TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-2624 Otsuse kuupäev 29.detsember 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.06.2009 käskkirja nr 1-3.13-7/614 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon
- Jätta XXX OÜ kaebus rahuldamata.
- Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 18.12.2008 esitas XXX OÜ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) põllumajandusministri 12.03.2008 määruse nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi Määrus nr 20) raames taotluse nr 310008590446 toetuse saamiseks mööblikarkassi tootmiseks (suurprojektid). 30.06.2009 käskkirjaga nr 1-3.13-7/614 (jrk nr 45) otsustas PRIA jätta esitatud taotluse rahuldamata. 24.07.2009 esitas XXX OÜ PRIA-le vaide, taotledes nimetatud käskkirja tühistamist ja asjas uue otsuse tegemist. 05.10.2009 jättis PRIA oma vaideotsusega nr 13-48/102 esitatud vaide rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX OÜ esitas kohtule kaebuse, milles palub PRIA 30.06.2009 käskkiri nr 1-3.13-7/614 tühistada ja teha antud asjas uus otsus. Kaebuse esitaja leiab, et PRIA on vaideotsuses asunud ebaseaduslikule seisukohale, et PRIA ei ole kohustatud haldusakti motiveerima. Vaideotsuses ei ole jätkuvalt välja toodud ühtki motiveerivat, asjakohast põhjendust ning faktilisi aluseid, miks taotlus nr 310008590446 jäeti rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et motiveerimata haldusakt on seadusevastane ning tugineb seejuures vaides esitatud argumentidele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on motiveeritud ja õiguspärane. Vastustaja vastuväidete kohaselt hindas taotlusi erapooletu hindamiskomisjon (kokku 9 liiget).Vastustaja väidab, et erinevatest valdkondadest hindajate osavõtt hindamisest välistab subjektiivsuse taotlustele hindepunktide andmisel, sest hinnangut ei anna üksnes PRIA. Komisjoni liikmed ei pea oma kaalutlusi avaldama ja hindajate motiivid ei pea kattuma, seega ei ole võimalik ja ei peagi iga komisjoniliikme motiive avaldama ja seda ei ole võimalik komisjoni liikmete kaupa teha. Taotluste hindamise arvutuskäiku ja saadud lõpptulemust on võimalik kontrollida, kuna iga taotleja hindepunktide summa, selle kujunemine ja paremusjärjestus on avaldatud PRIA kodulehel, millele viide on ära toodud vaidlustatud käskkirjas. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja väited, et vaidlustatud haldusakt on motiveerimata ja objektiivselt arusaamatu, on aluseta ja vale. Kohus peab vajalikuks märkida, et põllumajandusministri 12.03.2009 määrust nr 20 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ on muudetud põllumajandusministri 03.04.2008 määrusega nr 28, 12.11.2008 määrusega nr 108, 04.12.2008 määrusega nr 114 ja 07.07.2009 määrusega nr
- Määruse nr 20 § 11 lg 3 sätestab, et suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral hindab PRIA kõiki nõuetele vastavaid taotlusi lisas 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel, andes taotlusele hindepunkte. Hindamise tulemusel moodustatakse eraldi paremusjärjestus põllumajandustootjate ja muude taotlejate kohta. Kaebuse esitaja – XXX OÜ kuulus muude mikroettevõtete kohta koostatud paremusjärjestusse. Sama määruse sama paragrahvi lg 4 kohaselt moodustab PRIA peadirektor suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral kõigi nõuetele vastavate taotluste hindamiseks ning taotluste paremusjärjestuse koostamiseks hindamiskomisjoni. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt hindas taotlusi erapooletu 9-liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid lisaks kolmele PRIA teenistujale veel ka esindaja EAS-st, 2 esindajat põllumajandusministeeriumist, esindaja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast, esindaja Eesti Maaülikoolist ja esindaja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Iga komisjoni liige hindas teistest eraldi ja iseseisvalt kõiki taotlusi määruse nr 20 lisas 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel. Lisas 8 toodud hindamiskriteeriumid on diferentseeritud, igal 2 näitajal on mitu alanäitajat ja iga hindaja andis hindepunkte omades võrdlevaid andmeid teiste taotlustega. Lisas 8 toodud hindamiskriteeriumid võimaldavad anda konkreetsest hindajast (tema teadmistest, kogemustest jms) sõltuva subjektiivse hinnangu. Komisjoni liikmed ei pea oma kaalutlusi avaldama ja hindajate motiivid ei pea kattuma, seega ei ole võimalik ja ei peagi iga komisjoniliikme motiive avaldama ja seda ei olegi võimalik komisjoni liikmete kaupa teha, ei ole võimalik motiveerida ka mingit nii-öelda keskmist hindepunkti. Kohus nõustub vastustajaga, et erinevatest valdkondadest hindajate osavõtt hindamisest välistab subjektiivsuse taotlusele hindepunktide andmisel, hinnangut ei anna ainult PRIA. Riigikohtu halduskolleegium asus oma 27.02.2007 otsuses nr 3-3-1-93-06 seisukohale, et haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest, kuid kui põhjendust ei ole ratsionaalne tuua ära haldusaktis endas, siis peab seda vastavalt HMS § 56 lg 1 teisele lausele tegema menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Lisaks märgib riigikohus, et lisaks rahaliste vahendite puudumisele tuleb märkida käskkirjas taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Käesolevas asjas oli taotluste paremusjärjestus ja hindepunktide kujunemine ära toodud PRIA kodulehel ja viide sellele kodulehele oli ära toodud vaidlustatud käskkirjas (tl 6). Hindepunktide summa, millest alates jäid taotlused rahuldamata ja eelarve suurus oli ära toodud käskkirjas endas. Kohus on seisukohal, et seega oli võimalik kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ja saadud lõpptulemust ja see ei pea kajastuma taotluse rahuldamata jätmise otsuses endas. Määruse nr 20 § 12 lg 2 sätestab, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel moodustatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused. Seega PRIA ei sekku komisjonipoolsesse hindamisse, vaid paremusjärjestuse koostab hindamiskomisjon ja selle alusel teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse eelarveliste vahendite piires. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kuna taotleja esitas taotluse rahuldamata jätmise otsusele vaide, siis esitas PRIA taotluse (ja ka vaide) hindamiskomisjonile läbivaatamiseks. 23.09.2009 vaadati hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktid veelkord üle ning jäädi juba antud ja PRIA kodulehel avaldatud hindepunktide juurde (tl 31-32). Toetus määrati 115-st taotlusest 37-le esitatud taotlusele. Viimane mikroettevõtja, kellele toetus määrati sai 29,50 hindepunkti ja oli 29.-ndal kohal. Kaebuse esitaja taotlus sai 23,5 hindepunkti ja oli 80.ndal kohal (tl 9-15). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et PRIA 30.06.2009 käskkiri nr 1-3.13-7/614 on motiveeritud ning haldusakti faktilised ja õiguslikud alused on taotluse rahuldamata jätmise otsuses olemas. PRIA on vaidlustatud käskkirja andmisel lähtunud määrusest nr 20 õigesti, iga taotleja hindepunktide summa, selle kujunemine ja koht paremusjärjestuses on avaldatud PRIA kodulehel. Käskkirjas endas on toodud eelarve suurus ja hindepunktide summa, millest alates jäid taotlused rahuldamata, seega on võimalik kontrollida taotluste hindamise arvustuskäiku ja saadud lõpptulemust, kuid ei ole võimalik motiveerida mingit keskmist hindepunkti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3