Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 11.detsember 2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-78065 Tsiviilasi B Š hag

§ 442lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded Hageja poolt 20.11.2008 esitatud nõudes kostjate vastu soovis hageja välja mõista elatise 2000 krooni kummaltki kostjalt. 1 Hagi kohaselt on hageja kostjate bioloogiline isa, kes on oma lapsed ka üles kasvatanud. Hagejal on ka kolmas laps, kuid temalt ta elatist ei soovi. On tekkinud olukord, kus põhjusel, et kostjad ei aita hagejat materiaalselt, ei saa hageja enam oma rahadega hakkama. Ta on küll uuesti abielus, kuid abikaasa on invaliid, kes saab pensioni ca 2000 krooni ja kellel endal jääb rahast puudu. Hageja sissetulekuks on pension 4174 krooni, millest kulub võetud kohustuste tasumiseks 2200 krooni, lisaks igapäevaselt vajalikud arstimid 400 krooni kuus, kuna hagejal on krooniline maohaavand, üha süvenev nahahaigus näos ning tulenevalt selgroovigastusest ei saa ta ka töötada. Peale selle tuleb tasuda korteri eest kokku 700 krooni kuus, telefoni eest 400 krooni ning aastas tuleb osta küttepuid ca 2700 krooni eest. Perekonnaseaduse kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Lapsed pole oma isa aidanud ei materiaalselt ega ka moraalselt. Meneltuse ajal on hageja materiaalse olukorra muutumist mõjutanud asjaolu, et tema abikaasa suri 21.09.2009 Kostja vastuväited Kostjad oma kirjalikus vastuses elatise nõuet ei tunnista. Kostja S Ši seisukoht Hageja on tõendanud, et saadava pensioni suuruse, isaduse, elamise xxxx koos abikaasaga ja kohustused, kuid on jätnud tõendamata kõik muud asjaolud. Tõendamata on nii kulutused hagejale vajalikele arstimitele nii tema haiguslik seisund kui ka töövõimetus. Tõendamata on igakuised kulutused eluasemele ja ka asjaolu, et hageja üldse on osalenud kostjate üleskasvatamisel ja ülalpidamisel. Tõendamata on, et hageja oleks taotlenud seaduses ettenähtud toetusi kohalikust omavalitsusest ning et toetuste eraldamisest oleks keeldutud. Põhistamata on ka nõutava elatise suurus. Kostja ei saa kanda vastust hageja võlgnevuste eest, kuna hageja on need kohustused võtnud endale vabatahtlikult ja olles täiesti teadlik nende tagasimaksmise kohustusest. Kostjale teadaolevalt on hageja kogu oma elu alkoholi tarvitamisega liialdanud ning tema sissetulekud on enamasti läinudki alkoholi ostmise peale. Kostja ei mäleta, et tema isa oleks kunagi osalenud tema ülalpidamisel. Kostja elas koos oma emaga ja õega ning oli kogu oma lapseea täielikult oma ema N Z ülalpidamisel. Hageja viibis aeg-ajalt kodus perioodidel, mil ta oli mõne järjekordse tuttava juurest välja tõstetud. Kostja ei mäleta, et hageja oleks tasunud tema õpingute, ülalpidamise või eluasemega seonduvate kulude eest perioodil, mil hagejal lasus kostja ülalpidamiskohustus. Küll käis hageja kostja emalt, oma endiselt abikaasalt raha välja pressimas ja kodus vägivallatsemas. Kostjale teadaolevalt tasus juba tema ema oma abielu ajal hageja joomavõlgu, mistõttu perekonnal nappis raha kõige elementaarsemateks elatusvahenditeks. Praegu nõuab hageja raha kütte muretsemiseks, kuid kostja mäletab aega, mil ta 9-aastase poisina käis pimeduse saabudes ümbruskonnast põletamiseks sobilikke materjale kogumas, et enne magamaheitmist oleks olnud võimalik tuppa mingisugustki sooja sisse saada. Hagejat ei huvitanud kunagi, millistest vahenditest elatuvad tema lapsed või kuidas tuleb abikaasa toime perekonna ülalpidamisega. Eriti kujukas on seejuures asjaolu, et hageja ei ole suutnud hagis isegi täpselt meenutada kostja sünniaega ja elukohta. Hageja käitumine on vääritu, oma perekonnaliikmete, oma laste füüsilist ja vaimset tervist ning materiaalset heaolu kahjustav. Kostja osutab juba niigi materiaalset abi oma emale, kellel pärast laste üleskasvatamist ja ränka töökoormust üheaegselt mitmel töökohal töötamist on täielik õigus saada oma lastelt toetust ja abi. 2 Kostja ei näe ainsatki põhjust, miks ta peaks abi osutama hagejale, kes on teda ennast juba lapsena endast täielikult ära tõuganud. Kostja ei saanud pärast kooli lõpetamist perekonna raske materiaalse olukorra tõttu asuda erialast haridust omandama, vaid oli sunnitud tööle asuma. See asjaolu, on viinud käesolevaks ajaks kostja olukorda, kus tal puudub kvalifikatsioon, mis võimaldaks tal teenida piisavalt palju, et rahuldada oma perekonna ülalpidamise ja ema toetamise kõrvalt veel ka hageja nõudeid täiendavate sissetulekute hankimiseks. Kostja abikaasa on südameinfarkti tagajärjel osaliselt kaotanud töövõime ning saab töötukassast ajutist toetust. Keskmiselt moodustab kostja ja tema abikaasa igakuine sissetulek 8465 krooni, igakuised kohustuslikud maksed eluaseme ja kommunaalkulude eest on 3330 krooni, millele lisandub 1200 krooni ulatuses tööpäeviti kulutused söögile. Pärast vältimatute kulutuste mahaarvamist jääb kostjale ja tema abikaasale kahe peale umbes 4000 krooni, millest peab piisama mõlema toidule, hügieenitarvetele, ravimitele, transpordikuludele jmt. Korter, kus kostja elab, kuulub tema emale. Antud juhul ei ole hageja praeguse abikaasa invaliidsus kostjaga seotud, see abikaasa ei ole osalenud kostja ülalpidamises ega kasvatamises, mistõttu puuduvad kostjal mistahes kohustused hageja praeguse abikaasa ees. Hageja on jätnud põhistamata, miks elatise nõue on esitatud valikuliselt, s.t. mitte kõigi hageja laste vastu. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus oma vanemlike kohustuste täitmisest kuritahtlikult kõrvale hoidnud isa nõuab täiskasvanud lastelt elatist, kelle kulul jätkata oma endist eluviisi. Riigikohus on oma 22.02.2005 otsuses nr. 3-2-1-73-04 leidnud, et pensioniikka jõudmine ja vanaduspensioni saamine ei ole võrdväärne töövõimetusega. Kostja S B seisukoht. Kostja on seisukohal, et tal puudub ülalpidamiskohustus isiku ees, kes ise on jätnud oma vanemlikud kohustused kostja ees täitmata. Hageja ei armastanud kostjate ema ega hoolinud temast. Vastupidi, hagejale meeldis ennast lõbustada kostja ja tema kui naisterahvaste mõnitamisega ja alandamisega, varjamatult hooples ta kodus oma järjekordsete voodikaaslastega, kirjeldades nende oskusi ja võlusid. Sageli tuli ette ka seda, et ta peksis ja mõnitas kostja ema kostja ja tema venna juuresolekul. Kodus viibides oli hageja enamasti raskelt purjus, laskis igal vähemalgi põhjusel laste vastu rusikad käiku ja tema käsi oli väga kärme nuga haarama ja lapsi tapmisega ähvardama. Elati sügavas hirmus hageja vägivalla ees. Hagejat on korduvalt kohtulikult karistatud, kuid ei karistused ega vanglas istumine ei suutnud tema lõbujanu ja käitumisviisi muuta. Kogu oma sissetuleku kulutas hageja ainult enda tarbeks. Kostja käis veel algkoolis, kui hageja hakkas talle tutvustama oma naistuttavaid ja teda nende orgiatele kaasa meelitama. Keeldumise eest võis raskelt karistada saada. Ehkki hageja ei olnud lastega koos, oli tal oma võti, mis andis talle võimaluse tulla ja minna vastavalt oma tujudele. Sageli oli ta kuude viisi kadunud. Hageja ei teadnuki täpselt, millises koolis ja millise klassis ta lapsed käisid. Kostja mäletab, et kord sõitis ta nende teada Venemaale raha teenima, terve aasta polnud temast midagi kuulda. Tagasi jõudes keelitas ta kostjate ema tema võlgasid kinni maksma. Mingisugust raha t terve äraoleku jooksul ei saatnud. Varsti peale seda kadus jälle pikemaks ajaks, arvatavalt Lätti. Ka sealt tuli tagasi võlgadega, mida ema pidi tasuma. Elati tol ajal 2-toalises 22- ruutmeetrises ahjuküttega korteris. Ema oli sunnitud laste ülalpidamiseks töötama kahel töökohal. Ka öösiti õmbles ta veel kodus lastele rõivaid, sest poest riiete ostmiseks raha lihtsalt ei jätkunud. Koos vennaga käis ta ehitusplatsidel puujuppe ja palgiotsi korjamas. Vend saagis ja lõhkus kogutud põletusmaterjali ise kirvega tükkideks ja sel viisil pidid 9-

1. aastased lapsed hoolt kandma selle eest, et õhtuks mingisugustki sooja tuppa saada. Kui kostja oli oma iseseisva elu alguses väga suurtes rahalistes raskustes ja palus hageja käest materiaalset abi, siis hageja naeris teda välja ja teatas, et tema teada pole tal lapsi. Kui kaaskostja hakkas abielluma, siis tuli hageja kostjate äraolekul koju ja jõi või viis salaja ära kõik viinad, mida ema 3 oli venna pulmadeks ostnud. Samal ajal läksid kodust kaduma ka emale kuuluvad esemed ja ehted. Korduvalt korraldas hageja laste ja ema äraolekul joominguid oma kaaslastega. Kostjal puuduvad sellised sissetulekud, mis võimaldaks hageja nõuet rahuldada. Kostja ülalpidamisel on tema poeg A, kelle õpingud ei ole veel lõpule jõudnud. Kostja keskmine sissetulek kuus moodustab 6730 krooni, millest eluasemele kulub keskmiselt 1500-1800 krooni kuus, elektrile 23.-250 krooni, televiisorile ca 130 krooni, telefonile ca 200 krooni kuus, tööpäevadel söömisele 720 krooni, ülejäänud 3900-4000 krooni suuruse summaga tuleb kostjal toime tulla nii enda kui ka oma poja ülalpidamisega. Kostja oli sunnitud loobuma oma telefonist, kuna juba aastaid tagasi hakkas hageja talle purjuspäi koju ähvarduskõnesid tegema ja temalt oma avantüürideks raha välja pressima. Sageli lasi hageja helistada ka oma naistuttavatel, kui neil oli alkoholi ostmiseks järjekordselt raha otsa saanud. Mõned aastad tagasi hooples hageja kostja ees sellega, on leidnud uue abikaasa, kellega koos nad teevad head äri ja peavad müügikioskit. Veidi pärast seda hakkas ta kostjalt järjekindlalt raha välja pressima, et oma kioskisse uut kaupa osta. Selline ahistamine mõjus kurnavalt kostja perekonnale ja tema alaealisele pojale, kes päevasel ajal üksi kodus olles sattus neid ähvarduskõnesid vastu võtma. Hiljuti on hageja alustanud uut rünnakut oma laste vastu ja hakanud kostjatele saatma väljapressimiskirju, milles nõuab talle koheselt 80 000 krooni andmist, hoiatades, et keeldumise korral tuleb neil kummalgi hiljem maksta talle 500 000 krooni, sellest tulenevalt on kostjad hakanud kaaluma oma perekondade kaitseks isa vastu lähenemiskeelu taotlemist kohtulikus korras. Kõiges muus ühineb kostja kaaskostja seisukohaga. Menetluse käigus on pooled esitanud vastastikuseid seisukohti. --Hageja ei nõustu 12.01.2009 ühegi kostjate vastuväitega. Hageja oli abielus kostjate emaga 23 aastat ja kui hageja oleks olnud nii paha isa ja abikaasa, siis jääb arusaamatuks, miks kostjate ema siis sellist elu kannatas. Pärast lahutust lahkus hageja nii, et laste ema ei andnud talle isegi aluspesu kaasa. Abielu ajal organiseeris lasteaiakohad lastele hageja, samuti pani nad kooli. 1967.a. sai ta 2- toalise ja 1972.a. juba 3-toalise korteri. Sisse ostis mööbli tellimusel Poolast, peale selle ostis vaibad, kristalli, oli ka hea raamatukogu. Naisele ostis mitu kuldsõrmust jt. väärtuslikke ehteid. Riides käis naine nii hästi, et tema töö juures arvati, et ta on ministri naine. Vastavalt otsusele 29206/1oli 24.01.2003 hagejal tööstaaži 37 aastat. See tõendab seda, et hageja töötas ja lükkab ümber kostjate väited. Hageja töötas veel kohakaaslusega ja valvas ka inimeste suvilaid. 1969.a. lõpetas hageja kaugõppes ehitustehnikumi ja hakkas tööle meistrina kuupalgaga 110 rubla. Sellest tekkisid peres tülid, mille tagajärjel hageja jättis karjääri ja hakkas uuesti tööle brigadirina kuupalgaga 250 rubla, juurde teenis 400 kuni 600 rubla. Pojale ostis kooli lõpetamise puhul mootorratta hinnaga 500 rubla, mis oli sel ajal kõige kallim saadaolev mootorratas. Poega sundis ta lausa skandaaliga pärast kooli edasi õppima ja poeg lõpetas merekooli Kaliningradis. Pärast hageja lahutust käis tütar oma pojaga hagejal mitmel korral külas ja hageja külastas teda. 1993.a. pakkus poeg välja äriajamisvõimaluse Venemaal, kuhu kustus isa kaasa, millest hageja aga keeldus. Kostjate ema proovis mitmeid aastaid hagejat tagasi saada ja kui hageja noorim tütar oli 3.aastane ja kui tema emalt võeti vanema õigused, siis käskis esimene naine anda selle lapse lastekodusse ja tulla tagasi tema juurde. Sellest ajast alates katkestas hageja kõik suhted kostjate emaga. Pärast 1983.a toimunud lahutust sai hageja 1-toalise korteri ja 1987.a. 3-toalise. Kostjate ema oli veel möödunud aastal helistanud hagejale ja küsinud tema elu kohta. Kui hagejal oleks olnud sõltuvus alkoholist, siis poleks talle kohtuotsusega 1989.a. jäetud kasvatada last teisest abielust. See on ka põhjus, miks ta kolmandalt lapselt elatist ei nõua. Kui oleks olnud probleemid alkoholiga, siis poleks ka hageja töötanud nii pikalt ja mitmel töökohal. --Kostja S B leiab, et hageja on oma vastuses kaldunud ilmselgetesse liialdustesse, esitab paljasõnalisi ja tõendamata väiteid. 4 Kostja ei ole väitnud, et hageja pole kunagi raha teeninud, küll jäävad aga kostjad kindlalt seisukohale, et kogu teenitud töötasu kulutas hageja iseenda tarbeks, oma lõbustustele, oma armukestele ning sellest rahast, mida hageja võiski teenida, ei andnud hageja oma perekonna ülalpidamiseks midagi. Võttes arvesse tolleaegseid palgatariife, on aga kaheldava väärtusega ja tõendamata väide 250 rubla teenimise kohta. Tõendamata on ka hageja poolt poja aitamine. Poja tööraamatust on ilmselgelt näha tema tööleasumine 17.aastaselt enne tema õppima asumist 14.aastasel tabas koolist koju tulnud kostja isa kodus salaja asju pakkimas. Hageja teatas, et kavatseb jätkata kooselu ühe teise naisterahvaga, mille üle tütar avaldas heameelt. See omakorda vihastas hagejat niivõrd, et ta tungis oma alaealisele tütrele kallale ning peksis teda peadpidi vastu kapinurka. See ei olnud sugugi ainus ega erandlik vahejuhtum. Korduvalt peksis hageja ka oma abikaasat laste juuresolekul, mistõttu oldi sunnitud varju otsima kostjate ema õdede juures. Kostjad on pidanud mitmel korral hageja vägivalla eest põgenema tädide juurde ka talvisel ajal paljajalu ja ööpesu väel. Hageja kohta tehtud kohtuotsused annavad tõendust sellest, et hageja tungis korduvalt kallale ka täiesti võõrastele inimestele, peksis neid ja tekitas kehavigastusi. Kui hageja juba võõraste isikutega sedavõrd pidurdamatult ja kontrollimatult käitus, siis oma pereliikmeid kohtles ta julmal, vägivaldsel ja isiksust alandaval viisil vahendeid valimata. Kostjate ema julges siiski 1971.a. esitada hagi lastele ülalpidamise väljamõistmiseks. Hagi küll rahuldati, kuid kui täiteleht jõudis hageja töökohta ja hagi rahuldamine sai hagejale teatavaks, oli kostjate ema sunnitud selle hagejapoolse vägivalla ja surve tõttu tagasi võtma. Pidevas hirmus elades ei julgenud kostjate ema teha ühtegi sammu, mis oleks võinud esile kutsuda hageja vihapurske. Seetõttu oligi kostjate ema rõõmuga 1982.a. nõus abielu lahutamisega hageja enda algatusel. Selle otsuse kohaselt on vale ka hageja väide 1972.a. hangitud 3.-toalise korteri kohta, kuna tegelikult elati ühiselamus, kus nende kasutada oli kaks tuba kolmetoalisest ühiskorterist. Pärast hageja korduvat karistamist kriminaalkorras tekkis oht, et perekonda sunnitakse ka sellelt elamispinnalt lahkuma ühiselu reeglite rikkumise tõttu hageja poolt. Sel ajendil hakkas kostjate ema taotlema elamispinna ametlikku kinnitamist tema nimele ning order antigi välja ema nimele, hageja oli sinna kantud perekonnaliikmena. See asjaolu, millised korterid on hageja hiljem omandanud, ei ole puutumuses antdu vaidlusega. Hageja ei ole osalenud ei lasteaia kohtade hankimisel, mööbli soetamisel ega kallite kingituste tegemisel. Hageja ei saanudki lasteaiakohti hankida, sest ta kandis sel ajal vabaduskaotuslikku karistust. Mööbel osteti kostjate ema õelt laenatud raha eest. Tol ajal ei olnud ühelgi lihtinimesel võimalik oma soovi kohaselt mingit mööblit kuskilt välismaalt tellida. Raamatukogu, millest hageja kirjutab, koosneb umbes
2. raamatust ning kuulus hageja tütrele, kes hankis need raamatud makulatuuri kogudes ja varahommikuti 4-5 tundi enne kaupluse avamist tellimisjärjekordades seistes. Hageja panus nende hankimisse puudub. Oma elu esimesed kuldehted ostis kostjate ema alles pärast lahutust. Kõik varasemad olid võltskividega ja tavaline odav träni, mida müüdi tol ajal igas tänavakioskis. Kui aastal 2003, mil hageja oli 64 aastane, oli tema tööstaaž 37 aastat, tekitab see küsimuse, et kelle ülalpidamisel oli kostja ülejäänud 10 aastat oma tööeast. EI SAA ARU Ka käesoleval ajal laseb kaaluka osa oma kommunaalkuludest hageja kinni maksta oma abikaasal. Kostjad on seisukohal, et tegelikkuses on hageja oluliselt paremini materiaalselt kindlustatud kui kostjad. --13.07.2009 esitatud seisukohas on kostjad arvamusel, et hageja poolt esitatud ekspertiisiotsuses nr. 501485 ei kajastu tegelikult hageja töövõimetus. Samuti ei kajastu hageja esitatud tõendites kulutused tema enda ravimitele või meditsiinilisetele teenustele. Kostjad leiavad, et hageja on varjanud oma tegelikku varanduslikku seisundit ning on tegelikult soetanud omale sõiduauto ning tema poolt krediidiasutustest võetud arvukad laenud on seotud 5 eelkõige sõiduki ostmise ja ülalpidamise finantseerimisega, mitte aga hädavajalike kulutustega toidule, eluasemele ja ravimitele. Kuna kostjatele teadaolevalt elab koos hagejaga ka tema kolmas laps, siis tuleks hageja eluasemekulud jagada kolme isiku peale. Lähtudes perekonnaseaduses sätestatust, peab kohus elatise väljamõistmisel arvestama vanema kõiki lapsi, kes on saanud täisealiseks, sõltumata sellest, kas vanem esitas elatise nõude neist mitme või kõigi vastu. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud, tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 64 lg.1 kohaselt täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Perekonnaseaduse § 64 lg.2 kohaselt kui täisealiseks saanud laps ei täida § 64 lg.1 nimetatud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadusest. Perekonnaseaduse § 64 lg.3 kohaselt elatise väljamõistmisel arvestab kohus vanema kõiki lapsi, kes on saanud täisealiseks, sõltumata sellest, kas vanem esitas elatise nõude neist mitme või kõigi vastu. Perekonnaseaduse § 64 lg.4 kohaselt kohus võib elatise § 64 lg.1 nimetatud isikult jätta välja mõistmata, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Kohtu ettepanekule, esitada hagis esitatud asjaolude tõendamiseks täiendavaid tõendeid, hageja esialgu ei reageerinud ja hiljem suulises menetluses teatas, et ta ei kavatse enam midagi esitada. Hagi esitamise aegse seisuga on tema olukorras toimunud muutus selles osas, et tema abikaasa suri 21.09.2009 Kohus leiab, et kostjad on antud asjas usutavalt põhistanud ja tõendanud, et hageja hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale ja seega on kohtul õigus jätta elatisehagi rahuldamata ja seda sõltumata sellest, kas hageja on tema varalisest seisundist lähtuvalt abi vajav ja töövõimetu isik või kas kostjad oma varandusliku seisundi poolest oleks üldse võimelised hagejat toetama. Hagejapoolne vanema kohustuste täitmata jätmine on põhistatud asjaoluga, et hageja on kostjate lapseeas olles jätnud nad ilma oma isalikust tähelepanust, hoolivusest, empaatiast ning vajalikust ja piisavast materiaalsest abist nende ülalpidamise tagamiseks. Hageja ei ole millegagi ümberlükanud kostjate väiteid, mis on tõendatud tunnistaja N Z ütlustega ( t.l. 180-181), et nad pidasid lapseeas käima iseseisvalt hankimas nt küttepuid selleks, et saaks mingilgi määral tuba kütta. Kohus leiab, et laste selliseks tegutsemiseks pidi olema äärmiselt mõjuv põhjus. Järelikult ei võimaldanud hageja lastele normaalse kasvukeskkonna tagamiseks vajalike vahendite andmist laste emale. Hageja ei ole ümberlükanud kostjate väiteid, mis on tõendatud sama tunnistaja ütlustega, et kostjate ema töötas laste ülalpidamiseks kahel töökohal, et kuigivõrdki kompenseerida hageja mitteosalemist laste ülalpidamises. Hageja väide, et ta sai suurt töötasu, on jäänud paljasõnaliseks; hageja ei ole ka tõendanud, et ta tema poolt teenitud sissetulekut oleks kasutanud laste ülalpidamise tagamiseks. Hageja väide, et ema ostis naisele riided selga, ostis väärisehteid ja ostis pojale mootorratta, on jäänud paljasõnaliseks. Kohus möönab, et sedavõrd ammustest aegadest ilmselt ei saa olla säilinud ostudokumente, kuid hageja ei ole soovinud oma väidete kinnituseks esitada ka muid hagimenetluses lubatud tõendeid. Hageja väide, et tema hagi tõendusliku poolega tegeles esindaja, kellega ta aga poole menetluse pealt suhte lõpetas, ei ole asjakohane, sest kohus on andnud hagejale võimaluse teatada, kas ta üldse peab esindaja osalemist jätkuvalt vajalikuks ja sel juhul leida kas iseseisvalt uus esindaja või teatada kohtule, kui ta vajab abi esindaja leidmisel. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud. 6 Vanema kohustused ei seisne mitte ainult laste ülalpidamise materiaalse poole tagamises PerekS § 60 mõttes, vaid ka kohustuses last kasvatada ja tema eest hoolitseda PerekS § 50 mõttes. Hageja on küll väitnud, et kui ta oli nii halb isa, nagu kostjad seda üritavad väita, et siis pidanuks kostjate ema temast ära lahutama, kuid kohus peab antud juhul usaldusväärsemateks kostjate ütlusi selle kohta, et nii kostjad ise, kui ka nende ema, hageja endine abikaasa, kartis hagejat nii füüsiliselt kui emotsinaalselt ja seetõttu oli hageja algatatud (mida tõendab Tallinna Mererajooni Rahvakohtu 31.08.1982 otsus nr. 2-956/82- t lk. 123-124) abielu lahutamisega koheselt nõus (kartes seda sinnani siiski teha omal initsiatiivil) ning nn. perekonnarahu huvides võttis täitmiselt tagasi ka elatise nõudes tehtud kohtuotsuse. Asjaolu aga, et elatise nõue kohtusse üldse esitati ja et see ka rahuldati (mida tõendab vastav Tallinna Linna Keskrajoon Rahvakohtu 24.05.1971 kohtuotsus nr. 2-1029/71- t.lk. 120-121), tõendab juba iseenesest seda, et hageja käitumises laste suhtes (ülalpidamise) kohustuse täitmise osas oli puudujääke. Poolte varanduslikku seisundit ja hageja abivajadust kinnitavate tõenditena on esitatud palgatõendid, eluasemekulusid näitatavad tõendid, ekspertarsti otsus, konto väljavõte, hüvituste maksmise otsused, tervisliku seisundi tõendid ( t. lk.5, 6, 26, 28-51, 61, 64-74, 86-91, 96, 152-153, 160-161). Eelkäsitletust tulenevalt leiab kohus, et menetlusökonoomia printsiiipi arvestades puudub vajadus uurida ja hinnata hageja vajaduste ja varandusliku seisundi ning kostjate varandusliku seisundi kohta esitatud arvukaid tõendeid, kuna isegi siis, kui tõendatud saaks hageja abivajadus ja tema varandusliku seisundi ebapiisavus ise oma kulutuste majandamisega hakkama saada ja kui leiaks tõendamist kostjate varandusliku seisundi piisavus abivajavat hagejat aidata, jätab kohus hagi rahuldamata perekonnaseaduse § 64 lg.4 alusel, sets kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja ei ole kohaselt täitnud oma vanema kohustusi. Kohus märgib siiski seda, et kosjate varanduslik seisund on esitatud tõendite põhjal ebapiisav enda kuludegagi toimetulekuks ja seega võimalik järeldus, et neil oma varanduslikust seisundist tulenevalt oleks võimalik toetada hagejat, on ebatõenäoline.

§ 173

lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hagi iseloomu (nõude esitamise põhjustas väidetav abi vajadus ehk seega rahaliste vahendite ebapiisavus) arvestades on ebamõistlik jätta hageja kanda kostjate menetluskulud. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 15. jaanuaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 7