KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Silvia Truman, Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1494 Haldusasi AS Enimex kaebus Lennuameti peadirektori 19.06.2007 otsuste nr 46 ja 48 tühistamise või õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsus AS Enimex apellatsioonkaebus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 29.10.2009 Kaebuse esitaja – AS Enimex, esindaja vandeadvokaat Kalev Bachmann Vastustaja – Lennuamet RESOLUTSIOON Jätta AS Enimex apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsus muutmata. Menetluskulud jätta kaebaja kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 28.12.2009. Kui kassatsioonkaebuses või sellele esitatud vastuses ei taotleta kassatsioonkaebuse lahendamist istungil, võib Riigikohus selle lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 61 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Lennuamet kontrollis 04.06.2007 AS Enimex poolt käitatava õhusõiduki BAeATP riikliku registreerimistunnusega ES-NBA lennukõlblikkust ja tuvastas, et õhusõiduki ja selle komponentide hooldus on vastuolus Euroopa Komisjoni 20.11.2003 määruse nr 2042/2003/EÜ (määrus nr 2042) I lisa M osa M.B.902 sätetega. Lennuamet peatas 05.06.2007 kõnealuse õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi nr 0043 ning 19.06.2007 peadirektori otsusega nr 45 lennukõlblikkussertifikaadi. 3-07-1494 Lennuameti peadirektori 19.06.2007 otsusega nr 46 „AS Enimex lennuettevõtja sertifikaadi nr EST-006 ajutine peatamine” (otsus nr 46) peatati AS Enimex lennuettevõtja sertifikaat nr EST-006 põhjusel, et otsuse tegemise ajal käitas AS Enimex lennuettevõtja sertifikaadi alusel ainul ühte lennukit ning selle lennukõlblikkussertifikaat oli peatatud ning ei vastanud enam JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (
- a)alapunkti 1 nõudele, mille kohaselt kehtib lennuettevõtja sertifikaat ainult juhul, kui käitatavatel lennukitel on JAA liikmesriigi poolt välja antud standardne lennukõlblikkussertifikaat. AS Enimex ei täida lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse eelduseks olevaid hooldusnõudeid, kuivõrd Lennuameti poolt 04.06.2007 teostatud lennukõlblikkuse kontrolli käigus tuvastati esimese astme puudused. Lennuameti peadirektori 19.06.2007 otsusega nr 48 „Õhusõidukite rendilepingute kooskõlastuse tühistamine” (otsus nr 48) tühistati Lennuameti 08.02.2007 kirjaga nr 4.49/07418 saadetud õhusõidukite rendilepingute kooskõlastus, sest AS Enimex ei ole täitnud talle rendilepingu kooskõlastamise eelduseks olnud tingimust tagada JAR-OPS 1.165 (
- c)nõuete täitmist. Euroopa Komisjon on tuvastanud, et Pecotox-Air S.R.L, kellelt õhusõidukit rendilepingu kohaselt renditi, ei täida määruse nr 2042 nõudeid, ega suuda tagada õhusõidukite vastavust jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele. Samuti on otsusega nr 46 AS Enimex lennuettevõtja sertifikaat nr EST-006 ajutiselt peatatud. 2. AS Enimex esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Lennuameti peadirektori 19.06.2007 otsused nr 46 ja nr 48. Kaebuse põhjendused: 1) otsus nr 46 pole kooskõlas kaalutlusõigusega. Kontrollitud lennukil ei esinenud I astme puudusi. Vastustaja on vääralt sisustanud JAR-OPS punkti 1.175, mille kohaselt kõikide käitatavate lennukite osas peab käitaja täitma hooldusnõudeid, mis peavad vastama määruse nr 2042 alaosale M. Nimetatud määruse punkt M.B.903 alusel võib isegi I astme puuduste korral kõne alla tulla vaid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamine või peatamine. Lennukõlblikkussertifikaadi peatamine on aga välistatud; 2) asjaolu, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ja lennukõlblikkussertifikaat on peatatud seoses lennuki remontimisega, ei anna vastustajale õigust peatada lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust ka lennundusseaduse (LennS) § 43 alusel. Õhusõidukile antav lennukõlblikkussertifikaat on tähtajatu ja näitab, et lennuk on toodetud vastavalt olemasolevatele nõuetele. Aastane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat tõendab, et lennukile on sellel perioodil tagatud nõutav hooldus, et ta on tehniliselt korras. Kusagil pole sätestatud nõuet, et lennuettevõtjal peab olema lennukõlblikkussertifikaat. JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 vastustajapoolne tõlgendus ei tulene viidatud sätte sisust, ega ole see ka kooskõlas teiste vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Kui lennukõlblikkussertifikaadi kehtivus oleks lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse eelduseks, oleks see sätestatud expressis verbis; 3) JAR-OPS 1 jagu C punkt 1.180 ei sisalda määratlemata õigusmõistet „nõuetekohane kehtiv lennukõlblikkussertifikaat“, vaid määratleb õigusmõiste „standardne lennukõlblikkussertifikaat“ sisu. Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine ja kehtivus eeldab standardse lennukõlblikkussertifikaadi olemasolu. Hoolimata standardsest lennukõlblikkussertifikaadist, ei saa lennuk sõita, kui tal pole kehtivat aastast lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati; 4) kaebaja vastab LennS § 42 lõikes 3 toodud nõuetele. Iga tehniline rike ei saa kaasa tuua lennuettevõtja sertifikaadi peatamist. Vastustaja teostas 04.06.2007 remondis oleva õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli määruse nr 2042 I lisa M osa p M.B.902 alusel, kuid järeldused tehti mitte õhusõiduki lennukõlblikkuse, vaid kaebaja kui operaatori kohta, sest lennuettevõtja sertifikaat (AOC) peatati. Komisjon kontrollis ainult õhusõiduki dokumentatsiooni. Faksile lisatud komisjoni raporti punktis 6 nimetatud vead pidi kõrvaldatama remonditööde käigus vastustajaga kooskõlastatud graafiku alusel, ent ometi tehti vaidlustatud otsused juba enne remondi lõppu; 2
(7)3-07-1494 5) vastustaja pole arvestanud kaebaja usaldusega, et väljastatud lennuettevõtja sertifikaat jääb kehtima kuni kehtivusaja lõppemiseni. Seega on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 ja § 67 lõiget 1. Avalik huvi lennuettevõtja sertifikaadi peatamiseks puudub, sest lennuohutuse suhtes pole pretensioone esitatud ning kaebaja on lennuohutuse nõudeid ise järginud. Ka puudub haldusaktiga koormatud isiku huvi haldusakti peatamiseks; 6) otsuses nr 48 toodud kaalutlused on ebaõiged ning mitmed asjaolud on jäetud otsuse tegemisel arvesse võtmata. Ebaõigesti on märgitud, et kaebaja ei suuda tagada JAR-OPS 1.165 (c)
(2)nõudeid. Kaebaja on neid nõudeid kogu aeg täitnud; 7) Euroopa Komisjoni poolt tuvastatud Pecotox-Air S.R.L. puudused ja lennuettevõtja sertifikaadi ajutine peatamine ei saa olla põhjenduseks rendilepingu kooskõlastuse tühistamisel. Euroopa Komisjoni poolt tuvastatud Pecotex-Air S.R.L võimalikud puudused ei mõjuta kaebaja poolt õhusõiduki käitamist Eestis kooskõlastatud rendilepingu tingimuste alusel. Otsuses nr 48 pole põhjendatud, miks omab Euroopa Komisjoni poolt Pecotex-Air S.R.L suhtes võetud seisukoht tähendust kõnealuse rendilepingu kooskõlastuse kehtivusele. Auditi tegemise järel Moldova Lennuameti poolt 21.06.2007 antud korraldus 102/GEN tühistati osaliselt Moldova apellatsioonikohtu 26.07.2007 otsusega, mistõttu puudus alus rendilepingu kooskõlastuse tühistamiseks. Tähtsust omab ka Moldova Lennuameti 19.06.2008 otsuse punkt 5, mille kohaselt õhusõidukid, mille käitaja lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus vastavalt lõikudele 1 ja 2 on tühistatud, võivad ühekordse lennuloa alusel lennata (tagasi) Moldovasse või mõnda teise riiki eesmärgiga registreerida õhusõidukid seal; 8) otsus nr 48 tehti ajaliselt pärast otsust nr
- Alles otsusega nr 48 tühistati kaebaja ja Pecotex-Air S.R.L vahel sõlmitud rendilepingu kooskõlastus. Järelikult otsuse nr 46 väidetavat alusena käitatavate õhusõidukite puudumist ei esinenud.
- Lennuamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Lennuameti põhjendused: 1) vastustaja kontrollis 04.06.2007 kaebaja poolt käitatava õhusõiduki BAeATP riikliku registreerimistunnusega ES-NBA lennukõlblikkust vastavalt määruse nr 2042 I lisa M osa punktile M.B.
- Kontrolli käigus tuvastati määruse nr 2042 I lisa M osa p M.A. 301 alap 3, M.A.303; M.A.503 ja M.A.402 nõuete rikkumine. Kaebaja pole vaidlustanud 04.06.2007 kontrolli käigus tuvastatud I astme puudusi ega nende tõttu lennukõlblikkussertifikaadi peatamist. JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 sätestab imperatiivselt, et lennuettevõtja sertifikaat kehtib ainult kehtiva lennukõlblikkussertifikaadi olemasolu korral. I astme puuduste tõttu ei vasta kaebaja LennS § 43 lõikes 3 toodud nõuetele; 2) kuna kaebaja lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatava ainukese õhusõiduki BAeATP lennukõlblikkussertifikaat oli puuduste tõttu hoolduskorralduses peatatud, ei saanud JAR-OPS 1 jao C punktist 1.180 tulenevalt jääda edasi kehtima lennuettevõtja sertifikaat; 3) õhusõidukite hooldus toimub lennuettevõtja poolt koostatud ja vastustaja poolt kinnitatud hooldusprogrammi alusel. Kõnealuse lennuki jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli käigus tuvastati, et hooldusprogrammijärgsed hooldustööd on tegemata. Kaebaja kui lennuettevõtja kohustus oleks olnud hooldusettevõttega lepingu sõlmimisel jälgida, et õhusõiduki hooldustööde tegemisel oleks võimalik kinni pidada hooldusprogrammist; 4) kaebaja käitas lennuettevõtja sertifikaadi alusel ainult lennukit BAeATP ES-NBA. Moldova lennuettevõtjalt Pecotox-Air S.R.L märja rendilepingu alusel renditud õhusõidukeid käitati märja rendi iseloomust tulenevalt Pecotox-Air S.R.L lennuettevõtja sertifikaadi alusel, s.t. nimetatud õhusõidukid asusid Moldova lennuettevõtja sertifikaadil ja neid käitas Pecotox Air S.R.L, mitte kaebaja. Märjale rendile võetud lennuki puhul peavad olema täidetud kõik JAA nõuded, mida rakendab rendilevõtja lennuamet. Kuna Eestis kohaldatakse JAR nõudeid täies mahus, siis peab ka kaebaja poolt rendile võetud lennukite puhul olema järgitud kõiki JAA nõudeid. Kuna Moldova lennuamet tühistas 21.06.2007 firmale välja antud lennuettevõtja sertifikaadi lennuohutusnormide olulise rikkumise tõttu, pole kaebajal võimalik jätkata sellelt äriühingult õhusõidukite rentimist. Kaebaja poolt esitatud Moldova apel3
(7)3-07-1494 latsioonikohtu 21.06.2007 korraldus nr 102/GEN ei oma tähtsust, sest seda pole otsuse nr 48 andmisel arvesse võetud. 4. Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis: 1) JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (a)
(1)ei jäta vastustajale mingit kaalutlusruumi – kui lennuettevõtja sertifikaadile kantud lennuki(te)l puudub lennukõlblikkussertifikaat, on vastustaja kohustatud lennuettevõtja sertifikaadi peatama või kehtetuks tunnistama. Kaebajale Lennuameti poolt 23.04.2007 väljaantud lennuettevõtja sertifikaadile nr EST-006 on kantud ainult üks õhusõiduk – Bae-ATP registritunnusega ES-NBA, mille kaebaja on rentinud 01.06.2006 Suurbritannias registreeritud firmalt BAE SYSTEMS Management Services Ltd. Selle lennuki lennukõlblikkussertifikaat oli peatatud vastustaja peadirektori 19.06.2007 otsusega nr 45. Seda otsust kaebaja vaidlustanud pole, mistõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tuvastatud puuduste astmega mittenõustumist, käitaja kohustuste ulatust käitatavate lennukite hooldusnõuete täitmisel ja lennukõlblikkuse kontrolli läbiviimise ebasobivat aega. Lennukõlblikkussertifikaadi peatamise järel oli vastustaja LennS § 43 ja JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (a)
(1)alusel kohustatud kaebaja lennuettevõtja sertifikaadi peatama; 2) otsusega nr 48 tühistas vastustaja kaebaja ja Pecotox-Air S.R.L. vahel perioodiks 02.02.2007 - 27.11.2007 sõlmitud märja rendi lepingutele antud kooskõlastuse, kuna kaebaja polnud täitnud kooskõlastuse eelduseks olnud tingimust tagada JAR-OPS 1.165(c)
(2)nõuete järgimine, mille kohaselt peab märjale rendile võetud lennuki hooldamisel järgima täies mahus määruse nr 2042 I lisa M osa nõudeid. Euroopa Lennuohutusameti auditi raportist nähtuvalt tuvastas Euroopa Komisjon Pecotox-Air S.R.L. auditeerimisel, et firma ei täida määruse nr 2042 nõudeid ega suuda seetõttu tagada õhusõidukite vastavust jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele. Kooskõlastuse tühistamise juures arvestas vastustaja põhjendatult ka asjaolu, et otsusega nr 46 on ajutiselt peatatud kaebaja lennuettevõtja sertifikaat. 3) asjaolu, et 26.07.2007 otsusega tühistas Chisinau linna kohus Moldova Lennuameti 21.06.2007 korralduse Pecotox-Airi lennuettevõtja sertifikaadi tühistamise osas, ei oma praeguse vaidluse juures tähtsust, sest otsuse nr 48 vastuvõtmise ajal 19.06.2007 polnud kumbagi nimetatud akti veel olemas, mistõttu need ei saanud ka vastustaja otsust mõjutada; 4) HMS §-st 40 lg 3 p 2 tulenevalt puudus otsuste andmisel vajadus anda kaebajale võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, sest see poleks mõjutanud asja otsustamist ega otsuste sisu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- AS Enimex esitas 08.06.2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 08.05.2009 otsuse peale järgmiste põhjendustega: 1) õige ei ole kohtu seisukoht, nagu poleks kaebaja vaidlustanud otsust nr
- 17.11.2008 toimunud kohtuistungil selgus, et kaebaja ei olnud otsusest nr 45 teadlik, ega saanud seda vaidlustada, mistõttu kohus määras, et vastustaja on kohustatud esitama JAR-OPS I osa eestikeelse tõlke ja tõendi selle kohta, et kaebaja on vastustaja otsuse nr 45 kätte saanud. Vastustaja ei ole kohtu protokollilist määrust täitnud ning asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kaebaja oleks vastustaja peadirektori otsuse nr 45 kätte saanud. Järelikult ei olnud tal võimalust seda ka vaidlustada. Kohtu järeldus, et otsus nr 46 on õiguspärane, on tehtud kaebaja poolt esile toodud asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid eirates ning on seetõttu õigustühine; 2) Moldova lennuamet tühistas 21.06.2007 firmale välja antud lennuettevõtja sertifikaadi. Seega kuni 21.06.2007 puudus vastustajal õiguslik alus Pecotox-Air S.R.I. ja kaebaja vahel 4
(7)3-07-1494 perioodiks 02.02.2007-27.11.2007 sõlmitud märja rendi lepingu kooskõlastuse tühistamiseks. Kuna vastustaja seda 09.06.2009 otsusega nr 48 ikkagi tegi, on nimetatud otsus õigustühine; 3) kohus ei ole oma otsust nõuetekohaselt põhjendanud ja on otsuse tegemisel tuginenud Euroopa Lennuohutusameti auditi raportile. Nimetatud auditit aga kohtutoimikus ei esine. Kui kohus pidas nimetatud dokumenti oluliseks ja soovis sellega oma järeldusi põhjendada, oleks tulnud see asja juurde võtta; 4) kohtu seisukoht, et HMS §-st 40 lg 3 p 2 tulenevalt puudus otsuste andmisel vajadus anda kaebajale võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, on vale, sest haldusorgan kaldus kõrvale kaebaja seletustes esitatud andmetest.
- Lennuamet palub jätta AS Enimex apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt puudus võimalus vaidlustada vastustaja peadirektori 19.06.2007 otsust nr 45, on väär. 19.05.2008 toimunud kohtuistungil selgus, et kaebaja esindaja Andrei Kislõi on otsust nr 45 näinud ning kaebaja lepinguline esindaja K. Bachmann kinnitas, et kaebaja ei ole otsuse nr 45 vastu, sest sellega peatati lennukõlblikkuse sertifikaat ja ei pea vajalikuks selle vaidlustamist, kuna ei näe otsest seost, et seetõttu peatatakse lennuettevõtja sertifikaat. Seega isegi juhul, kui kaebajal jäi otsus nr 45 kätte saamata, oli tal selle vaidlustamise võimalus kõige hilisemalt olemas 18.05.
- Seda võimalust kaebaja aga siiani kasutanud ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Lennuameti peadirektori otsusega nr 45 peatati õhusõiduki BAeATP lennukõlblikkussertifikaat. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole otsust nr 45 vaidlustanud ning vastustaja ei ole otsust nr 45 nõuetekohaselt kaebajale kätte toimetanud. Samas ei saa nõustuda kaebaja käsitlusega, et kuna otsust ei ole talle kätte toimetatud, on jätkuvalt avatud võimalus selle otsuse vaidlustamiseks. Riigikohus on mitmetes lahendites rõhutanud, et kui isik on tema õigusi rikkuvast haldusaktist muul viisil teada saanud, peab ta pöörduma mõistliku aja jooksul kohtusse (vt nt 3-3-1-25-09). Toimikus on mitmeid tõendeid, millest nähtub, et kaebaja on otsusest nr 45 teada saanud juba
- aastal. Esmalt on otsuse nr 45 sisu välja toodud vaidlusaluses 19.06.2007 otsuses nr 46, mille osas on kaebaja kinnitanud kättesaamist 20.06.
- Paberkandjal on vastustaja otsuse nr 45 kohtule edastanud 31.07.2007 ning kaebaja on selle toimikust nähtuvalt kohtu vahendusel kätte saanud 06.08.
- Seega on kaebaja otsusest nr 45 ja selle sisust teadlik olnud juba üle kahe aasta ning selle vaidlustamise võimalust tuleb pidada perspektiivituks.
- Arvestades, et kaebaja ei olnud otsust nr 45 tähtaegselt vaidlustanud, lähtus halduskohus otsuse nr 46 kontrollimisel õigesti eeldusest, et otsus nr 45 kehtib ja on õiguspärane, st eeldusest, et õhusõiduki BAeATP lennukõlblikkussertifikaat on õiguspäraselt peatatud. Halduskohus ei pidanud ega saanukski ilma kaebuse piiridest väljumata hakata hindama kaebaja väiteid seoses sellega, et lennukõlblikkussertifikaati poleks tohtinud peatada ja kas õhusõidukil olid puudused, mis õigustasid sertifikaadi peatamist.
- LennS § 43 p 1 kohaselt lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni, kui lennuettevõtja ei vasta LennS § 42 lg-s 3 nimetatud nõuetele. LennS § 42 lg 3 sätestas vaidlustatud haldusakti andmise ajal, et lennuettevõtja 5
(7)3-07-1494 sertifikaat kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemuste personal. Kuni 13.03.2009 kehtinud „Lennuettevõtja sertifitseerimise tingimused ja kord“ seadis lennuettevõtja sertifikaadi taotlemise tingimuseks, et käitatavatel õhusõidukitel peab olema lennukõlblikkussertifikaat. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades otsust nr 45, pidi vastustaja LennS § 43 p 1 kohaselt kaebaja lennuettevõtja sertifikaadi kas kehtetuks tunnistama või peatama. Kuna vastustaja valis leebeima tagajärje, puudub alus kahelda otsuse proportsionaalsuses. 11. Kuna apellatsioonkaebuses ei ole otsusega nr 46 seoses halduskohtu otsust muudest aspektidest lähtuvalt vaidlustatud, ei pea ringkonnakohus HKMS § 34 lg-st 2 tulenevalt halduskohtu otsust ülejäänud osas kontrollima. 12. 19.06.2007 otsusega nr 48 tühistati Lennuameti poolt 08.02.2007 antud õhusõidukite rendilepingute kooskõlastus. Tühistamisel võttis Lennuamet arvesse, et Euroopa Lennuohutusameti auditi käigus on tuvastatud, et Pecotox-Air S.R.L ei täida kõiki JAA nõudeid, seega ei ole kaebaja taganud kooskõlastuse andmise tingimuseks olnud JAR-OPS 1.165 (
- c)nõuete täitmist. Samuti võeti arvesse, et otsusega nr 46 on kaebaja lennuettevõtja sertifikaat peatatud. Otsusest nr 48 nähtub, et vastustaja ei tuginenud ega saanudki otsuse tegemisel tugineda Moldova Lennuameti 21.06.2007 otsusele, mistõttu on apellatsioonkaebuse sellesisulised vastuväited asjakohatud. 13. Vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kas otsuse nr 48 oleks saanud teha Euroopa Komisjoni auditi raportile tuginedes. EÜ määruse nr 2042/2003 kohaselt on Euroopa Lennuohutusamet lennuohutuse järelevalve teostamisel pädevaks organiks, kui kontrollitakse kolmandates riikides asuvate organisatsioonide tegevust. Ringkonnakohus leiab, et siseriiklik lennuamet peab lähtuma Euroopa Lennuohutusameti poolt tuvastatud asjaoludest ning ei pea neid enda poolt läbiviidavas haldusmenetluses üle kontrollima. Õige on kaebaja märkus, et halduskohus oleks pidanud raporti kui otsuse nr 48 tegemise aluseks olnud dokumendi toimiku juurde võtma. Samas ei seadnud kaebaja raporti olemasolu ning selle sisu halduskohtus toimunud menetluses kahtluse alla. Kaebaja vastuväited piirdusid sellega, et raportis kajastatut ei saa kohaldada kaebaja suhtes. Eelnimetatuga ringkonnakohus ei nõustu. Kui rendileandja suhtes on kindlaks tehtud, et see ei täida olulises osas JAR-OPS 1 jao M ning EÜ määruse nr 2024/2003 I lisa M osa nõudeid, ei saa väita, et kaebaja rendilevõtjana tagab JAR-OPS 1.165 (
- c)nõuete täitmist (lennuki puhul peavad olema täidetud kõik JAA nõuded, mida rakendab rendilevõtja lennuamet). 14. Kaebaja on õigesti viidanud ärakuulamisõiguse rikkumisele. HMS § 40 lg 3 p 2 võimaldab haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Antud juhul ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud rendilepingute kooskõlastuse tühistamist, seega ei ole vastustaja ja halduskohtu viide HMS § 40 lg 3 p-le 2 asjassepuutuv. Õige ei ole siinkohal taotlusena vaadelda kaebaja avaldust kooskõlastuse saamiseks, sest selles osas oli haldusmenetlus lõppenud Lennuameti otsustusega, millega kooskõlastus anti. Sama kehtib otsuse nr 46 kohta. Soodustava haldusotsustuse muutmisel tuleb puudutatud isiku seisukoht reeglina alati ära kuulata. 6
(7)3-07-1494 Samas ei too eelnimetatud menetlusnõude rikkumine kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamist kohtu poolt, kuna Lennuametil puudus nende otsuste tegemisel sisuliselt kaalutlusõigus ning kaebaja selgitustest sõltumata oleks tulnud otsused nr 46 ja 48 teha. 15. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Silvia Truman Viive Ligi 7
(7)