Obsah (7)

§ 661§ 430§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht 29. jaanuaril 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetl

§ 661lg 4 pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

1. Lõpetada menetlus P Š hagis J Š vastu elatise vähendamise nõudes poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-61110 jätta poolte endi kanda.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, so 1 000 (üks tuhat) krooni hageja P Š pangakontole nr XXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lõikega 4 ning vastavalt poolte kokkuleppele käesoleva määruse ei või esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, kuna pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud ja menetluse käik 1 Viru Maakohtu menetluses on P Š hagi J Š vastu elatise vähendamise nõudes. 26.01.2010.a toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissile elatise suuruse ja maksmise korra küsimustes. Kostja kohustub tasuma igakuuliselt elatist summas 2 175 krooni lapse ülalpidamiseks alates 19.11.2009.a. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 5 järgi kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav ning ei kahjusta avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Pooled on teadlikud, et

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Seega leiab kohus, et on vaja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt

§ 174

¹ asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 2000 krooni. Pooled avaldasid kohtuistungil, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest, hageja taotles poole riigilõivu tagastamist. Seega kuuluvad tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni. Käesolevas asjas tasus hageja P Š 27.10.2008.a ja 18.11.2009.a Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 (viitenumber 2900072136) riigilõivu 2 000 krooni (selgitusse märgitud: P S hagiavalduse J Š vastu Viru Maakohtusse esitamise eest). Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 alusel pool tasutud riigilõivust, so 1 000 krooni hageja P Š pangakontole. 2 Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466. Fred Fisker Kohtunik 3