Obsah (7)

§ 174§ 1741§ 321§ 367§ 468§ 173§ 162

2-08-3080 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 03.september 2009. a, Tartu Kohtumaja T

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Edasikaebamise kord Viivi Liiv võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. XXX KÜ võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 28.01.

1. a esitas XXX KÜ Tartu Maakohtule hagi Viivi Liiv’i vastu. Kostjale kuulub korteriomand aadressil Kada tee 18-
2. Korterelamut haldab ning teenuseid vahendab hageja. Kostjale on edastatud teatised tema kohustuste kohta majandamiskulude tasumiseks. Kostja ei ole esitatud arvete alusel tasunud, mistõttu on tal tekkinud võlgnevus. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 16 823,75 krooni ja viivis 646,50 krooni. Samuti välja mõista hageja kasuks viivis alates otsuse tegemisest protsendina 0,07 % päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni. Hageja on 04.06.
3. a avalduses taotlenud kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemist. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati kätte kostjale riigiõigusabi korras määratud esindajale Kaljo Kuusmaale 20.03.2009. a.

§ 321

lg 1 järgi kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Määratud tähtajaks kostja esindaja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Samuti on hagi koopia ja menetlusse võtmise määrus edastatud kostjale Viivi Liivile isiklikult 28.02.

1. a, mida Viivi Liiv on kinnitanud oma allkirjaga (tl 10). Kostja on saanud kätte ka kohtu kirja, milles kohus teatab, et Viivi Liivi esindab riigi õigusabi korras advokaat Kaljo Kuusmaa ning palub kostjal võtta oma esindajaga ühendust, näidates ära ka esindaja asukoha. Viivi Liiv on nimetatud kirja saanud kätte 06.04.
2. a. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega XXX KÜ hagi Viivi Liiv vastu 16823,75 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Seega tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 1 250 krooni ning tasu hagi koostamise eest 2 000 krooni, kokku seega 3 250 krooni hageja kasuks. Kohtunik 3