lg 1 p 2 ja lg 2 järgi võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.
järgi kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja tuleb esitada tagaseljaotsuse teinud kohtule ehk Viru Maakohtule (Narva kohtumaja) aadressil: 1. Mai 2; 20308 NARVA. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee). Vastavalt
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2
lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 409 lg 1 p 1, mille kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi, ja
lg 1, mille kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastuhagi kostjat kutsuti kohtuistungile, kohtukutse sai isiklikult kätte kostja esindaja 04.05.2009 (tl 171). Vastuhagi kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud, vastuhagi hageja taotles kohtuistungil vastuhagi kohta tagaseljaotsuse tegemist ja põhihagi läbivaatamata jätmist. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 4 kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on õiguslikult põhjendatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-dega 67, 77 lg 2, 78 lg 1, 84 lg 1, 117 lg-d 1 ja 2. 3
ja TMS RakS) § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt
tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi.
Tulenevalt
lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastuhagi hageja esindaja palus kohtuistungil mõista kostjalt välja menetluskulud. Vastuhagi hageja menetluskulud seoses vastuhagi esitamisega on riigilõiv summas 1000 krooni (tl 46) ja 2250 krooni (tl 65), kokku 3250 krooni. Seega kuulub kuni 01.01.2006.a kehtinud
lg 1, alates 01.01.2006 kehtima hakanud
lg 1 ning alates 15.07.2008 kehtima hakanud
lg 3 alusel kostjalt väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kohtukulu – vastuhagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 3250 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 442, 444 lg 4, 415. Tamara Šabarova Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.