Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 367§ 162§ 173§ 1741§ 175

2-09-56948 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2010.a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-56948 Ts

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik OÜ Paide Elamuhooldus esitas 30.10.
2. a kohtule hagiavalduse Pxxxx Pxxxxxx vastu võla ja viivise nõudes. OÜ Paide Elamuhooldus palus kohtul Pxxxx Pxxxxxxxx välja mõista võlgnevus summas 3421,93 krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 99,18 krooni ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis 0,1 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Määrus ja hagimaterjalid toimetati 27.11.2009. a isiklikult kostjale kätte. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagis asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et kostjale kuulus korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1

1. lause järgi tasub korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Hageja ja kostja on sõlminud 07.11.
2. a eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu. Lepingu punktis 2.
3. on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale elamu ekspluatatsiooni, hooldus- ja remondikulude ning kommunaalteenuste eest vastavalt volikogu poolt kehtestatud tariifidele ja tähtaegadeks. Kostja on jätnud halduslepingust tuleneva maksekohustuse nõuetekohaselt täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise 2 2-09-56948 määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on halduslepingu punktis 6 kokku leppinud viivisemääras 0,1 % tasumisele kuuluvalt summalt päevas.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on esitanud viivisenõude hagi esitamise seisuga ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtul on võimalik sissenõutavaks muutunud viivis arvestada välja kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Viivise arvestamise alguseks on 01.10.2009.a. Otsuse tegemise seisuga on kostja olnud viivituses 104 päeva. Viivisearvestus on seega järgmine 3421.03 x 0,1% x 104 päeva= 355.68 krooni. Seega kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3421.93 krooni, kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 355,68 krooni ja alates 13.01.2009.a sissenõutavaks muutuva viivise 0,1 % tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Lähtudes

§ 162lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hagi esitamisel on tasutud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja esindaja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1240 krooni.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Samas ei ole tegemist keeruka juriidilise vaidlusega, seega ei ole ka ajakulu hagi koostamisele suur- nõue on esitatud ühest lepingust tuleneva võla väljanõudmiseks, leping ise on tihti esinev ja tavapärane, keerukat juriidilist argumentatsiooni ja nõude erakorralist põhjendamist hagi ei sisaldanud. Ka hagi lisad on üsna tavapärased ning nende kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist tööd või muud pingutust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 1240 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu summas 1000 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 3