järgi on käsundita asjaajajal soodustatu kasuks ilma käsundita asjaajamise korral nõue kulutuste hüvitamisele juhul, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või kui asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu ülalpidamise kohustus või muu avalikes huvides oluline kohustus. Kostja ei ole OÜ Laulasmaa Hotellid ega ka hageja asjaajamist enda huvides heaks kiitnud ning on esile toonud, et asjaajamise viisi valikul ei ole lähtutud kostja (soodustatu) huvidest. OÜ Laulasmaa Hotellid ja hageja on kulu enesele tekitanud iseeneste otsustustega, kasutades olukorra lahendamisel kostja vara suhtes ülemäärast, ebaproportsionaalset jõudu. Kohus leiab, et hagejal puudub sõiduki valdusega seotud kulutuste hüvitamise nõue täielikult, s.h ka selle perioodi eest, kuniks ei olnud sõiduki tagastamise nõuet veel 5 esitatud. Hageja on kostja sõiduki võtnud oma valdusse kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel. Kostja ei ole kolmanda isiku ega ka hageja asjaajamist heaks kiitnud ning peab hageja valdust õigustatult ebaseaduslikuks. Kostja esindaja (abikaasa) on nõudnud sõiduki tagastamist 8.07.2007, millest hageja on õigusvastaselt keeldunud. Kuni esmase tagasinõude esitamiseni sõiduki valdusega seotud kulude hüvitamise nõude välistab
Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Kostja sõiduk sattus hageja valdusse kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel; seega on lepingu partneritel õigus ja võimalus esitada lepingu täitmisega seotud nõudeid teineteise suhtes üldistel alustel. Kohus leiab, et kostjal ei teki hageja ees vastutust ka kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja nõuab kostjalt teisaldustasu.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Teisaldustasu maksmine (tasunõude õigus) ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kostja käitumise negatiivse tagajärje saanuks kõrvaldada ka sõiduki teisalduseta. Teisalduskulu on põhjustatud OÜ Laulasmaa Hotellid otsustusest võtta kostja vara suhtes tarvitusele abinõud, mis ei olnud kostja teo tagajärge arvestades tingimata vajalikud ning millised on kostja õigusi rikkuvad. Kahjustatud isikul lasub kohustus minimiseerida võimalikult tekkivat kahju nii TsÜS § 138 järgi kui ka
Kohus peab vajalikuks märkida, et
lg 1 järgi peavad võlasuhte pooled käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.
järgi loetakse võlasuhetes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
lg 1 järgi vähendatakse kahju hüvitist ulatuses, milles kahju tekkis või suurenes kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest vastutab kahjustatud isik; lg 2 järgi vähendatakse kahju hüvitist ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingud, mis oleks kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus leiab, et OÜ Laulasmaa Hotellid on jätnud olukorra lahendamisel tegemata toimingud, mida võinuks temalt mõistlikult oodata ning millised oleksid kulutusi (kahju) vähendanud. Kohus on eelpool selgitanud võimalusi kostja sõiduki ümberpaigutamisel ning õiguspärast käitumist teise isiku vara suhtes korralduste tegemisel. Teisele isikule kuuluva sõiduki sundteisaldamise otsustuspädevus on pädeval ametnikul või eraomanikul üksnes hädakaitse piirides.
lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on sõiduki ümberpaigutamise kuluna esile toonud üksnes selle sundteisaldamise kulu, mille kohus hindab eeltoodud motiividel põhjendamatuks. Muid sõiduki teisaldamisega seotud kulutusi hageja ei nõua. Seega ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks põhjustanud hagejale sõiduki ümberpaigutamisega seonduvat kulu (kahju). Kostja ei ole hageja kulutustes ka süüdi. Kostja on sündmuskohalt hospitaliseeritud ning viibinud terviserikke tõttu haiglas kuni 16.08.2007. Seega ei saa kostja poolt sõiduki 6 jätmist hagis märgitud viisil hinnata süülise käitumisena. Kostja haigestumine on tõendatud töövõimetuslehtedega. Hageja parklakulude nõue ei ole samuti hinnatav hageja kahjuna (saamata jäänud tuluna). Hageja põhjendab nõuet asjaoluga, et tal oli ja on sõiduki kinnipidamise õigus. Kohus leiab, et hagejal sellekohane õigus kostja sõiduki suhtes puudub. Hageja valdus kostja sõidukile ei ole tekkinud sõiduki kinnipidamisest LS §-s 202 ettenähtud alustel. Seega ei ole hagejal seadusest tulenevat alust kostja sõiduki hoidmiseks. Hageja keeldumine sõiduki väljaandmisest on põhjendamatu. Õigusvastase valduse eest tasu nõudmine ei põhine seadusel. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmisel ei kuulu rahuldamisele ka kõrvalnõue viivitusintresside saamiseks. TsMS § 162 lg. 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub kohtuotsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Kohus on hinnanud vääralt tõendeid ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Sõiduki teisaldamisel tuleb kohaldada liiklusseadust. Asjaolu, et LS § 1 lg 2 viitab haldusmenetluse seadusele, ei tähenda, et kogu Liiklusseaduse regulatsioon allub haldusmenetluse sätetele. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamiseks ei ole alati vajalik sõiduki kinnipidamine ja selle juhi juhtimiselt kõrvaldamine. Hagejalt teisaldamise tellinud OÜ Laulasmaa Hotellid oli kutsunud eelnevalt kohale ka politsei, kes hagejale teadmata põhjusel ei andnud sõiduki sundteisaldamiseks korraldust. See ei tähenda, et OÜ-l Laulasmaa Hotellid puudus sõiduki teisaldamiseks õigus. Asjaolu, et politseiametnik jättis oma seadusest tulenevad kohustused täitmata, ei pane kinnisasja omanikule automaatselt kohustust asuda võõrast vara valvama ja selle eest vastutama. Sõiduki teisaldamisel lähtuti kostja huvidest. Sõltumata sellest, kas kohtu hinnangul tuleb kohaldada liiklusseadust või mitte, kuulub kohaldamisele ka
-i lepinguväliste kohustuste regulatsioon. Kohtuotsuses on sellest ka õigesti lähtutud, kuid sellegipoolest on antud asjaoludele ebaõige hinnang, et hageja teod vara säilitamiseks ei olnud vajalikud. Hageja paigutas vara säilimise tagamiseks auto hoiukohta, kus on 24 tunnine valve ja see toimus kostja huvides. Nõustuda ei saa sellega, et OÜ Laulasmaa Hotellid rakendas sõiduki teisaldamisega ülemäärast jõudu. Kohus on
§-le 1018 tuginedes asunud seisukohale, et hagejal puudub õigus tasu nõuda, kuna kostja ei ole OÜ Laulasmaa Hotellid tegevust heaks kiitnud ning asjaajamisel ei lähtutud soodustatu ehk kostja huvidest. Hageja hinnangul tegutses OÜ Laulasmaa Hotellid kooskõlas
Vajalikud meetmed tuleb valida lähtudes kaitstava vara väärusest. Kostja on nõustunud menetluses sellega, et ta tasub auto teisaldamise kulud, kuid on vaielnud vastu auto hoidmise kuludele. Teisaldustasude tunnustamisega on kostja kiitnud heaks teisaldamise vajaduse, mistõttu pidanuks kohus tuvastama, et tegemist oli käsundita asjaajamisega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et sõidukit juhtinud isiku abikaasa oli asjade käigust teadlik ja kostja ei ole seda väidet vaidlustanud. Seega sai kostja abikaasa auto äraviimise vajadusest teada juba samal päeval. Sellest hoolimata saabus ta auto järele alles
lg 1 annab kohustatud poolele õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda, muuhulgas kuni tema sissenõutavaks muutunud nõue on rahuldatud või antud selle rahuldamiseks piisav tagatis. Hagejal on õigus keelduda oma kohustust täitmast kuni tasu saamiseni. Isegi siis, kui ringkonnakohus leiab, et liiklusseadus ei kuulu kohaldamisele, on hagejal õigus nõuda auto hoidmise eest tasu. Hageja poolt küsitud tasu suurus on
Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja omandas käesoleva nõude OÜ-lt Laulasmaa Hotellid nõude loovutamise lepinguga ja käsundita asjaajaja oli algselt OÜ Laulasmaa Hotellid. Hageja hinnangul on võimalik teha uus otsus ja hagi rahuldada. Kirjalik vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kostja leiab, et kaebus on alusetu, kuna kohus on kohaldanud õigesti materiaalõigust ja ei ole vääralt hinnanud tõendeid. Ringkonnakohtu otsus Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Hageja on apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, milliseid ta esitas maakohtus oma hagi põhjendustes. Kõigile neile on maakohus põhjalikult vastanud ja puudub vajadus nende kordamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Hageja esitas kostja vastu kostja sõiduki teisaldamise tasu nõude, mille ta omandas OÜ-lt Laulasmaa Hotellid 10.06.2007 nõude loovutamise lepinguga ja parklakulu nõue põhineb teisaldusteenuse osutaja õigusel. Ekslik on hageja seisukoht, et teisaldamiskulu nõue kostja vastu saab tuleneda liiklusseaduses ettenähtud alustest. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et hagejal ja hageja tellijal, s.o OÜ-l Laulasmaa Hotellid, puudus õigus otsustada kostja sõiduki sundteisaldamise üle liiklusseaduses ettenähtud alustel. Hageja ei olnud kostja sõiduki suhtes teisaldavaks ettevõtteks liiklusseaduse tähenduses ja sõiduki teisaldamine ei olnud õiguspärane. Hagejal ei ole avalikku haldusse kuuluva liikluskorraldusega puutumust ei selle tõttu, et ta ise ei ole liiklust korraldav haldusorgan ega ka võimaliku halduslepingu puudumise tõttu temaga. Maakohus on põhjalikult analüüsinud sõiduki teisaldamisega seonduvat ja õigesti leidnud, et kostja sõiduki teisaldamine hageja ja OÜ Laulasmaa Hotellid kokkuleppel ei olnud kooskõlas eraõiguslikke suhteid reguleerivate õigusaktidega. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel puudus lepinguline suhe ja hagejal puudub sellest tulenevalt hoiutasu nõue. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hagejal puudub kostja vastu nõue
lepinguvälistest kohustustest tulenevate sätete alusel hagis esitatud viisil. Hageja väited käsundita asjaajamise õigussuhe olemasolu kohta on kohus veenvalt ümber lükanud. Hageja asjaajamine ei toimunud kostja kui autoomaniku huvides 8 algusest peale. Kostja on vastuses õigesti märkinud, et tema huvides ei ole ka see, et tänase päevani keeldub hageja jätkuvalt auto valdust kostjale üle andmast. Auto on seisnud alates juunist 2007 lageda taeva all ja autot ei ole tehniliselt hooldatud. Isiku vara halvenemine, millele on kostja ka korduvalt hageja tähelepanu juhtinud, on talle kahju tekitamine ja ei ole kostja soov, tahe ega heakskiitu pälviv. Ekslik on hageja väide selle kohta, et kostja on osaliselt hagi tunnistanud. Kostja ei ole hageja nõudeid tunnistanud, vaid on kirjalikus vastuses pakkunud välja võimaliku kompromissi summa vaidluse süvenemise vältimiseks (t.lk 48). Sama on kostja korranud 10.06.2008 istungil (t.lk 50). 06.10.2008 istungil selgitas kostja, et 1500 krooni nõuet ei eksisteeri ja selle väljamõistmiseks puudub alus (t.lk 78, 80). Ringkonnakohus leiab, et teisaldamistasu väljamõistmiseks puudus alus, kuna tasu nõue ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Maakohus tuvastas õigesti, et liiklustakistuse kõrvaldamiseks ei olnud vaja sõidukit teisaldada hageja parklasse, vaid piisanuks sõiduki parkimisest territooriumi osale, kus ta ei oleks takistanud liiklust ja kahjustanud haljasala. Selline sõiduki ümberpaigutamine oleks olnud kostja huvides, mitte kostja sõiduki äraviimine hagejale kuuluvasse Keila parklasse. Hageja ja OÜ Laulasmaa Hotellid on ise endale oma otsustustega kulu tekitanud. Ekslik on hageja väide, et tal oli õigus keelduda sõiduki tagastamisest, kuni tasu maksmiseni kostja poolt. Kuna hagejal puudus kostja sõiduki kinnipidamise õigus, ei ole parklatasu nõue hinnatav hageja kahjuna. Hageja väited sõiduki kinnipidamisõigusest liiklusseaduse sätete alusel on ekslikud. Maakohtu otsus on seaduslik ja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Maakohus jättis kostja maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Urmas Reinola Reet Allikvere 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.