ei tulene. 4
(5)3-08-2221
- Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses tuginenud veel erinevate Euroopa Liidu riikide (Tšehhi, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Slovakkia, Holland) siduvatele tariifinformatsiooni otsustele, kus on kaebaja tootele sarnaseid tooteid klassifitseeritud nuudliroana või kus on leitud, et nuudlitele lisatava vee hulk ei oma klassifitseerimisel üldse tähtsust. Toodud näited ringkonnakohut ei veena. Erinevate liikmesriikide halduspraktika ei ole kohtule antud juhul siduv. Arvestades muuhulgas, et näiteid on toodud üksnes kuue liikmesriigiga seoses, ei saa järeldada, et halduspraktikat, millele toetub vastustaja, kasutavad kõik liikmesriigid.
- Apellatsioonkaebuses on rõhutatud veel seda, et vaidlusaluse toote pakendilt ei nähtu, et tegemist on supiga. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreegli 1 kohaselt tuleb lähtuda üksnes kauba nimetusest. Üldreegel 1 reguleerib KN-s kasutatavaid nimetusi ning märgib, et need on antud suunaval eesmärgil ning et ametlik klassifitseerimine peab toimuma rubriikide kirjeldustest lähtuvalt. Ringkonnakohus leiab, et klassifitseerimisel tuleb lähtuda eelkõige kauba sobivusest konkreetse rubriigi kirjelduse alla, mitte aga pakendile märgitud nimetusest. Olukorras, kus nimetus on eksitav, ei saa sellel olla maksuõiguslikku tagajärge.
- Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulusid kandnud ning kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Oliver Kask Viive Ligi 5
(5)