Obsah (11)

§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 444§ 448§ 468§ 1741§ 162§ 175

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus täiendava otsusena Avalikult teatavakstegemine 28. detsember 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Hagi hind nr 2-06-9742 Eli

) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Elisa Mobiilsideteenused AS hagis Gerli Aasa vastu tasumata põhivõlgnevuselt (27 854.40 krooni) viivise 4004,69 krooni nõudes rahuldada hagi ja välja mõista Gerli Aasalt 4 004 (neli tuhat neli) krooni 69 senti Elisa Mobiilsideteenused AS kasuks. Muud otsustused
2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise ja edastamisega: 2.1 välja mõista Gerli Aasalt hageja kantud menetluskulu 2 050 (kaks tuhat viiskümmend) krooni Elisa Mobiilsideteenused AS kasuks; 2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks; 2.3 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3. Selgitada: 3.1

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul; 3.2

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4

§ 187

lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hageja faktiväited ja nõude Hageja on menetluse käigus esialgselt esitatud viivise nõuet 27 854.40 krooni oluliselt vähendanud ja taotlenud kostjalt viivise 4 004,69 krooni väljamõistmist.
2. Menetluse käik Tartu Maakohus on
3. detsembri 2006 osaotsusega rahuldanud hageja nõude võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohtuotsus on jõustunud ning otsusega ja Gerli Aasalt välja mõistetud 27 854,40 krooni Elisa Mobiilsideteenused AS kasuks ning viivise nõudes on kohus jätkanud menetlust. Kohus on saatnud kostjale viivise 4 004,69 krooni nõudes hageja täienduse. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohtu põhjendused 3.
5. Menetluse käigust tulenevad asjaolud Vastavalt

§-le 407 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Arvestades hageja taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja hagile vastamata jätmist peab kohus võimalikuks lahendada tsiviilasjas hageja viivise nõue

§ 407kohaselt tagaseljaotsusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tsiviilasjas täiendava otsusena tagaseljaotsuse tegemist.

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest sõltumata hagihinnast; tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

§ 448

lg 1 p 1 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. 3.

1. Õiguslik põhjendus Kõrvalnõudena viivise faktiline asjaolu tuleneb võla tasumata jätmisest. Õiguskaitsevahendina on viise rahuldamise õiguslikuks aluseks VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist. Kohu hinnangul ei ole hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ning on vastavuses VÕS § 113 lg-ga 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele (EKP) kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3.3. Menetluskulude kindlaksmääramine

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. 2 Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Hageja esitatud taotlus menetluskuludes on käsitletav menetluskulude nimekirjana. Hageja on kantud menetluskuludes osundanud tasutud riigilõivule 1 750 krooni ja õigusabi kulule 7 968,27 krooni. Õigusabi Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175

lg 1).

§ 175

lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008 määrusega nr 137 on kehtestatud varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna 10 000 kuni 50 000 krooni puhul on 25 000 krooni. Eelduslikult on maksimummäära puhul arvestatud ka kohtuistungitest osavõttu. Nähtuvalt tsiviilasjast on hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse ja nõude täpsustuse koostamisega. Kohus peab tulenevalt asja keerukusest ja eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale õigusabi kulu 7 968,27 krooni ülemääraselt suureks. Kohus osutab tähelepanu veel sellele, et hageja kohtusse esitatud hagi puhul on tegemist n. n masshagiga, milliseid hageja poolt on kohtule esitatud arvukalt teiste kostjate vastu ja on oma sisu poolest ühetaoliselt madala keerukuse astmega. Hageja ei ole väidetavat õigusabi kulu 7 968,27 krooni sisustatud, milles see on konkreetselt seisnenud ja palju ajakulu nõudnud. Õigusabi hinnates saab kohus toetuda toimiku materjalidele, milledest nähtuvalt on õigusabi seisnenud hagiavalduse koostamises ja nõude täpsuste avalduse koostamises, millega hageja on viivise nõuet vähendanud. Arvestada tuleb ka sellega, et esialgselt oli hageja nõue koos viivistega 55 736,75 krooni ja hageja on menetlus käigus viise nõuet vähendanud 27 868,35 kroonilt 4 004,69 kroonini. See asjaolu on põhjendamatult pikendanud menetlust. Kõiki neid asjaolusid arvestades, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistanud ulatuses, millest lähtudes tuleb välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 1 300 krooni. Hageja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kantud menetluskulud kokku on 2 050 (1 750 + 1 300) krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Toomas Lillsaar Kohtunik 3