Tsiviilasi nr: 2-09-20029 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 04.12.
- a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-20029 Tsiviilasi A. S.`i hagi J. S.`i vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 17.08.
- a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 10 575 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. S.`i apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (apellatsioonimenetluses apellant ): A. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX, aadress: XXXXX X-XX XXXXX XXXXX), tehinguline esindaja Jelena Smorodina Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): J. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht: XXXXX, aadress: XXXX-XXXXX X-X XXXXX XXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Tühistada Pärnu Maakohtu 17.08.
- a. otsus osas, milles kohus mõistis elatise välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas ulatuses.
- Rahuldada A. S.`i apellatsioonkaebus.
- Hagi rahuldada osaliselt, välja mõista kostjalt, J. S.´it, hageja A. S.`i kasuks igakuine elatis alates 01.03.
- a. summas 2175 krooni kuus hageja ja kostja ühise lapse D. S.`i (sünd XX.XX.XXXX.a) ülalpidamiseks kuni lapse 18 aastaseks saamiseni.
- Maakohtu menetluskulud jätta poolte kanda, ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja, J. S.´i kanda.
- Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 5.
- Rahuldada hagi osaliselt. 1
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-20029 5.
- Mõista kostjalt J. S.ilt, hageja A. S.´i kasuks igakuine elatis alates 01.03.2009.a summas 2175 krooni kuus hageja ja kostja ühise lapse D. S.`i (sünd. XX.XX.XXXX.a) ülalpidamiseks kuni lapse 18 aastaseks saamiseni. 5.
- Maakohtu menetluskulud jätta poolte kanda, ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja, J. S.´i kanda. 5.
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.09.2009.a määrusega rakendatud hagi tagamine.
- Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
- 30.04.
- a. esitas hageja Pärnu Maakohtusse hagi kostja vastu, paludes kostjalt välja mõista poolte ühise lapse D. S.`i ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2175 krooni, sealhulgas tagasiulatuvalt perioodi eest üks aasta enne hagi esitamist. Pooltel oli ühine alaealine tütar D. S. (sündinud XX.XX.XXXX), kes oli peale poolte abieluliste suhete lõppemist hageja ülalpidamisel. Kostja vastuväited
- Kostja väitel andis ta 2008 aasta novembris hagejale 16 000 krooni. Elatist oli kostja nõus maksma peale kooselu lõppemist alates märtsist 2009 summas 1000 krooni kuus. Kostja väitel ta ei tööta ja elab koos emaga, kes teda ülal peab. Kostja otsis tööd, varem töötas XXXXXX XXXXXXXXXXX. Esimese astme kohtu otsus
- Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt alates 01.03.2009.a. välja elatise summas 1000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Poolte kinnitusel elasid nad lahus alates 2009.a veebruarikuust. Poolte seletused kostja poolt lapse ülalpidamise kohustuse täitmata jätmise ajalise alguse kohta olid vastuolulised ja tõendamata. Kostja kinnitusel täitis ta ülalpidamiskohustust kuni kooselu lõppemiseni, hageja väitel kuni 2008.a novembrikuuni. Kohus pidas põhjendatuks elatise väljamõistmist alates 01.03.2009.a, s.o. alates sellest, kui asuti eraldi elama. Kuivõrd kostja oli töötu ja tal sissetulekud puudusid, siis mõistis kohus elatise välja kostja poolt pakutud suuruses, so 1000 krooni kuus. Kuivõrd sel ajal oli majanduslangusest tingitud suur tööpuudus, tuli lugeda tõendatuks, et kostjal puudusid vahendid hagi esitatud kujul rahuldamiseks ja kostja ei suutnud temast mitteolenevatel põhjustel hageja poolt nõutud suuruses elatusraha maksta. Apellatsioonkaebus
- 15.09.2009.a. laekus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja apellatsioonkaebus, milles hageja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 2175 krooni kuus alates 01.03.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Apellant on seisukohal, et maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kuivõrd kostja on töötu ja tal sissetulekud puuduvad, tuleb 2
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-20029 elatis välja mõista kostja poolt pakutud suuruses. Kohtu seisukoht ja kostja poolt esitatud asjaolud ei ole omavahel kooskõlas. Kohus asus seisukohale, et kostja on töötu ja sissetulekud tal puuduvad. Kostja aga väidab, et teeb ajutiselt tööd ja nõustub lapsele maksma elatist 1000 krooni kuus. Seega ei vasta kohtu seisukoht asjas tuvastatud asjaoludele. Lisaks ei ole kostja alalise töökoha ja sealt saadava sissetuleku puudumine mõjuvaks põhjuseks PkS § 61 lg 6 p 3 järgi elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja töötas kuni 2008.a lõpuni XXXXXX ja kohtuistungi protokollist nähtub, et kostja on ise kinnitanud, et töötab hetkel ajutistel töödel. Apellant leiab, et seega peaks kostja tasuma elatist vähemalt miinimummääras, kuna kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks kohtule õiguse vähendada elatise suurust alla miinimumi. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et majanduslangusest tingitud tööpuudusega tuleb lugeda tõendatuks, et kostjal puuduvad vahendid nõutud suuruses elatusraha maksta. Ainuüksi asjaolu, et kostja on võetud töötuna arvele, ei tähenda veel, et ta ei saa leida endale tööd. Samas juhib apellant kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on võetud töötuna arvele kahel korral, 26.01.2009 ja 03.06.
- Seega oli kostja töötuna arvelolek lõpetatud ühel korral asjaolude muutumise tõttu, mille kohus jättis välja selgitamata. Lisaks jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et kostjale kuulub poolte ühisvarana korteriomand asukohaga XXXXX X-XX XXXXX linnas, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita. Apellant märgib, et töö puudumine ei vabasta isikut muude rahaliste kohustuste täitmisest ning seega on arusaamatu kohtu seisukoht, et selline asjaolu annab töövõimelisele mehele õiguse täita ülalpidamiskohustust tema poolt pakutud määras, mis on kaks korda väiksem kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Sellisel juhul peab teine vanem, kelle juures laps elab, andma lapsele ülalpidamist kahekordselt rohkem, mis on aga põhjendamatu ja antud asjaoludel võimatu. Sellega on kohus pannud nii hageja kui poolte ühise lapse väga raskesse majanduslikku olukorda, mis on lubamatu. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega maakohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise summas 1175 krooni. Apellant ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus leidis, et elatis tuleb välja mõista alates 01.03.2009.a. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ei kontrolli. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega osas, et hagejal on kostja suhtes elatise nõue. Selles küsimuses nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt üle ei korda. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega osas, milles maakohus leidis, et kuna kostja on töötu ja tal regulaarsed sissetulekud puuduvad, siis tuleb elatusraha välja mõista kostja poolt pakutud suuruses, s.o. 1000 krooni kuus.
- Ringkonnakohus leiab, et ülalpidamiskohustus lasub vanemal ka sellises olukorras, kus ta on töötu. Nii ei saa töötust ja sissetuleku puudumist iseenesest pidada põhjuseks, mille kohus võib tunnistada mõjuvaks vastavalt PkS § 61 lg 6 punktile
- Asjaolusid, millest nähtuks kostja objektiivne võimetus oma last ülal pidada, ei ole kostja oma vastuses apellatsioonkaebusele esile toonud ega tõendanud. Seega ei anna kostja poolt esitatud vastuväited alust apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmiseks. Maakohtu otsus kuulub osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks elatis miinimummääras välja mõistmata, tühistamisele ja hagi kuulub rahuldamisele osas, millega tuleb kostjalt välja mõista elatis summas 2175 3
(4)Tsiviilasi nr: 2-09-20029 krooni. Kuna miinimummääras elatise väljamõistmist ei pea kohus põhjendama, siis mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise summas 2175 krooni. Ringkonnakohus märgib, et vastavas osas hagi rahuldamist ei saa mõjutada kostja poolt maakohtu menetluses esitatud vastuväide, mille kohaselt tasus ta hagejale lapse ülalpidamiseks 16 000 krooni, sest tsiviilasja materjalidest ei ilmne, et kostja oleks vastava raha tasunud oma tulevikus tekkivate kohustuste eest ette.
- Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 16.09.
- a. määrusega hageja poolt esitatud esialgse õigussuhte reguleerimise taotluse ja kohustas kostjat tasuma hagejale nende ühise alaealise lapse ülalpidamiseks elatist alates 17.09.2009.a kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni summas 2175 krooni kuus. Kuivõrd TsMS § 378 lg 3 p 4 näeb kohtule ette võimaluse reguleerida esialgset õigussuhet menetluse ajaks, tuleb vastav tagamisabinõu käesoleva otsusega tühistada. Juhul, kui hagi tagamise määruse alusel on kostja elatise maksmise kohustust täitnud, tuleb seda käesoleva kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta. Menetluskulude jaotus
- Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda. Hageja apellatsioonkaebuses seda ei vaidlustanud. Selline jaotus on põhjendatud ka seetõttu, et maakohus rahuldas hagi üksnes osaliselt ja jättis aasta eest tagasiulatuvalt esitatud elatise nõude suures osas rahuldamata. Seetõttu jääb maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotus muutmata. Kuivõrd apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Kaupo Paal Malle Seppik 4
(4)