← Eesti

2-09-38762/11

Obsah (6)§ 30§ 31§ 29§ 165§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2009, Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-38762 Tsiviilasi Menetlusosalised

§ 30

lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti, tuleb pankrot välja kuulutada

§ 31lg 1 alusel.

Halduri seisukoht on, et see summa oleks 50 000 krooni pankrotimenetluse läbi viimiseks. Võlausaldaja esindaja soovib tähtaega deposiiti summa 50 000 kandmiseks. Kohtu määramisel võlausaldajale istungil määratud tähtaeg 26.11.2009 deposiiti tasumiseks, millega võlausaldaja nõustub, kinnitades, et määruskaebust eelnimetatu osas ei esita. 26.11.2009 on esitatud võlausaldaja taotlus deposiiti tasumise tähtaega pikendada kuni 03.12.2009, kuid käesoleva ajani ei ole võlausaldaja kohtule esitanud maksekorraldust kohtu deposiiti tasumise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et võlgniku 3 pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 19.11.2009 toimunud istungil tegi ajutine pankrotihaldur ettepaneku menetlus lõpetada raugemisega ning juhul kui võlausaldajad finantseerivad pankrotimenetlust 50 000 krooniga, kuulutada välja pankrot. Võlausaldaja AS SK esindaja palus samal istungil kohtul määrata tähtaeg 50 000 krooni deposiiti tasumiseks, et jätkata pankrotimenetlust. 19.11.2009 Harju Maakohtu protokollilise määrusega kohus kohustas AS-i SKt tasuma kohtu deposiiti 50 000 krooni 26.11.

  1. Eelnimetatuga võlausaldaja esindaja nõustus, kinnitades, et nimetatud kohustuse täitmisele määruskaebust ei esita ning esitab kohtule maksekorralduse 26.11.
  2. 26.11.2009 on esitatud võlausaldaja taotlus deposiiti tasumise tähtaega pikendada kuni 03.12.2009, kuid käesoleva ajani ei ole võlausaldaja kohtule esitanud maksekorraldust kohtu deposiiti tasumise kohta. Kuivõrd võlausaldaja ei ole tasunud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule juhatuse liikmele Antti Aasmale ik 36701260301, eluk Tallinn. Lähtuvalt

§ 165

lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 4, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.

§ 150

kohaselt pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja kohtukulud.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on 16 625 krooni. Ajutine haldur on kulutanud 12,5 tundi ja kohaldanud tariifi 1000 krooni, kuna lubatud on kohaldada tariifi 1500 krooni. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 vastu võetud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ § 2 lg 8 kohaselt võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 16 625 krooni (koos sotsiaalmaksuga) ja vajalike 4 kulutuste katteks 540 krooni (koos käibemaksuga) ja välja mõista need Haldurit teenindava OÜ Haldur kasuks pankrotivara arvelt. Eelnimetatud taotlusele menetlusosalised 19.11.2009 kohtuistungil vastuväiteid ei ole esitanud. Vastavalt

§ 30

lg 4 kohaselt võlausaldaja AS-le SK poolt kantud kulutused 32 000 krooni kuuluvad käesoleva määruse jõustumisel makse tegijale tagastamisele, kuna ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad tasumisele pankrotivara arvelt. Võlausaldaja AS SKon taotlenud menetluskulude väljamõistmist 19.11.2009 esitatud taotlusega. TsMS § 146 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. Kuna AS SK ja OÜ D on taotlenud pankrotimenetluse algatamist ja pankroti väljakuulutamist leiab kohus, et nende menetluskulud jäävad nende enda kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.