Asjaolud ja kohtu seisukoht XXX esitas Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi määramiseks (haldusasi nr 3-093126). Taotlus ei ole esitatud Justiitsministeeriumi poolt koostatud näidisvormi kohaselt. Taotluse kohaselt soovib XXX riigi õigusabi seoses sellega, et soovib vaidlustada Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/
).
lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
lõike 7 kohaselt kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Kohus asub seisukohale, et antud asjas on halduskohus pädev taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatama, kuna halduskohtu menetluses on olnud XXX kaebus Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 tühistamiseks - haldusasi nr 3-09-1845. Selles haldusasjas on Tartu Halduskohtu 04.09.2009 kohtumäärusega menetlus lõpetatud HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel seoses XXX loobumisega kaebusest. Juhindudes „Riigi õigusabi seadusest“ (
) võib kohus isiku taotlusel vabastada ta täielikult või osaliselt õigusabikulude eest tasumisest ja kanda õigusabikulud riigi arvele, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Samas sätestab
Kohus leiab, et XXX riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele
lg 1 p 1 alusel, kuna taotluse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule mitmeid halduskaebusi, mille on kaebaja ise koostanud ning mida kohus on menetlenud.
lg 1 p 1 alusel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi taotlus jääb rahuldamata ka põhjusel, et taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (
MS § 180 lg 4 ning
Maare Aloe kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.