2-09-61262/4

2-09-61262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2009.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-61262 Tsiviilasi T M hagi V M vastu lastele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T M (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja: V M (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 39 150 krooni RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista V M T M kasuks elatis poja A M (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ning elatis tütre E M (isikukood XXX) ülalpidamiseks 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) igakuiselt alates 01.12.2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta V M kanda. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud Lk 1 / 3 menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas TsMS § 420 lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 20.11.2009.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas T M nõude V M vastu elatise poeg A M ja elatise tütre E M ülalpidamiseks miinimumsummas alates 01.12.2009.a. Kohtule esitatud lapse A M sünnitunnistuse (koostatud 08.07.1998.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses akti nr 297) kohaselt on lapse isaks V M ja emaks on T M. Lapse E M sünnitunnistuse (koostatud 26.02.1996.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses akti nr 86) kohaselt on lapse isaks V M ja emaks on T M. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates kohtudokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid sai kostja isiklikult kätte 09.12.2009.a. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Hageja esitas 07.12.2009.a. Viru Maakohtule hagi tagamise taotluse. Viru Maakohus rahuldas 08.12.2009.a. määrusega hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat V M maksma tsiviilasjas nr 2-09-61262 menetluse ajal hagejale lapse A M ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus ja lapse E M ülalpidamiseks elatist 2 175 krooni kuus. Viru Maakohtu Narva Kohtumajja saabus 29.12.2009.a. sotsiaalkindlustusameti otsus nr KE0109, millega määrati T M seoses laste kasvatamisega elatisabi kogusummas 9 000 krooni. Kohtu õiguslik põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos 2 elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 2 175 krooni kuus. Vastavalt PKS § 70 lg 1 kui isik ei täida ülalpidamisekohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses nõuab hageja elatist alates 01.12.2009.a. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ning kohus ei määra kindlaks menetluskulusid rahaliselt. Geete Lahi Kohtunik 3