) § 314 lg-le 1, mille kohaselt üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada. Nimetatud sättele tuginemine eeldab, et üürnik on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Sellist olukorda üüripinna suhtes ei ole kunagi esinenud. 4 Üüripind on heas seisukorras, puudub oht inimeste tervisele ning üürnikul on võimalik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, puuduvad igasugused asjaolud, mis võiksid vastupidist tõendada. 9. Kostja saatis 09.05.2008 hagejale üürilepingu lõpetamise avalduse, millele hageja vastas omapoolse teatega 12.05.2008, viidates lepingu p-dele 2.11.1.1 ja 2.11.1.2, mille kohaselt on üürilepingu lõpetamine võimalik kokkulepitud tähtaja möödumisel või pooltevahelisel kokkuleppel. Kostja avalduses märgitud kuupäev ei ole vastavuses lepinguga ega põhjendatud. 28.05.2008 saatis kostja hagejale täiendava üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles viitas
§-le 317, mis sätestab üürilepingu erakorraline ülesütlemise eluruumi terviseohtlikkuse tõttu. Kostja poolt on põhjendamata, millisel kujul väljendub tegelik ja sisuline oht inimese tervisele. Seetõttu on alusetu viidata eluruumi terviseohtlikkusele, kuivõrd nimetatud asjaolud ei ole esinenud ning kostja ei ole seda tõendanud. Lisaks on kostja viidanud lepingu p-le 2.11.4.1, mis sätestab üürniku õiguse üürileping erakorraliselt üles öelda selle alapunktides toodud juhtudel, millele kostja üürilepingu ülesütlemise avalduses viidanud ei ole. Ilma põhjendusteta viitamine üürilepingu p-le 2.11.4.1 ei ole iseenesest üürilepingu iseseisvaks ülesütlemise aluseks. Lepingu p-de 2.11.1.1 ja 2.11.1.2 kohaselt on üürilepingu lõpetamine võimalik kokkulepitud tähtaja möödumisel või pooltevahelisel kokkuleppel. Kostja ülesütlemisavalduses toodud olukorra kirjeldus, mille kohaselt valgustus on keskuses välja lülitatud ning mis on ohtlik kostja müüjale, ei vasta tõele, kuna keskus on igapäevaselt valgustatud, samuti on keskuses igapäevane mehitatud valve. Kostjal puudus üürilepingu p 2.11 ja selle alapunktide alusel õigus üürileping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. Samuti puudub vastavasisuline hageja ja kostja vaheline lepingu lõpetamise kokkulepe, mistõttu tuleb üürileping lugeda kehtivaks. 10. Kostjal on tõendamata oma kohustuse puudumine tasuda kehtivast üürilepingust tulenevaid kohustusi üürileandja ees. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele olid kostjal hageja ees üüritasu ja kõrvalkulude võlgnevused. 30.06.2008 hageja meeldetuletusest nähtub, et kostja võlgnevus arvete alusel oli tol hetkel 33 018.62 krooni. Võlgnevuse nõude üle andmine Intrum Justitia AS-le ei tõenda kõiki kostja võlgnevusi või kõikide võlgnevuste puudumist hageja ees. Tegemist on üksnes konkreetsete arvete sissenõudmise õiguse üleandmisega. Tagatisraha hoiustamine üürileandja poolt on samuti kooskõlas lepinguga ega kuulu tagastamisele üürilepingu kehtivusaja kestel.
lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on oma vastuse lisas 6 märgitud 29.05.2008 saldokinnituse koostaja ja sel dokumendil puudub tõenduslik väärtus. Esitatud saldokinnituses kostja pelgalt kinnitab omalt poolt ja omal soovil kajastatavat võlgnevust hageja ees. Kostja jätab oma vastuses märkimata ning põhjendamata, millisele üürilepingu sättele või õigusaktile tuginedes kostja hagiavalduses toodud arveid ning üürilepingust tulenevat kohustust tasuda igakuiselt üüri ja kõrvalkulusid eest ei tunnista. Kohustus tasuda igakuiselt üüri ja kõrvalkulusid tuleneb üürilepingust. Poolte vahel on sõlmitud tähtajaline üürileping. Kostja on teadlik, et vastavalt üürilepingule kohustub ta tasuma igakuiselt üüritasu ning tasu kõrvalkulude eest, mistõttu puudub igasugune alus nimetatud arveid mitte tunnistada. Kostja omavoliline üüripinnalt lahkumine ei mõjuta üürilepingu kehtivust ega kohustust maksta igakuiselt üüritasu ja tasu kõrvalkulude eest. Lepingu ülesütlemise avaldused ei vasta seaduse nõuetele. See, et üürnik omavoliliselt lahkus, ei vabasta teda üüri tasumisest ja lepingujärgsete kohustuste tasumisest. 5 Kostja vastuväited
lg 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Üüri jätkamist toodud asjaoludel ei saa kuidagi pidada mõistlikuks, mistõttu otsustas kostja lepingu lõpetada. Vastavalt
lg-le 1 võib kumbki osapool mõjuval põhjusel üles öelda nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu. Olukord, kus üürnikud olid sunnitud loobuma ruumide üürimisest ning seetõttu inimesed lakkasid kaubanduskeskust külastamast, tekkis hageja süül, tema vale hinnapoliitika tõttu ning mainitud tingimustes kostjal mitte ainult kadus huvi ruumi edaspidiseks üürimiseks, vaid tekkis ka paratamatu vajadus rakendada meetmeid pankrotistumise vältimiseks. Nimetatud asjaolu võib lugeda mõjuvaks põhjuseks üürilepingu lõpetamiseks, lisaks võib lepingu lõpetamise õiguslikuks aluseks olla ka
lg 1 näeb ette, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kujunenud olukorras ei oleks üürilepingu jätkamine kostja poolt mõistlik ning tooks kaasa kostja pankroti. Riigikohtu lahend nr 32-1-62-04 osutab, et üürilepingu erakorralisel ülesütlemisel võib olla mõjuvaks põhjuseks ka erakorraline, so poolte jaoks ettenägematu asjaolu, mille tõttu poolte 6 huvisid kaaludes saab eeldada, et lepingu täitmine ühe või teise poole jaoks on muutunud võimatuks.
lg 1 rakendamine eeldab mõlema lepingupoole huvide kaalumist, mille käigus võrreldakse, kas lepingu lõppemist sooviva poole huvid on olulisemad ja saaksid lepingu jätkamise korral rohkem kahjustada, kui teise lepingupoole huvid lepingu lõppemise korral. Hageja huviks lepingu jätkamisel oli kasumi saamine ruumi üürile andmisel, kostja huviks aga lepingu lõppemisel edaspidise eksisteerimise jätkamine. Seega olid kostja huvid tunduvalt olulisemad ning vastasid mõistlikkuse printsiibile. Kostja teavitas oma soovist üürileping lõpetada hagejat ette mõistlikul tähtajal, osutades lepingu lõpetamise põhjuse ja tähtaja. Kostja on tasunud kõik oma kohustused ruumi kasutamise aja eest ning kuivõrd alates 01.07.2008 kuni 31.12.2008 kostja ruume ei kasutanud, siis ei ole hagejal mingit õiguslikku alust nõuda üüri selle ajavahemiku eest. Esimese astme kohtu otsus 16. 10.06.2009 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 13.04.2007 tähtajalise äriruumi üürilepingu, pooled ei vaidle ka üüritasu suuruse üle. Äriruumi üürilepingu nr P50-130407 p-st 2.11.4.1 nähtub, et üürnikul oli õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üüripind on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimese tervisele ja üürileandja ei ole sellekohase kirjaliku teate saamisest mõistliku aja jooksul ohtu kõrvaldanud ja ohuolukord kestab kauem kui 30 päeva; üürnikul ei ole üürileandjast tulenevalt üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, selline olukord kestab kauem kui 30 päeva ja üürileandja ei ole sellekohasele kirjalikule pretensioonile reageerinud; seaduses imperatiivselt ettenähtud juhtudel. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest tuleb ette teatada vähemalt 14 päeva. Seega poolte vahel sõlmitud leping ei välista ega piira otsesõnu seaduses sätestatud võimalusi üürileping erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemisel tuleb järgida poolte vahel kokku lepitud tähtaega. 17.
lg 1 sätestab üürniku õiguse tähtajaline üürileping erakorraliselt üles öelda, kui selleks on olemas mõjuv põhjus. Mõjuvate põhjuste näidisloetelu on sätestatud
§-des 314-319, kuid see ei välista mõnda muud mõjuvat põhjust. Kostja poolt esitatud fotodest nähtub, et kostja kasutuses oleva üüripinna läheduses asuvad üüripinnad ei olnud kaubanduskeskuses kasutuses. Kostja pangakonto väljavõttest selgub, et kostja majandusolukord, eelkõige käive, on üürilepingu kehtivuse ajal langenud. Majandusolukorra muutus saab olla mõjuvaks põhjuseks üürilepingu üles ütlemiseks. Isik ei pea taluma majanduslikult kahjuliku lepingu täitmist, mis põhjustaks tema tegevuse lõppemise. 18.
lg-d 1 ja 2 sätestavad üürilepingu ülesütlemise vorminõuded, kusjuures üürniku ülesütlemiseteade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, muid vorminõudeid seadus üürniku ülesütlemisteatele ette ei näe. 19. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.11.5.2 sätestab, et lepingu ülesütlemisavaldus peab sisaldama üüritud asja, lepingu lõppemise päeva ja ülesütlemise aluse. Nimetatud lepingupunkt reguleerib üürileandja poolt esitatud ülesütlemisavalduse vorminõudeid. Otsesõnu ei ole üürniku poolse ülesütlemisavalduse vorminõudeid pooltevahelises lepingus sätestatud. Kostja ülesütlemisteade pidi olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 09.05.2008 teatest nähtub, et kostja teavitas hagejat kaks korda soovist leping üles öelda. Hageja on omaks võtnud, et kostja esitas 28.05.2008 uue teate üürilepingu ülesütlemise kohta. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on mõlemad teated kätte saanud. Ülesütlemise aluseks ei ole viide seaduse sättele, vaid faktilised asjaolud. Kostja on oma ülesütlemise teates kirjeldanud mõjuvaid põhjuseid - majandusraskusi ja 7 üüripinna vähest kasutamist. Kostja ülesütlemisteade vastab seaduses sätestatud vormija sisunõuetele. Mõjuval põhjusel üürilepingu ülesütlemisele ei ole pooled üürilepingus lisatähtaegu ega tingimusi seadnud. 20.
ei sätesta erakorralisele üürilepingu ülesütlemisele etteteatamise tähtaega. Pooled on lepingu p-s 2.11.4.1.2 kokku leppinud, et üürilepingu erakorralise ülesütlemise teade tuleb esitada vähemalt 14 päeva ette. Kostja teade on dateeritud 09.05.2008 ja samal päeval on hageja selle ka kätte saanud, seega on kostja järginud lepingus kokku lepitud tähtaega.
lg 1) ja sisu (lepingu p 2.11.4.2,
Maakohus leidis ekslikult, et otsesõnu ei ole üürnikupoolse ülesütlemise avalduse vorminõudeid pooltevahelises lepingus sätestatud. Lepingu p 2.11.4.2 sätestab nõuded ülesütlemisavaldusele. Ülesütlemisavaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: üüritud asi, lepingu lõppemise päev, ülesütlemise alus. Kui ülesütlemisavaldus nimetatud andmeid ei sisalda, on lepingu erakorraline ülesütlemine tühine. Teatud andmete sisaldumise nõue eeldab seega, et ülesütlemisavaldus on kirjalik, mida nõuab ka seadus. 26. Vastustaja esitatud kaks ülesütlemisavaldust sisaldasid nelja erinevat ülesütlemise põhjendust (alust). Maakohus lähtus 09.05.2008 ülesütlemisavaldusest, mille aluseks on märgitud
ja selgitus „edasised lepingulised kokkulepped ei paku huvi võrreldes kaubanduspinna üürilevõtmise kuupäevaga. Sellega seoses ei näe me mingit 8 majanduslikku mõtet seda pinda üürida.“ Kohus asus seisukohale, et vastustajal oli õigus leping erakorraliselt üles öelda
lg 1 alusel mõjuval põhjusel (majandusolukorra muutus, majanduslikult kahjulik leping). 09.05.2008 ülesütlemisavalduses aga vastustaja sellele alusele ei tuginenud. Seega on kohus tuginenud ülesütlemisavalduses mittesisalduvale alusele. 09.05.2008 avalduses puudub ka üüritud asi ja lepingu lõppemise päev. Järelikult on 09.05.2008 ülesütlemisavaldus, kui nõuetele mittevastav, tühine ja üürileping kehtiv. 27. 09.05.2008 ülesütlemisavalduses toodud asjaolud jäid apellandile täiesti arusaamatuteks, need ei saa olla mõjuvad põhjused. Aluse tuvastamisel ei ole abiks ka avalduses sisalduv viide
§-le 314, kuna see on nn asjaolude põhjendusest erinev.
reguleerib üürilepingu erakorralist ülesütlemist, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada. Sellisel alusel erakorraline ülesütlemine oli lepingus kokku leppinud (lepingu p 2.11.4.1.2) ja vastustaja selle punkti nõudeid, eeldusi täitnud ei ole (kirjalik teavitamine, olukord kestab kauem kui 30 päeva), samuti ei ole asjas tõendatud üürileandja rikkumine. Üürileandja ei ole ka põhjustanud olukorda, kus üürnikul ei ole võimalik üüritud asja kasutada. Seega ei ole ülesütlemine kehtiv ka sel alusel. Lepingu p-s 2.2.5 kinnitas üürnik, et ta arvestab sellega, et üüripind paikneb kaubanduskeskuses, mille efektiivne areng on oluline nii üürileandjale kui ka üürnikule ning mille arenguks on vajalik igapäevase tegevuse otstarbekas ja efektiivne toimimine. Ei saa pidada põhjendatuks ega loogiliseks olukorda, kus üürnik ütleb 5-aastase lepingu üles vaevalt aasta pärast lepingu sõlmimist ja ei peagi seda rohkem põhjendama, kui et üüripind lihtsalt ei paku enam huvi ja üürnik ei näe mõtet jätkata. 28. Teises ülesütlemisavalduses, st 28.05.2008, on esitatud kolm erinevat ülesütlemise alust. Lepingu p 2.11.4.1 sätestab, et üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda selle punkti alapunktides sätestatud juhtumitel ja ei saa seega olla iseseisvaks õiguslikuks aluseks lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ka juba mainitud 3 alust ei saa olla ülesütlemise aluseks, kuna nende eeldused ei ole täidetud (puudub rikkumine, ei teatatud ette jne). Täiendavalt on märgitud aluseks
, kuna ümbritsevad ruumid ei tegutse ja seoses ökonoomsusega on lambid välja lülitatud, siis on see ohtlik müüjatele.
sätestab ülesütlemise eluruumi terviseohtlikkuse tõttu, mistõttu see ei saa olla ülesütlemise aluseks. Kaubanduskeskuse ruumid on kaetud üürilepingutega ja keskus toimib tänaseni. Võimalike pretensioonide korral oleks vastustaja pidanud pöörduma kirjalikult üürileandja poole ja andma täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (lepingu p-d 2.11.4.1.1-2). Seda ta ei teinud ja seega ei saa kohaldada ka neid ülesütlemisaluseid. Vastustaja ülesütlemisavaldusest ei ole võimalik tuvastada, mis olukorda silmas on peetud ja et see olukord oleks ka mõjuvaks põhjuseks ülesütlemisele. Avalduses puudub üüritud asi, mistõttu on eiratud ülesütlemisavalduse sisunõudeid ja ülesütlemine on tühine. 29. Kohus asus seisukohale, et ülesütlemisteade vastab seaduses sätestatud vormi ja sisunõuetele. Kõigepealt ei ole aru saada, millist teadet kohus silmas peab ja kumba teadet ta ülesütlemisavalduseks peab. Kumbki teade ei vasta sisunõuetele ja 09.05.2008 ülesütlemisavalduses ei ole märgitud aluseks
Seega ei ole kohtu põhjendus selge.
lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.
reguleerib üürilepingu erakorralist ülesütlemist, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada; § 315 sätestab üürileandja ülesütlemise asja lepinguvastase kasutamise puhul; § 316 sätestab 9 üürileandja ülesütlemise tasumisega viivitamisel; § 317 sätestab ülesütlemise eluruumi terviseohtlikkuse tõttu; § 318 sätestab pikaajalise (enam kui 30 a) sõlmitud üürilepingu ülesütlemise ning § 319 sätestab ülesütlemise üürniku pankroti korral. Ilmselgelt neid asjaolusid antud juhul ei esine ega aluseks võtta ei saa. 30. Lepingu ülesütlemist sooviv pool kannab kõikide lepingu ülesütlemise eelduste täitmise tõendamise riski. Ta peab suutma tõendada, et leping enam ei kehti, st et on täidetud kõik ülesütlemise eeldused, mida vastustaja teinud ei ole. Ta ei ole ka tõendanud, et kõiki asjaolusid arvesse võttes saab eeldada, et ta täitmist ei jätka, kas need asjaolud (ajutine majanduslik raskus vms) on olulised ja lõplikud, kas ta ei saanud seda ette näha, kas on lähtutud mõlema poole huvidest (kelle omad olulisemad, ka kahjutoovamad), kas olukord tekkis üürnikust tulenevalt, mis annaks
Kõike seda ei ole vastustaja (veenvalt) põhjendanud ega tõendanud. Kuna see norm on üsna abstraktseks aluseks, peab asi olema selgelt põhjendatud ja eelkõige tõendatud, tagamaks lepingu õiglase lõpetamise võimaluse ja teisele lepingupoolele kahju tekitamise vältimise.
-i §-des 314-319 (eelkõige) ja § 313 lg-s 1 (täiendav iseseisev alus). Seega tuleb nõustuda apellatsioonkaebuse seisukohaga, et esmalt pidi maakohus tuvastama, kas üürnikul oli mõni lepingus kokkulepitud alus ülesütlemiseks, kui ei, siis kas oli mõni
-i §-des 314 jj sätestatud alus ning alles siis oli põhjendatud analüüsida
38. Sellise analüüsi (ülesütlemise sisulise aluse tuvastamise) eelduseks on ülesütlemise vormi nõuete järgimise tuvastamine. Vastavalt
lg-le 1 toimub üürilepingu ülesütlemine ühepoolse tahteavalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Seega pidi üürilepingu ülesütlemist väitnud pool esmalt tõendama, millises vormis ja millise sisuga tahteavalduse ta vastaspoolele tegi. Käesolevas asjas on kostja esitanud kaks erineva tekstiga sama lepingu lõpetamisele suunatud avaldust: 1) 09.05.2008 kuupäeva kandev avaldus (t lk 75) ja 2) 28.05.2008 kuupäeva kandev avaldus (t lk 76). Asjakohane on apellandi viide, et kaks avaldust sisaldavad väiteid nelja erineva ülesütlemise aluse kohta. Kirjalikus vastuses 12.02.2009 (t lk 51-53) selgitas kostja, et teatas üürileandjale lepingu lõpetamisest kaks korda. Seega pidi maakohus tuvastama ja võtma otsuses selge seisukoha, kumba avaldust ta loeb kehtivaks tahteavalduseks ja siis analüüsima selle sisu vastavust lepingu p-le 2.11.4.
Kuna kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et ülesütlemine on kehtiv, siis järelikult pidi ta leidma, et andmete puudumine üüritud asja kohta avalduses ei ole oluline lepingurikkumine, kuid milliste asjaolude alusel ja millisele materiaalõigusele tuginedes ta sellisele (eeldatavale) järeldusele jõudis, kontrollitavas otsuses ei sisaldu. TsMS § 392 lg 1 p 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses selgitama välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. TsMS § 400 lg 5 kohaselt tuleb kohtul arutada pooltega nende seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist. Vajadusel tuleb kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 2 teha pooltele ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks.
Isegi juhul, kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et on käesolevas vaidluses on alust rakendada nimetatud seadusesätet, ei saa kolleegium nõustuda viidatud sätte sellise lihtsustatud käsitlusega. 42.
lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda mõjuval põhjusel, kusjuures põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt poolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Nimetatud säte peab tagama üürilepingute õiglase lõpetamise võimaluse ja selle rakendamisel peab hindama, kas kõiki asjaolusid arvesse võttes saab eeldada, et ülesütlemist sooviv pool lepingu täitmist ei jätka. Reeglina peab kumbki lepingupool saama lähtuda sellest, et leping kehtib korralise lõppemiseni. Seega tuleb hinnata kahe lepingupoole huve ja võtta seisukoht, kas konkreetsed asjaolud on lepingu üleütlemist sooviva poole jaoks sedavõrd olulised, et need kaaluvad üles teise lepingupoole huvi lepingu kehtivuse osas. Selle sätte alusel ülesütlemine saab tulla kõne alla vaid juhul, kui tekivad mingid asjaolud, mida lepingu ülesütlemist sooviv pool lepingu sõlmimisel ette ei näinud ega ette näha ei saanud. Poolte huvide kaalumine eeldab mõlema poole huvide kaalumist ja selle võrdlemist, kas lepingu lõpetamist sooviva poole huvid on ülekaalukalt olulisemad ja saaksid lepingu jätkumise korral rohkem kahjustada, kui teise poole huvid lepingu lõppemise korral. Käesolevas asjas on maakohus jätnud otsuses vastaspoole huvid täiesti tähelepanuta ja on lähtunud vaid kostja väidetest lepingu kahjulikkusest tema majanduslikule olukorrale. Asja uuel arutamisel tuleb ka selle sätte rakendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid pooltega eelmenetluses arutada ja anda võimalus hagejale esitada väiteid ja tõendeid enda huvi kohta lepingu edasiseks kehtimiseks. 43. Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus. Ande Tänav Tiit Kollom Imbi Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.