← Eesti

2-09-61750/6

Obsah (6)§ 93§ 33§ 31§ 1§ 86§ 150

2-09-61750 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Määruse tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2010.a. Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61750 Tsiviilasi Võlgniku pankro

§ 93lg 1).

5. Avaldada viivitamata teade pankrotiotsuse kohta väljaandes Ametlikud Teadanded (

§ 33). 6.

Määrata ajutise pankrotihalduri Ene Ahas tasuks 34 846 (kolmkümmend neli tuhat kaheksasada nelikümmend kuus) krooni ning kinnitada pankrotihalduri poolt tehtud kulud AS X (pankrotis) pankrotimenetluses summas 4 225 (neli tuhat kakssada kakskümmend viis) krooni 35 senti.

  1. Välja mõista võlgnik AS-lt X (pankrotis) ja A. T. (is kood xxxxxxxxxxx, Tallinn) ajutise pankrotihalduri kulutuste ja töötasu katteks 39 071 (kolmkümmend üheksa tuhat seitsekümmend üks ) krooni 35 senti Ene Ahas kasuks (a/a xxxxxxxxxxxx AS Swedbank) solidaarselt.
  2. Jätta menetluse tagamise abinõud muutmata, lubades võlgniku varade, sh pangakontode, käsutamist pankrotihaldurile.
  3. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
  4. Kohustada AS X (pankrotis) juhatuse liiget A. T. `t andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut (08.02.2010.a kell 12.45) võlgniku vande. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Võlgnik AS X esitas kohtule 24.11.2009.a pankrotiavalduse võlgnik AS X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Määrusega 10.12.
  5. kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse. Kohtuistungil jäi AS X esindaja taotluse juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik teatab kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Ettevõte on pankrotis. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist : Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta I Üldandmed Juhatuse liikmed: Perioodil 23.03.2005-käesoleva ajani A. T. IK: xxxxxxxxxxx Tallinn Tel xxxxxxx xxxxxxxx@xxxxx.xxx Aktsionärid: Perioodil 01.10.2005-käesoleva ajani OÜ P (registrikood xxxxxxxx), osa nimiväärtusega 266 000 krooni OÜ R H (registrikood xxxxxxxx), osa nimiväärtusega 534 000 krooni Aktsiakapitali suurus: 800 000 krooni Nõukogu: Perioodil 03.09.2008-kuni käesoleva ajani M. L. (IK xxxxxxxxxxx), Nõukogu esimees Perioodil 11.03.2005-käesoleva ajani I. T. (xxxxxxxxxxx) Nõukogu liige Perioodil 03.09.2008-käesoleva ajani K. R. (IK xxxxxxxxxxx), Nõukogu liige Alates 10.11.1998.a on võlgniku audiitoriks J. V. (IK xxxxxxxxxxx). Aktsiaseltsi tegevusaladeks olid põhikirja (lisa 2) järgi jae- ja hulgikaubandus, spordivõistluste korraldamine, hotellimajandus, toitlustus, autode remont (v.a litsentseeritavad tegevusalad) ning näituste, näitusmüükide ja oksjonite korraldamine. Võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks on majutusteenuste osutamine koos kõrvaltegevustega. Peamiselt tegutseti Eestis. 2 Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest oli ja on seadusest tulenevalt vastutav juhatuse liige A. T. . Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud. Majandustegevus lõppes 2009.a esimeses pooles. II Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võttes aluseks eelnimetatud andmed selgitas ajutine haldur välja, et võlgnikul on järgmine vara ja esinevad järgmised allajärgnevalt toodud kohustused. VÕLGNIKU VARAD Võlgniku esindaja poolt esitatud pankrotiavalduse lisaks olevast vara ja võlgade nimekirja järgi on võlgnikul vara koguväärtuses 1 873 205,66 krooni, sh:
  6. nõue J I vastu 1 837 580,66 krooni
  7. arvuti koos kuvariga jääkmaksumusega 2 000,00 krooni
  8. tekk 36 tk 7 200,00 krooni
  9. tekikott 30 tk 300,00 krooni
  10. voodilina 98 tk 4 900,00 krooni
  11. padjapüür 76 tk 1 900,00 krooni
  12. padi 40 tk 2 800,00 krooni
  13. käterätt suur 38 tk 950,00 krooni
  14. käterätt väike 50 tk 750,00 krooni
  15. kombinesoon 7 tk 6 650,00 krooni
  16. kiiver 6 tk 4 800,00 krooni
  17. vest 45 tk 3 375,00 krooni. SEB Pank AS-i poolt esitatud vastuse kohaselt omab võlgnik pangas arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxx, millel on seisuga 29.12.2009.a 8,87 krooni ja arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxx, millel on seisuga 29.12.2009.a 0,00 krooni (lisa 3 – AS-i SEB Pank poolt 29.12.2009.a esitatud vastus). Swedbank AS-i poolt esitatud vastuse kohaselt omab võlgnik pangas arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxx, millel on seisuga 11.12.2009.a 0,00 krooni (konto broneeritud summas 105,00 krooni kaardi hooldustasudest) (lisa 4 – Swedbank AS-i poolt 11.12.2009.a esitatud vastus). Kõige enam omab väärtus varade koosseisus olev varaline nõue J I OÜ vastu. Kas ja mis summas õnnestub kokkuvõttes nõue realiseerida, ei ole käesolevas menetlusetapis selge. Nimelt on OÜ J I suhtes algatatud pankrotimenetlus.12.01.2010 toimunud kohtuistungil selgus, et J I OÜ pankrotiavaldus rahuldatatakse, pankrot kuulutatakse välja 20.01.2010.a. Arvestades J I OÜ varade ja kohustuste koosseisu ei saa välistanud ajutine haldur võimalust, et õnnestub rahuldada pandiga tagamata võlausaldajate, sh võlgniku nõuet. Võlgniku poolt on osaliselt üle antud ülalloetletud pankrotivara. Kas reaalselt on olemas kogu vara või mitte, selgub edaspidise menetluse käigus. Kokkuvõttes ei mõjuta võlgniku maksevõimet aga asjaolu, kui selgub, et osa vara on puudu (nt vestide arv väheneb 5 võrra). Kokkuvõtvalt leidis kinnitust, et võlgnikul on järgmine vara arvestuslikus väärtuses 1 839 189,53 krooni:
  18. nõue J I OÜ vastu 1 837 580,66 krooni
  19. arvuti koos kuvariga väärtusega 300,00 krooni 3
  24. tekid, padjad, linad, käterätid – väärtus küsitav. kombinesoonid – 700 krooni kiiver 6 tk - 600 krooni vestid – kuna võlgniku logodega, siis väärtusetud. raha pangakontodel kokku 8,87 krooni. 4 VÕLGNIKU KOHUSTUSED Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas märgitud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 10.11.2009.a kohustusi kogusummas 2 577 199,20 krooni, mis võivad suureneda jooksvate intresside arvelt, sh
  25. A.L C AS-le 4 310,34 krooni
  26. E A Ü 9 037,40 krooni
  27. E F Üe 5 632,96 krooni
  28. E V AS-le 236,00 krooni
  29. E-Tl AS-le 17 001,90 krooni
  30. E E AS-le 4 998,80 krooni
  31. E L-E K OÜ-le 8 000,00 krooni
  32. E P AS-le 585,00 krooni
  33. G4S L E AS-le 17 936,00 krooni
  34. G OÜ-le 4 386,06 krooni
  35. G OÜ-le 16 049,59 krooni
  36. H OÜ-le 1 301,00 krooni
  37. H 1182 ees 3 540,00 krooni
  38. I.T. MOÜ-le 23 645,00 krooni
  39. I E K AS-le 2 987,00 krooni
  40. I AS-le 1 770,00 krooni
  41. J-k Ü 5 240,05 krooni
  42. J MC MTÜ-le 5 000,00 krooni
  43. K&M P OÜ-le 2 360,00 krooni
  44. K P AS-le 932,35 krooni
  45. K AS-le 2 298,30 krooni
  46. K OÜ-le 383,00 krooni
  47. L ja T OÜ-le 6 000,00 krooni
  48. M OÜ-le 1 000,00 krooni
  49. M OÜ-le 9 440,00 krooni
  50. M AS-le 6 592,00 krooni
  51. M OÜ-le 15 767,15 krooni
  52. M T OÜ-le 800,00 krooni
  53. N D OÜ-le 3 000,00 krooni
  54. Or K.T. OÜ-le 610,00 krooni
  55. O E OÜ-le 1 549,00 krooni
  56. P I OÜ-le 13 735,20 krooni
  57. P OÜ-le 78,00 krooni
  58. P Ü OÜ-le 12 385,00 krooni
  59. P OÜ-le 822,20 krooni
  60. P POÜ-le 257,50 krooni
  61. P AS-le 585,00 krooni
  62. P AS-le 11 792,04 krooni
  63. R ROÜ-le 5 304,00 krooni
  64. RS AS-le 1 079,20 krooni
  65. R OÜ-le 3 000,00 krooni
  66. R E AS-le 964,20 krooni
  67. RMK R M Ke 1 000,00 krooni
  68. R H MTÜ-le 10 000,00 krooni
  69. RST V OÜ-le 5 540,00 krooni
  70. S K MTÜ-le 9 674,00 krooni 5
  71. S OÜ-le 2 040,95 krooni
  72. S OÜ-le 1 840,80 krooni
  73. T- OÜ-le 10 000,00 krooni
  74. V OÜ-le (endine nimi T&Ko OÜ) 2 112,20 krooni
  75. TVT OÜ-le 28 379,00 krooni
  76. T E OÜ-le 247 251,81 krooni
  77. T H OÜ-le 3 000,00 krooni
  78. T AS-le 6 000,00 krooni
  79. ID-M C OÜ-le (endine nimi T OÜ) 1 710,00 krooni
  80. T OÜ-le 4 080,00 krooni
  81. V G AS-le 12 347,52 krooni
  82. LM AS-le 0,80 krooni
  83. W MTÜ-le 300,00 krooni
  84. Z M OÜ-le 297,00 krooni
  85. T S ees 142 164,10 krooni
  86. M- ja Tees 378 348,54 krooni
  87. AS S P ees 1 478 721,24 krooni. Seisuga 15.12.2009.a moodustus maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti andmetel kokku 462 744,55 krooni, millest põhivõlg 428 242,54 krooni ja arvestuslik intress 34 502,01 krooni (lisa 5 – Maksu- ja Tolliameti 17.12.2009.a poolt esitatud vastus teabenõudele). AS-i SEB Pank poolt 29.12.2009.a esitatud vastuse kohaselt esineb võlgnikul panga ees kohustusi kogusummas 1 573 851,43 krooni, sh:
  88. põhiosa võlg 1 478 721,24 krooni
  89. intressivõlg 42 429,70 krooni
  90. põhiosa viivis 52 700,49 krooni. Lisa 3 – AS SEB Pank poolt 29.12.2009.a esitatud vastus Põlva kohtutäitur A. K. menetluses on võlgniku vastu järgmised rahuldamata nõuded:
  91. Maksu- ja Tolliameti nõue summas 378 348,00 krooni (peatatud).
  92. Maksu- ja Tolliameti nõue summas 49 635,00 krooni (peatatud).
  93. P I OÜ nõue summas 22 171,75 krooni (peatatud). Tartu kohtutäituri R. R. menetluses on võlgniku vastu järgmine rahuldamata nõue:
  94. G4S E AS-i nõue summas 31 781,44 krooni. Lisa 6 – Justiitsministeeriumi Järelevalve ja õigusteeninduse talituse referent K. L. poolt 11.12.2009.a esitatud vastus koos lisadega. Haigekassa poolt 11.12.2009.a esitatud vastuse kohaselt on võlgnikul 8 töölepingu alusel töötavaid isikuid (Lisa 7 – Haigekassa poolt 11.12.2009.a esitatud vastus). Võlgniku esindaja A. T. poolt 30.12.2009.a teabenõudele esitatud vastuse kohaselt on töövaidluskomisjon esitanud endise töötaja T. S. nõude (töövaidlusasi nr x.x-x/xxxx-xx), mille lõppotsuse kohaselt on võlgnik kohustatud T. S. välja maksma 142 164,00 krooni. Võlgniku juhatuse liikme sõnul on käesoleval hetkel võlgnikul kehtiv tööleping remondimees H. S. , kellele viimati maksti töötasu 2008.a novembrikuus. Lisa 8 – X AS juhatuse liikme A. T. poolt 30.12.2009.a ajutise pankrotihalduri teabenõudele esitatud vastus. Kohustused suurenevad kindlasti võlgniku töötajate poolt töölepingu alusel esitatavate töölepingu lõpetamisel tasumisele kuuluvate summade võrra (kasutamata puhkuse kompensatsioon, töölepingu lõpetamise hüvitis). Sisuliselt ei oma aga kõnesolevad asjaolud (kohustuste suurenemine võrreldes võlanimekirjas märgitud kohustustega) mingit tähendust ega mõjuta võlgniku maksevõimet, sest võlgniku kohustuste suurus ületab tunduvalt võlgniku faktiliselt olemasoleva ja likviidse vara väärtust. 6 Kohustused suurenevad maksuintressside ja viiviste võrra. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on seisuga 11.01.2010.a vara arvestuslikus väärtuses 1 839 189,53 krooni, kuid kohustusi seevastu kogusummas 2 779 007,39 krooni, sh
  95. A.L C AS-le 4 310,34 krooni
  96. EA Ü 9 037,40 krooni
  97. E F Ü 5 632,96 krooni
  98. E V AS-le 236,00 krooni
  99. Er-T AS-le 17 001,90 krooni
  100. E E AS-le 4 998,80 krooni
  101. E L-E K OÜ-le 8 000,00 krooni
  102. E Pt AS-le 585,00 krooni
  103. G4S L EAS-le 31 781,44 krooni
  104. G OÜ-le 4 386,06 krooni
  105. G OÜ-le 16 049,59 krooni
  106. H OÜ-le 1 301,00 krooni
  107. H 1182 ees 3 540,00 krooni
  108. I.T. M OÜ-le 23 645,00 krooni
  109. I E K AS-le 2 987,00 krooni
  110. I AS-le 1 770,00 krooni
  111. J-ka Ü 5 240,05 krooni
  112. J MC MTÜ-le 5 000,00 krooni
  113. K&M P OÜ-le 2 360,00 krooni
  114. K P AS-le 932,35 krooni
  115. K AS-le 2 298,30 krooni
  116. K OÜ-le 383,00 krooni
  117. L ja T OÜ-le 6 000,00 krooni
  118. M OÜ-le 1 000,00 krooni
  119. M OÜ-le 9 440,00 krooni
  120. M AS-le 6 592,00 krooni
  121. M OÜ-le 15 767,15 krooni
  122. M T OÜ-le 800,00 krooni
  123. N D OÜ-le 3 000,00 krooni
  124. O K.T. OÜ-le 610,00 krooni
  125. O E OÜ-le 1 549,00 krooni
  126. P I OÜ-le 22 171,75 krooni
  127. P OÜ-le 78,00 krooni
  128. P Ü OÜ-le 12 385,00 krooni
  129. P OÜ-le 822,20 krooni
  130. P P OÜ-le 257,50 krooni
  131. P AS-le 585,00 krooni
  132. P AS-le 11 792,04 krooni
  133. R ROÜ-le 5 304,00 krooni
  134. RS AS-le 1 079,20 krooni
  135. R OÜ-le 3 000,00 krooni
  136. R E AS-le 964,20 krooni
  137. RMK R M K 1 000,00 krooni
  138. R H MTÜ-le 10 000,00 krooni
  139. RST V OÜ-le 5 540,00 krooni 7
  140. S K MTÜ-le 9 674,00 krooni
  141. S OÜ-le 2 040,95 krooni
  142. S OÜ-le 1 840,80 krooni
  143. T-t OÜ-le 10 000,00 krooni
  144. V OÜ-le (endine nimi T&Ko OÜ) 2 112,20 krooni
  145. TVT OÜ-le 28 379,00 krooni
  146. T E OÜ-le 247 251,81 krooni
  147. T H OÜ-le 3 000,00 krooni
  148. T AS-le 6 000,00 krooni
  149. ID-M C OÜ-le (endine nimi T OÜ) 1 710,00 krooni
  150. T OÜ-le 4 080,00 krooni
  151. V G AS-le 12 347,52 krooni
  152. V LM AS-le 0,80 krooni
  153. W MTÜ-le 300,00 krooni
  154. Z M OÜ-le 297,00 krooni
  155. T. S. ees 142 164,10 krooni
  156. M- ja Tees 462 744,55 krooni (seisuga 17.12.2009.a)
  157. AS S P ees 1 573 851,43 krooni. Arvestades vara suurust ning kohustuste suurusi, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. III Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil on aluseks võetud võlgniku poolt esitatud dokumendid ja avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võlgniku esindaja ütluste kohaselt oli viimane finantsraskustes juba siis, kui äriühing kuulus eelmistele omanikele. Samuti tekkis tol ajal võlgnikule halb maine nii regioonis kui motoringkondades. Kahjuks oli eelmiste omanike tegevusetus viinud ettevõtte olukorda, kus tulenevalt majandusnäitajatest sisuliselt ei olnud ühtegi struktuurfondide toetust võimalik taotleda. Võlgniku tegevus oli seotud kahe kinnistuga xxxxxxxxx külas, xxxxxxxx vallas, xxxxxxxxxxxxxxx. Võlgniku esindaja seletuste kohaselt vajas xxxxxxxxx puhke- ja vabaajakeskus hädasti lisainvesteeringuid, seetõttu tegeleti aktiivselt uute investorite otsimisega. Investorid olid nõus oma raha keskusesse investeerima juhul, kui keskuse omanikettevõtte finantspilt oleks korrektne, mis oli tingimuseks ka Euroopa Liigu fondidest raha saamiseks. Seetõttu otsustati äriühingu kinnistud ja käibevara müüa valdusettevõttele OÜ J I. Vastavalt kinnistute ostu-müügilepingule võttis OÜ J I võlgnikult üle rea finantskohustusi (nõuded võlgniku osanike poolt viimasele antud laenude osas). Ka jäi OÜ-le J I kohustus tagada tekkida võivad nõuded seoses võlgniku poolsete kohustust mittetäitmisega AS-i SEB Pank ning Maksu- ja Tolliameti ees. Nii maksuhaldur kui AS SEB Pank kiitsid võlgniku esindaja sõnul nimetatud tehingu heaks ja nägid selles lahendust tekkinud olukorra positiivseks lahendamiseks. Võlgnik pidi jääma motelli operaatoriks ja läbi selle enda kohustused likvideerima, peale mida oleks äriühing likvideeritud. Võlgniku esindaja sõnul olid üheks murdepunktiks negatiivse stsenaariumi käivitumisele
  158. aasta mais keskuse omanike ja tegevjuhi vahel tekkinud lahkhelid, mille põhjuseks oli tegevjuhi mitmel korral talle ametijuhendiga pandud oluliste ülesannete täitmata jätmine (näiteks jäeti omanikele esitamata majandustegevust puudutavad aruanded), samuti avastati, 8 et keskuse varaga ei oldud heaperemehelikult ümber käidud. Võlgniku omanikepoolsele puudustele tähelepanujuhtimisele vastas tegevjuht päevpealt lahkumisega, võttes kaasa suure osa teenindavast personalist. Lõpuks toob võlgniku esindaja finantsraskustesse sattumise põhjuseks globaalset majanduskriisi, negatiivset majanduskasvu regioonis ning Eesti maksupoliitilisi muudatusi (senisest oluliselt kõrgema käibemaksu määra kehtestamist majutusteenusele). Käesoleva aruande koostamise seisuga haldurile esitatud andmete ja ka Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmete põhjal on võimalik järeldada, et võlgnikul esinesid alalised makseraskused juba
  159. aastal ning aktiivselt ei tegutsetud enam 2009.aasta juulist. Samas Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ettevõttel juba alates 2008.a maikuust pidevalt kasvav maksuvõlg ning seisuga 17.12.2009.a oli see 462 744,55 krooni. Selle kohaselt esinesid juba 2008.a teises pooles võlgnikul makseraskused ning need aina süvenesid. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikel võimalused ettevõtte saneerimiseks. Seoses asjaoluga, et käesoleva aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur jõudnud ajaliselt analüüsida kõiki võlgniku poolt esitatud dokumente ja tehinguid, siis saab lõpliku seisukoha võtta alaliste makseraskuste tekkimise täpse aja osas hilisema pankrotimenetluse käigus. Võlgnikul puuduvad ressursid ettevõtte tervendamiseks. IV Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused 06.04.2009.a sõlmis võlgnik (edaspidi Müüja) OÜ-ga J I (edaspidi Ostja) ja Eesti Vabariigiga (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (edaspidi Hüpoteegipidaja) kinnistute müügilepingu. Lepingu esemeteks on:
  160. kinnistu xxxxxxxxx motokompleks, mis asub aadressil xxxxxxxxx küla, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxx (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 26,05 ha, sihtotstarbega sotsiaalmaa, maatulundusmaa, koos selle oluliste osadega ja päraldistega); neljandasse jakku on tehtud järgmised kanded: hüpoteek summas 800 000,00 krooni, hüpoteek summas 500 000,00 krooni ja hüpoteek summas 2 000 000,00 krooni AS-i SEB Pank kasuks
  161. kinnistu xxxxxxxxx motokompleks, mis asub aadressil xxxxxxxxx küla, xxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxx (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, pindalaga 4,66 ha, sihtotstarbega transpordimaa koos selle oluliste osade ja päraldistega); kolmandasse jakku on tehtud järgmine kanne: neljandasse jakku on tehtud järgmine kanne: hüpoteek summas 400 000,00 krooni AS-i SEB Pank kasuks. Ostja ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud lepingu esimese ja teise kinnistu ühishüpoteegiga koormamises: Hüpoteegipidaja kasuks seatakse lepingu kinnistutele ühishüpoteek summas 510 000,00 krooni, mille kohta tehakse kanne neljandasse jakku. Esemete müügihinnaks oli 6 293 433,53 krooni, millest lepingu esimese kinnistu hind on 5 793 433,53 ja lepingu teise kinnistu hind 500 000,00 krooni. Samas lepingus kinnitas Müüja, et nimetatud ostuhind (6 293 433,53 krooni) on arvestatud tingimusel, et Ostja täidab Müüja eest kohustused viimase võlausaldajate ees või sõlmib võimalusel vahetult pärast käesoleva lepingu sõlmimist Müüjaga kohustuste ülevõtmise lepingu, millega Müüja annab Ostjale üle Müüja kui laenusaaja kohustused, mis tulenevad lepingu punktidest 3.2.1-3.2.
  162. Lisa 9 – Notariaalakt keelumärke kustutamise avalduse, kinnistute müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduste kohta, 06.04.2009.a 9 Võlgnik ei ole seni tasunud Müüja võlga täies ulatuses AS-i SEB Pank ning Maksu- ja Tolliameti ees, mis moodustavad vastavalt 1 573 851,43 krooni (seisuga 29.12.2009.a) ja 462 744,55 krooni (seisuga 15.12.2009.a). Kas esinevad alused nimetatud tehingu tagasivõitmiseks, tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Eelkõige on küsimus sellest kas tehinguga kahjustati võlausaldajate huve või mitte. V Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et juhatuse liikmed oleksid teinud kuriteo tunnustega tegusid, käitumises esinevad aga juhtimisvea tunnused. Lõpliku seisukoha saab kujundada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Haldurile esitatud andmete põhjal saab järeldada, et võlgnikul esinesid makseraskused juba 2008.a teisel poolel, kui ettevõttel esines maksuvõlg. Vaatamata maksuvõlale ja ettevõtte reaalse majandustegevuse lõppemisele juulist 2009.a, ei ajatatud maksuvõlga, vaid loodeti leida investoreid ning saada abirahasid Euroopa Liidu fondidest (EAS, KIK, PRIA). Taolise käitumisega võttis juhatuse liige ettevõtte jaoks põhjendamatult suure äririski. Juhul kui võlgniku juhatuse liige tõendab, et ka reaalselt leidsid aset tema poolt viidatud käitumine, mida saab pidada kohaseks käitumiseks ja toimunuks vastavuses ÄS § 187 lg 1 sisalduva kohustusega täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, siis võimalik, et ei järgne juhatuse liikmele vastutust ning ei saa väita, et oleks tehtud juhtimisvigu

mõttes. Kui võlgniku juhatuse liige ei suuda tõendada eelnimetatud asjaolusid ning, et ta ei rikkunud ÄS § 180 lg 5.1 sisalduvat kohustust esitada pankrotiavaldus mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel ühingu maksejõuetuse ilmnemisest, siis saab järeldada, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad KarS § 385.1 sätestatud kuriteo tunnused – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et võlgniku juhatuse liikme poolt juhtimisvigade tegemise ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmise küsimus tuleb lahendada edaspidise pankrotimenetluse käigus. VII Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks olemas. VIII Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue Tuginedes

§-le 23 lg 1 palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 10 ja 11 toodud summades. AJUTISE HALDURI ARVAMUS Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada

§ 31kohaselt.

10 Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus AS X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada AS X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur.

§ 31

lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele.

§ 86

alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

§ 150

lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 4225,35 krooni ja tasu 34 846 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Juhatuse liige on nõustunud kandma pankrotimenetluse kulud osas, millest pankrotivarast ei jätku. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 39 071,35 krooni. Kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.