3-09-866/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuli 2009, Jõhvi 3-09-866 A. S kaebus Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks
2. juuli 2009 A. S Resolutsioon 1.Jätta A. S kaebus läbivaatamata. 2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 21.04.2009 esitas A. S Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1), väitis selles, et Viru Vangla kontaktiisik võttis 17.04.2009 ilma tema juuresolekuta kambrist ära kolm seadustikku, kirjad, fotod ja dokumendid ning palus, et halduskohus mõistaks need talle välja. 11.05.2009 kaebuse puuduste kohta esitatud täienduses (tl. 7) märkis kaebaja, et soovib oma kahe seadustiku, kirjade, ja fotode tagastamist. Viru Vangla kirjalikus vastuses (tl. 20) paluti jätta kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ning märgiti, et A. S ei ole seoses 17.04.2009 toimunud läbiotsimisega Justiitsministeeriumile vaiet esitanud ega pöördunud vangla poole ka tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Kohtuistungil jäi A. S kõigi oma väidete juurde ning selgitas, et tema sooviks on kas äravõetud esemete tagasi saamine või rahaline kompenseerimine ja lisas, et väikseim summa, mida ta nimetada oskab on 50 000 krooni. Viru Vangla oma esindajat kohtuistungile ei saatnud ja palus kirjalikus vastuses asja ilma temata arutada (tl. 20). Kohtuistungi toimumise aeg ja koht olid vanglale teatavaks tehtud (tl. 15 ja 18). KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetava õigus pöörduda kohtusse on reguleeritud vangistusseaduses. Selle § 1’ lg 5 kohaselt võib kinnipeetav küll esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebuse halduskohtusse, kuid alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning ministeerium on vaide tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Esemete tagastamise nõuet on võimalik käsitleda halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 2 sisalduva toiminguks kohustamise nõudena, mida saab haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3 kohaselt esitada ka vaidemenetluses. Sama 1 1 seaduse § 1’ lg 8 lubab vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtusse pöörduda samuti alles siis, kui eelnevalt on esitatud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotlus vanglale ning see on taotluse tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Viru Vangla kirjalike väidete kohaselt ei ole A. S 17.04.2009 toimunud läbiotsimisega seoses esitanud vaiet Justiitsministeeriumile ega ka kahjunõuet vanglale (tl. 20). Kohtuistungil antud seletustes (tl. 27) kinnitas kaebaja ka ise, et kahjunõuet pole ta esitanud ega kavatsegi esitada. Vaide kohta väitis ta, et on neid Justiitsministeeriumisse saatnud juba üle kümne, kuid vastuseid pole saanud. Seejuures aga ei osanud ta läbiotsimisega seotud vaide esitamise täpset aega nimetada ja ütles vaid, et tegi seda peale kaebuse esitamist võttes sellega sisuliselt omaks, et ei ole tegelikult kohustuslikku kohtuvälist menetlust läbinud ka esemete tagastamiseks kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes. Väide vaide hilisema esitamise kohta on asjakohatu, tõendamata ja väheusutav, sest kinnipeetav saab vaide haldusmenetluse seaduse § 73 lg 1 kehtestatu järgi esitada vaid vangla vahendusel ja Viru Vangla oma 06.06.2009 koostatud vastuses selle saamist eitab (tl. 20). Vastusele lisatud A. S 20.04.2009 avaldust (tl. 21) ei ole kuidagi võimalik käsitleda vaide või kahju hüvitamise nõudena, sest selles puuduvad vastavad taotlused ning üksnes kirjeldatakse toimunut ja märgitakse, et avaldaja kavatseb kohtusse pöörduda, vangla direktori arvamus teda ei huvita ja ta üksnes teavitab asjast. Halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 1 p 1 kehtestab, et kaebus tuleb määrusega läbi vaatamata jätta, kui kaebaja pole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Haldusmenetluse seaduse § 75 kohustab vaide esitama 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Kuna käesoleva vaidluse põhjuseks olev asjade äravõtmine toimus 17.04.2009, on vaide esitamise tähtaeg küll juba möödas, kuid haldusmenetluse seaduse § 34 ja § 77 kehtestatu võimaldab tähtaja mõjuval põhjusel ka ennistada. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt võib kahju hüvitamise taotlust kahju tekitanud haldusorganile esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või teada saama pidi ja see tähtaeg ei ole A. S nõude puhul käesolevaks ajaks veel möödunud. Seega pole kaebaja minetanud kohtuvälise menetluse võimalust ja soovi korral saab ta oma taotluse Viru Vanglale või vaide koos tähtaja ennistamise taotlusega Justiitsministeeriumile siiski esitada. Kuigi kaebuse väidetest saaks tuletada veel ka Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude, mille esitamiseks ei ole kohtuväline menetlus nõutav, jäi A. S kohtuistungil selgelt selle juurde, et soovib esemete tagastamist või kahju hüvitamist ega avaldanud mingit tahet taotluse muutmiseks (tl. 27). Eeltoodust tulenevalt peab kohus A. S poolt esitatud kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 23 lg 1 p 1 alusel täies ulatuses läbi vaatamata jätma. Sama seadustiku § 23 lg 5 kohaselt loetakse, et läbi vaatamata jäetud kaebust pole kohtu menetluses olnud ja selle esitaja võib sama nõudega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Raili Randlane Kohtunik 2 2