Obsah (7)

§ 22§ 110§ 29§ 31§ 30§ 23§ 28

, KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-48176 Määruse tegemise aeg ja koht 08. jaanuar 2010. a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi OÜ Rekkamees avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menet

§ 22lg 5 kohaselt arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.

Arvamuses märgib ajutine haldur, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Võlgniku juhatuse liige on andnud ajutisele haldurile ülevaate ettevõtte senisest tegevusest ja tegevuse edasistest võimalikest väljavaadetest ning maksejõuetuse tekkimise põhjustest. Võlgniku juhatus on asunud esitatud pankrotiavalduses seisukohale, et OÜ Rekkamees maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid strateegiliste klientide kaotus, mis oli tingitud majandussurutisest, juhatuse liikme ebaõiged otsused, mis olid tingitud tervislikust seisundist ning finantskohustustele lahenduste otsimine valedest kohtades ja valede isikute kaudu. Ajutine pankrotihaldur ei saa täielikult nõustuda võlgniku pankrotiavalduses toodud maksejõuetuse põhjustega. Kindlasti mõjutasid võlgniku juhatuse liikme poolt osundatud asjaolud makseraskuste tekkimist, kuid kindlasti nimetatud asjaolud ei olnud määravaks maksejõuetuse põhjustajaks. OÜ Rekkamees maksejõuetuse tekkimise põhjustele saab ajutine pankrotihaldur anda hinnangu üksnes lähtudes kolmandatelt isikutelt saadud dokumentidele ja juhatuse liikme seletustele tuginedes, kuna OÜ Rekkamees raamatupidamisdokumentatsioon on käesoleva ajani üle andmata (E.S. ütluste kohaselt on see kadunud või varastatud). Raamatupidamisteenust osutanud isik väidab, et anti üle 01.08.

1. a endisele juhatuse liikmele Riina Vaher`ile. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse poolt esile toodud asjaolud ei tinginud otseselt OÜ Rekkamees maksejõuetust, kuid võisid aidata sellele teatud osas kaasa. Peamiseks OÜ Rekkamees maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb siiski pidada asjaolu, et äriühingu varadest täideti E.S.`ga (pankrotis) seotud teiste äriühingute kohustusi, samuti tasuti tema enda kohustusi. Seega kasutati äriühingu vara suures ulatuses ettevõtlusega mitteseotud kulutuste katmiseks, mis tingis käibevahendite puuduse ja ettevõtlusega seotud kulude tasumata jätmise, s.h. maksude tasumata jätmise. Samuti ei tinginud äriühingu majandustegevuse seiskumist strateegiliste klientide kaotus seoses majanduslangusega (nagu väidab juhatuse liige) vaid asjaolu, et äriühing võõrandas transporditeenuse osutamiseks vajalikud sõidukid
2. majandusaasta II kvartalis, mistõttu ei olnud enam võimalik majandustegevust jätkata. 8 Juhatuse liikmete (nii praeguse kui endise) tegevuses esinevad asjaolud, mis annavad eelduse väita, et võlgnik on tahtlikult oma maksevõimet vähendanud, on vara hävitanud, ning raisanud. Võlgniku juhatuse liikmed on teadlikult kasutanud äriühingu vara isiklike ja endaga seotud kolmandate isikute kohustuste täitmiseks pika aja jooksul ja pidevalt. Lisaks on äriühingu juhatuse liige E.S. viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ning sellest on tekkinud äriühingule ka täiendavat kahju intressikulude näol. Seisuga 31.12.
3. a oli äriühingu omakapital tugevalt negatiivne, kuid vaatamata sellele ei esitatud pankrotiavaldust vaid sellega viivitati
4. aasta oktoobrini. Nimetatud ajavahemikul on äriühing kandnud kahju täiendavalt kasvanud intresside näol suurusjärgus 202 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eeltoodud asjaolusid (võlgniku vara kasutamine ettevõtlusega mitteseotud kulude katmiseks, pankrotiavalduse esitamisega viivitamine, majandustegevuseks vajaliku strateegilise põhivara võõrandamine kolmandatele isikutele jne.) saab pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei loe maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tinginud eelkõige rasketest juhtimisvigadest, hooletusest ning samuti esinevad kuriteotunnustega teod. 6.
5. Muud tähelepanekud. Kassa Võlgniku raamatupidamise andmetel oli seisuga 31.12.
6. a äriühingu kassajääk 1 648 704,22 krooni. Raamatupidamise ja võlgniku juhatuse liikmelt saadud andmetel tuginedes on see seisuga 31.12.
7. a ja 29.10.
8. a 0 krooni. Samas on äriühingu pangakontodelt näha, et kassat ei ole arveldusarvele tagastatud, vaid vastupidiselt arveldusarvetelt on kokku lisaks välja võetud
9. majandusaastal: • • • Nordea Pank – 187 800,00 krooni; Swedbank- 536 250,00 krooni; SEB Pank- 38 375,00 krooni. Käesoleval ajal puuduvad dokumendid, mille põhjal oleks näha sularaha kasutamine ettevõtlusega seotud tegevuseks kokku summas 2 411 129,22 krooni. Praeguse juhatuse liikme E.S. (pankrotis) ütlused kassa saamise ja sularaha väljavõtmise kohta on vasturääkivad ning ebatäpsed (E.S. on väitnud, et „ kassa üleandmist ei olnud, maksti minu võlgasid“ ning hiljem on väitnud, et „ kassa üleandmine toimus Rakveres“), mistõttu võib eeldada, et kassa jääki ei ole E.S.le ( pankrotis ) summas 1 648 704,22 krooni tegelikkuses üle antud. Eeldatavasti on kassas olevaid rahalisi vahendeid kasutatud isiklike ja kolmandate isikute kohustuste täitmiseks jooksvalt mitme aasta vältel ning tegemist on äriühingule tekitatud kahjuga. 9 Seega esinevad antud juhul õiguslikud alused nõude esitamiseks mõlema juhatuse liikme vastu, kuid samas on oluline märkida, et mõlemad OÜ Rekkamees juhatuse liikmed on pankrotis: • • E.S. (pankrotis) pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu poolt 10.03.
10. a. Riina Vaher (pankrotis) pankroti kuulutas välja Tartu Maakohus oma 05.10.
11. a. kohtumäärusega. Lähtudes asjaolust, et eelnimetatud isikud on pankrotis, siis võimalik nende vastu nõuete esitamine ja ka esitatud nõuete rahuldamine on majanduslikult küsitav. Ülekanded juhatuse liikmetele
12. majandusaastal on OÜ Rekkamees arveldusarvelt teostatud ülekandeid juhatuse liikmetele alljärgnevalt: • • E.S.`le (pankrotis) kokku summas 179 600 (selgitustega laenu tagastus ja majanduskulud); Riina Vaher`ile (pankrotis) kokku summas 28 900 (selgitusega majanduskuludeks). Dokumente, mis tõestavad, et majanduskulude katteks teostatud maksed on tehtud ettevõtlusega seotud kulude kandmiseks esitatud ei ole, seega on võimalik nimetatud summade ulatuses esitada nõuded juhatuse liikmete vastu. Põhivara Võlgniku andmetel on ta võõrandanud kogu OÜ Rekkamees põhivara. Võõrandamise tingimusi tõendavaid raamatupidamise dokumente esitatud ei ole. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluses tuvastanud seoses põhivara võõrandamisega selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt

§ 110

-114, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus, kui osutub võimalikuks täiendavate dokumentide väljanõudmine tehingu teinud osapooltelt. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Rekkamees on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgnik on tegevuse lõpetanud juba 2008. majandusaastal. Hetkel puuduvad nii kliendibaas, töötajad kui ka vahendid teenuse pakkumiseks, seega puudub võimalus tegevuse jätkamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 10 Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on ajutise pankrotihalduri arvates rasked juhtimisvead ja hooletus ning suure tõenäosusega võib maksejõuetuse põhjuseks olla ka kuriteotunnustele vastav tegu, samuti on oluliselt viivitatud pankrotiavalduse esitamisega ning sellega on tekitatud äriühingule täiendavat kahju. Kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulusid, siis tuleks OÜ Rekkamees pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 31

lg 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 50 000 krooni sh. ajutise halduri tasu ja kulud. KOHTUISTUNG JA KOHTU 03.12.

1. a MÄÄRUS
2. Võlgniku esindaja, juhatuse liige E.S. selgitas, et äriühing on maksejõuetu, ta ei suutnud juhatuse liikmena õigeid otsuseid langetada. Suurema osa kassas olnud raha andis ta sõpradele ja mängis raha kasiinos maha. Tas oli sõltuvuses antidepressantidest.
3. Kohtuistungil palus ajutine pankrotihaldur anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumiseks ning tasumise korral kuulutada välja võlgniku pankrot, deposiidi tasumata jätmisel lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. 9.

§ 30

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. 11 Kohus tegi 03.12.

1. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 50 000 krooni hiljemalt 05.01.
2. a (tl 65-67). Kohtumääruse resolutsioon avaldati 07.12.
3. a Ametlikes Teadaannetes (tl 75). Suurematele võlausaldajatele (Maksu- ja Tolliamet, Swedbank Autopargi Juhtimise AS ja AS Haagiserent) saatis kohus kohtumääruse ja ajutise pankrotihalduri aruande elektrooniliselt (tl 72). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada

§ lg 1 ja lg 2 alusel. 11. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt

§ 29

lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning haldur ei näe võimalust ka äriühingu tervendamiseks.

1. Kohus (* ka ajutine pankrotihaldur) on teavitanud võlausaldajaid käimasolevast pankrotimenetlusest ning teinud ettepaneku pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ükski võlausaldaja kohtule vastanud ega oma nõusolekust pankrotimenetluse kulude katmiseks teatanud ei ole. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on 03.12.
2. a ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et ei pea OÜ Rekkamees pankrotimenetluse rahastamist otstarbekaks (tl 68-71).
3. Vastavalt

§ 29

lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 31

lg 2 nimetatud summat (

kuni 01.01.

1. a kehtinud redaktsioon).
2. Alates 01.01.
3. a kehtiva pankrotiseaduse redaktsiooni kohaselt kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja ning kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu, kui võlgnik võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa (

§ 30lg 1 ja § 29 lg 3).

15. Vastavalt

§ 23lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks pankrotimenetluses tööd 11 tundi (tunnitasu 1 000 krooni) ning on tegutsenud Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ kaudu. 16. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ja kulutuste hüvitamist vastavalt

ja Justiitsministri 18.12.

1. a määrusele nr
2. Justiitsministri 18.12.
3. a määrus nr 71 on alates 01.01.
4. a kehtetu, mistõttu tasu määramisel tuleb aluseks võtta pankrotiseaduse vastavad tasu kohta käivad sätted. 12
5. Alates 01.01.
6. a kehtiva

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

§ 23

lg 5 järgi kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Eeltoodu alusel mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult OÜ-lt Rekkamees. Kui võlgniku likvideerimisel ei jätku võlgnikul olemasolevast varast ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, hüvitada ajutise halduri tasu ja kulutused riigi vahenditest, kuid mitte rohkem kui 6 200 krooni. Ajutine pankrotihaldur taotles ajutise halduri tasu määramist summas 11 000 krooni ning pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 1 394 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ-le. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste suuruse osas on põhjendatud. 18.

§ 28

lg 1 kohaselt esitab kohus kuriteoteate prokurörile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtunik 13