KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. juunil 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-718 Haldusasi A.V.’e kaebus Põhja Politseiprefektuuri 04.03.2009 käskkirja nr 232p tühistamiseks RESOLUTSIOON 1. Lõpetada haldusasja menetlus (HKMS § 24 lg 1 p 4). 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3, § 471 lg 2 ja 3). KOHUS LEIAB: 1. 06.04.2009 esitas A.V. Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri (edaspidi Põhja PP) 04.03.2009 käskkirja nr 232p täielikult õigustühiseks tunnistamiseks. Lisaks palus kaebaja võimalusel sanktsioneerida Põhja PP omavolilise ja fiktiivse käitumise eest. 21.04.2009 määrusega kohus jättis kaebuse käiguta, kuna kaebus on oluliste puudustega, sh eelkõige vajasid täpsustamist kaebaja tegelik eesmärk ning haldusasja perspektiivikus. 2. Nimelt taotles A.V. sama kohtuniku menetletud haldusasjas nr 3-07-2427 Põhja PP politseiprefekti 29.10.2007 käskkirja nr 1727p tühistamist, teenistusse ennistamist ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist. Tallinna Halduskohtu 07.04.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata, kuna käskkiri vastas töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-st 11 ja haldusmenetluse seadusest karistuse määramise käskkirjale tulenevatele nõuetele ning karistuse määramine oli ka sisuliselt õiguspärane. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 20.11.2008 otsusega apellatsioonkaebuse ning tunnistas kaebaja teenistusest vabastamise ebaseaduslikuks, tühistas vaidlustatud käskkirja, ennistas A.V.e teenistusse ja mõistis välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Riigikohtu halduskolleegiumi 09.04.2009 otsusega asjas nr 3-3-1-9-09 jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 07.04.2008 otsus ning tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008 otsus. Halduskohus tõdes 21.04.2009 määruses, et seega on praeguseks selge, et A.V. on Põhja PP politseiprefekti 29.10.2007 käskkirja nr 1727p alusel alates 30.10.2007. a teenistusest õiguspäraselt vabastatud ja politseiteenistusse ennistamisele ta ei kuulu. 3. Kohus märkis 21.04.2009 määruses muu hulgas, et käesoleva kaebuseasja materjalidest nähtuvalt Põhja PP ennistas Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2008 otsuse haldusasjas nr 3-07-2427 alusel A.V.e teenistusse 28.11.2008 käskkirjaga nr 1559p, kuna 21.11.2008 A.V. teenistusse ei ilmunud. A.V. sai eelviidatud käskkirja kätte 05.12.2008. Kuna A.V. ei ilmunud jätkuvalt teenistusse ega võtnud prefektuuriga ühendust, algatas politseiprefekt distsiplinaarjuurdluse. Distsiplinaarmenetluse tulemusena vabastas Põhja PP 04.03.2009 käskkirjaga nr 232p distsiplinaarkaristusena A.V.e teenistusest. Tallinna Halduskohtu 07.04.2008 otsuse jõustumisega haldusasjas nr 3-07-2427 muutus alusetuks A.V.e teenistusse ennistamine ning sellest tulenevalt ka teenistusest vabastamine, mis toimusid poolelioleva kohtumenetluse ajal. Vastavad haldusaktid on seega muutunud sisutühjaks ning haldusorganil (Põhja PP-
- l)on võimalik käskkirjad lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-dest 65 ja § 66 tunnistada kehtetuks. A.V.el on õigus ka ise haldusorganile sellekohane taotlus esitada. Eeltoodu valguses jäi kohtule arusaamatuks kaebaja eesmärk Põhja PP 04.03.2009 käskkirja nr 232p vaidlustamisel, st mida annab talle tuvastamiskaebuse esitamine. Kohus leidis eelnevast tulenevalt, et tegemist võib olla perspektiivitu kaebusega, kuna toodud asjaolude pinnalt ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud või tema vabadusi piiratud. Samas vajas eelnevalt väljaselgitamist kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel. 4. A.V.e ilmselgelt põhjendamatu taotluse kohtunik H. Kiviloo taandamiseks, „kuna tema erapooletus minu kaebuse mitterahuldamises ühes teises kohtuasjas ja hetkel oleva haldusasja nr 309-718 arutamisel, mis on seotud Tema poolt mitterahuldatud minu kaebusega, tekitab suure isikliku huvi enda poolt välja antud kohtuotsust igatepidi kaitsta ning pole enam antud asja lahendades adekvaatne“, jättis kohus 27. aprilli 2009 määrusega rahuldamata. Sama tegi oma 27. aprilli 2009 määrusega ka Tallinna Halduskohtu esimees. 5. Samas jäi kaebaja jätkuvalt seisukohale, et Põhja PP ennistas kaebaja tööle 28.11.2008 käskkirjaga nr 1559p ja andis vaidlustatud 04.03.2009 käskkirja nr 232p ilmselgelt ennatlikult, kuna tegi seda enne, kui Riigikohus 09.04.2009 kuulutas asjas nr 3-3-1-9-09 otsuse, millega jõustus Tallinna Halduskohtu 07.04.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-2427. Kaebaja soovis talle 04.03.2009 käskkirjaga nr 232p määratud distsiplinaarkaristust vaidlustada. 6. Eeltoodu alusel saatis kohus 27.05.2009 Põhja PP-le kohtunõude, milles palus tal kui asjas võimalikul vastustajal (haldusorgan, kelle haldusakti on vaidlustatud) esitada antud kaebuse perspektiivikust ja menetlusökonoomsust kaaludes seisukoht kohtu poolt juba väljendatud arvamusele, mille kohaselt käesoleva kaebuse ja haldusasja nr 3-07-2427 asjaolusid ning jõustunud kohtulahendeid omavahelises seoses analüüsides on selgunud, et vastavad Põhja PP haldusaktid on muutunud sisutühjaks ning haldusorganil on võimalik käskkirjad lähtudes HMS §-dest 65 ja § 66 tunnistada kehtetuks. Kohus asus seisukohale, et haldusorgani poolt välja antud ja praeguseks hetkeks aktuaalsuse kaotanud teemal kohtuvaidluse aluseks/esmeks oleva(
- te)haldusaktide haldusorgani enda poolt kehtetuks tunnistamine hoiaks ilmselgelt kokku nii kohtu kui ka menetlusosaliste aja- ja raharessurssi. 7. 19.06.2009 sai kohus lõpuks Põhja PP vastuse kohtunõudele. Põhja PP teatas, et on asjaolusid kaaludes jõudnud otsusele tunnistada kehtetuks Põhja politseiprefekti käskkirjad nr 1559p (28.11.2008) ja nr 232p (04.03.2009). Selle kinnituseks oli vastusele lisatud Põhja politseiprefekti 19.06.2009 käskkiri nr 462p, millega eelnimetatud käskkirjad algusest peale kehtetuks tunnistati. Sama käskkirjaga kohustati personalitalitust tegema A.V.e teenistuslehel asjakohased parandused, käskkirja teine eksemplar saadeti ka kaebajale. 2 8. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et käesoleva asja menetlus tuleb lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Viidatud sätte kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et A.V.el ei ole asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel oli kaebaja vabastatud riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, samuti ei saa olla kaebajal tekkinud muid menetluskulusid, mistõttu menetluskulude jagamise küsimust ei teki. Vastavalt HKMS § 24 lg-le 2 kohus lõpetab menetluse määrusega ja menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas, sama paragrahvi lg 3 järgi menetluse lõpetamise määruse peale on õigus esitada määruskaebus. Hurma Kiviloo Kohtunik 3