2-09-67271/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2010.a, kell 16.00 Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad Narva kohtumaja kantselei 2-09-67271 O P avaldus A P vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Avaldaja: O P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Asjast puudutatud isikud: A P (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Volitatud esindaja: Emma Kakosjan (ik XXX) Menetlustoiming Eestkosteasutus: Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu Volitatud esindaja S.Lahmanov Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Asja läbivaatamise kuupäev 27.01.2010.a Istungil osalenud isikud Avaldaja: O P Asjast puudutatud isikud: A P, esindaja Emma Kakosjan Narva linna esindaja Sergei Lahmanov Resolutsioon
2. Kinnitada hageja ja kostja vahel 27.01.2010.a toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, milles pooled on kokku leppinud alljärgnevas: a. D P isa A P omab õigust kohtuda igakuuliselt alates kohtumääruse jõustumisest igal kuul
3. ja
4. laupäeval alates kl 10:00-st kuni järgmise päeva s.o. pühapäeva pühapäeva kella 19:00-ni. b. Alaealise D P üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub lapse igakordses elukohas täiskasvanud perekonnaliikme poolt. c. Alaealise D P haigestumise korral on lapsevanemal kelle juures laps viibib kohustus teist lapsevanemat haigusest teavitada, kui haigus takistab teise lapsevanema ja lapse eesseisvat kohtumist. Samas ei takista lapse haigestumine lapsega kohtuda lapsevanematel lapse igakordses viibimise kohas. d. Lapsega lahkumine Narva, Narva – Jõesuu linnast või Vaivara vallast ilma teise lapsevanema eelneva nõusolekuta pole lubatud. e. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
5. Lõpetada menetlus O P avalduses A P vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
6. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-67271 jätta poolte endi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõikega 4 ning vastavalt poolte kokkuleppele käesoleva määruse peale ei või esitada määruskaebust. Asjaolud ja menetluse käik f. Viru Maakohtu menetluses on O P avaldus A P vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 27.01.2010.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile lapsega suhtlemiskorra määramise küsimuses. Avaldajal on kokkuleppe kohaselt muuhulgas õigus kohtuda lapsega D P igakuuliselt alates kohtumääruse jõustumisest igakuuliselt
7. ja
8. laupäeval alates kl 10:00-st kuni järgmise päeva s.o. pühapäeva kella 19:00-ni. Alaealise D P üleandmine ühelt vanemalt teisele toimub lapse igakordses elukohas täiskasvanud perekonnaliikme poolt. Alaealise D P haigestumise korral on lapsevanemal kelle juures laps viibib kohustus teist lapsevanemat haigusest teavitada, kui haigus takistab teise lapsevanema ja lapse eesseisvat kohtumist. Samas ei takista lapse haigestumine lapsega kohtuda/suhelda vanematel lapse igakordses viibimise kohas. g. Lapsega lahkumine Narva, Narva – Jõesuu linnast või Vaivara vallast ilma teise lapsevanema eelneva nõusolekuta pole lubatud. h. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433 2 lg 1, 463-
9. Fred Fisker Kohtunik 3