-1 lg 1 alusel K K avalduse avalduse menetlusse võtmisest ja tagastada avaldus hagejale. esindajad RESOLUTSIOON: Vastavalt
lg 2 võib kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkon Ringkonn konnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. 24.11.2009 saabus Viru Maakohtusse K K avaldus H K vastu lapse elukoha määramiseks. Kohus oma korraldava määrusega 30.11.2009 jättis
-1 lg 1 alusel hagiavalduse käiguta ning andis avaldajale puuduste kõrvaldamise tähtajaks määruse kättesaamisest 15 päeva. Avaldaja esindajana avalduse allkirjastanud Marko Jaani on kohtu korraldava määruse kätte saanud 01.12.2009. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.
Avaldaja palub määrata lapse elukohaks „lapse ema K K elukoht". Avalduses esitatud asjaolude kohaselt elab laps peale abielu lahutamist avaldaja juures ning lapse isa ei ole lapsega aastaid kohtunud. Avaldaja viitab avalduses, et kuivõrd avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub kokkulepe, kumma vanema juures laps peaks elama, peab nimetatud vaidluse lahendama kohus. 2 Kuna vaidluse enda asjaolusid ei olnud avalduses märgitud, siis pidas kohus vajalikuks avaldajal täpsustada, milles väidetav vaidlus seisneb ning millest tingituna tal on vajalik lapse elukoha määramiseks kohtusse pöörduda. Avaldusest jääb ka selgusetuks, milline elukoht peab lapse elukohaks jääma.
lg 2 tulenevalt peaks kohus käesolevas menetluses lapsesse puutuva vaidluse osas küsima lapse elukoha järgselt kohalikult omavalitsuselt seisukohta. Avaldaja on oma elukohaks märkinud xxxx, kuid rahvastikuregistri andmetel alates 07.06.2009 avaldajal tegelikult Eestis registreeritud elukoht puudub. Lisaks eeltoodule nähtub Kohtuinfosüsteemist (KIS-ist), et avaldaja on esitanud Pärnu Maakohtule hagi H K vastu elatise nõudes. Eelnevast tulenevalt palus kohus avaldajal põhjendada lapse elukoha määramise nõudega Viru Maakohtusse pöördumist, kuna
lg 2 kohaselt on võimalik vanema õiguste määramise avaldus esitada ka koos elatise nõudega ühiseks läbivaatamiseks. Avalduse käiguta jätmise määruses märkis kohus veel, et avalduses esitatud taotlusi asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning lahendamiseks tagaseljaotsusega ei ole võimalik rahuldada, kuivõrd
lg 1 kohaselt kuulab kohus menetluses, mis puudutab vanema õigusi lapse suhtes, ära mõlemad vanemad ning
Samuti märkis kohus, et avaldaja esindaja volitus ei vasta
lg 3 sätestatule, mille kohaselt peab perekonnaasjas antud volitus olema antud sõnaselgelt selle perekonnaasja ajamiseks.
lg 1 p 12 kohaselt on hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ka asjaolu, et õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.
¹ lg 1 tulenevalt pidas kohus mõistlikuks tähtajaks avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest, hoiatades ühtlasi, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avaldajale (
Vaatamata hoiatusele ei ole kohtu korraldust täidetud ega avalduses esinenud puudusi kohtu määratud tähtajaks kõrvaldatud, samuti ei ole kohtule teatatud puuduste kõrvaldamist takistanud asjaoludest.
lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus juhindus määruse tegemisel
§-de 363, 372, 340¹, 464-465 nõudeist. Kohtunik: /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtumäärus jõustus 21. jaanuaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.