lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
Hageja seletuste kohaselt moodustavad kulutused lapsele kuus keskmiselt 4970 krooni. Hageja poolt esitatud tõendite (tl 58 – 63) kohaselt on hageja teinud kulutusi lapsele riiete jalajõude, koolitarvete jms ostudega augustis 2009 868,20 krooni ulatuses, septembris 2009 968 krooni ulatuses, oktoobris 2009 150 krooni ulatuses, novembris 2009 332,80 krooni ulatuses, s.o. kuus keskmiselt 579,75 krooni ning detsembris 2009 284,40 krooni ulatuses. Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt (tl 71-73, 81-84, 91-94) kuulus hagejal tasumisele AS-ile Starman 2009 augustis, septembris ja novembris igakuiselt 299 krooni (kuus keskmiselt 299 krooni), AS Eesti Energia 2009 augustis 252, 20 krooni, septembris 262,20 krooni, oktoobris 255,80 krooni ja novembris 291,20 krooni (kuus keskmiselt 265,35 krooni), KÜ-le Narva mnt 80 2009 augustis 869,94 krooni, septembris 1036,38 krooni, oktoobris 1028,29 krooni, novembris 1600, 63 krooni (keskmiselt kuus 1133,81 krooni). Keskmiselt on hageja tasunud kommunaalteenuste kuus 1698,16 krooni, millest lapse osa moodustab 849,08 krooni. Hageja on tasunud lapse inglise keele kursuste eest 2009 juuli kuni september eest kokku 1760 krooni, s.o. kuus keskmiselt 586,66 krooni (tl 107). Hageja poolt esitatud tõendid (tl 5-6, 8-16, 60, 64-70, 74-80, 85-91, 102-106, 108-109) lapsele tehtud kulutuste kohta, sh riiete, jalastite ostmiseks tehtud kulud, lasteaiatasud, inglise keele kursuste ja spordikooli tasud, kulutused ravimitele ning kommunaalteenustele, jätab kohus tähelepanuta, kuna nimetatud kulud on tehtud ajavahemikus jaanuar 2008 kuni juuli 2009, s.o. enne 01.augustit 2009.a. Samuti jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid korteri kindlustusmaksete kohta (tl 95- 100) kuna nimetatud maksete näol ei ole tegemist otseste lapsele vajalike kulutustega. OÜ Orienlukuabi tõendi kohaselt on O.G.i keskmine töötasu ajavahemikus 2009 jaanuar kuni oktoober olnud 4190,90 krooni (tl 101). Kuigi hageja on esitanud tõendi (tl 110), mille kohaselt tema tööleping lõpetatakse 31.12.2009, on tegemist tulevikus toimuva sündmusega, millele kohus ei saa etteulatuvalt hageja varalise seisundi muutumisele hinnangut anda. 3 Kirde Piirivalvepiirkonna tõendi (tl 112) kohaselt on E.G.ile tagatud igakuine tasu alates 07.12.2009 8280 krooni. Kaitseväe palgalehtede (tl 113-118) kohaselt on kostja keskmine töötasu ajavahemikus 2009 mai kuni oktoober olnud 9698,65 krooni. Samuti on kostjale nimetatud ajavahemikul makstud välislähetustasu kuus keskmiselt 27 290,65 krooni. Esitatud tõendid annavad alust väita, et kostja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) on suurem kui hagejal. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest (t27-30, 125-126) nähtub, et kostja on alates 2008 märtsist kuni 2009 novembrini tasunud lapsele elatusrahana igakuiselt 3000 krooni
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii
lg1 kui
lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Lähtudes lapse vajadustest, mis moodustavad kuus keskmiselt 4970 krooni, on kostja tulenevalt oma varalisest seisundist andnud lapsele ülalpidamist piisavalt. Kuna kostja on hagejale tasunud vabatahtlikult elatisena igakuiselt 3000 krooni, leiab kohus, et kostja on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud ning hagi rahuldamiseks puudub alus. Kohus selgitab pooltele, et kui kostja keeldub edaspidi piisavalt lapse ülalpidamist toetama, samuti vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel, on hagejal õigus uuesti esitada kostja vastu kohtusse elatise nõue. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab põhjendatud olevat jätta poolte menetluskulud nende endi kanda Helgi Vinni Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.