Obsah (11)

§ 82§ 101§ 145§ 113§ 208§ 209§ 213§ 142§ 3§ 8§ 76

2-08-50931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2009.a, Tallinn Tsiviilasja num

) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mil on kindlaks määratud kohustuse täitmise tähtpäev. Kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

§ 101lg 1 p 1 järgi nõuda kohustuse täitmist.

Kostja I kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II (kes oli toona ka kostja I juhatuse liige) käenduslepingu (pealkirjastatud "Tasumise tagatis"). Käenduslepingu kohaselt vastutab käenda hageja ees kostja I kohustuste täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt vastutavad kohustise rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja II kostjale I esitatud arvete tasumise eest. Samuti vastutab käendaja viivisevõlgnevuse tasumise eest. 2 2-08-50931

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist) lepingus ettenähtud suuruses. Vastavalt müügilepingu punktile 6.1.1 kohustus kostja I tasuma maksetähtaja ületamisel viivist 0,5% maksmata summalt päevas. Käenduslepingu punktis 3 on hageja ja kostja II kokku leppinud käendaja kohustuses vastutada viivisevõlgnevuse eest summas 0,5% tasumata summalt päevas. Seisuga

1. juuli 2008.a moodustab viivis hageja arvestuste kohaselt kokku 131 776,65 krooni. KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE Kostjad vaidlevad hagile esitatud ühises kirjalikus vastuses hageja nõuetele vastu ning paluvad jätta need rahuldamata.
2. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu punkti 13 järgi on algusest peale ostja ainsaks volitatud esindajaks olnud AT. Viimane ei ole kellelegi volitusi edasi andnud, seda ei ole tõendanud ka hageja. Hageja on hagis esitanud nõude tulenevalt arvetest nr 801313, 802008, 801383, 802082, 802010, 802006 ja 802090 kogusummas 293 521,90 krooni. Kostja I on seisukohal, et nimetatud tarned ei ole tellitud kostja I esindaja poolt müügilepingu punkti 2.2 järgides. Hageja ja kostja I on detailselt kokkuleppinud, millisel viisil peavad toimuma tellimuse esitamised, kaubatarned ja arvete tasumised. Hageja on rikkunud kõikide arvete puhul müügilepingut, mistõttu on tuvastamata isikutele väljastatud kaup, samas pole aga tõendatud kauba üleandmist kostjale I. Vastavalt

§-le 76 tuleb lepingut tuleb täita kokkulepitud viisil.

§ 208

lg 1 järgi on müüja kohustatud andma müüdava asja üle ostjale, ostja kohustub seejärel tasuma asja ostuhinna rahas. Seaduse mõtte järgi peab hageja tõendama kostja I poolt tellitud kaupade tarnimist vastavalt müügilepingule, seejärel tekib alles kostjale I tasumise kohustus. Eeltoodut toetab

§ 209

lg 1, mis sätestab müüja (hageja) kohustuse asja üleandmiseks.

§ 213

lg 3 sätestab, et ostja ei pea ostuhinda tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata. Ainuüksi paljasõnalised väited tellimusest ning volitamata isikute poolt arendusrajoonidesse tellitud kaubatarned (milledel kostja I poolse vastuvõtmise kohta puuduvad mistahes tõendid) ei tõenda kostjal I lasuvat kohustust. Ainuüksi arve esitamisest ei piisa nõude esitamiseks kostjale I, enne seda tuleb kaup ka üle anda. 4. Hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käenduslepingus on kostja II kohustunud käendama ning vajadusel tasuma kostja I võlgu oldavaid kohustusi. Hageja poolt kohtule esitatud lepingueksemplaril on tehtud juurdekirjutus tekstiga, mille kohaselt käendab käendaja kõiki kostja I müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees ning käendaja vastutuse maksimaalne suurus on 600 000 krooni. Pooled on käenduslepingu punktis 7.1 kokku leppinud, et käenduslepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis. Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg-st 3 tuleneb, et kirjalikus vormis tehtud lepingut saab muuta üksnes kirjalikus vormis. Kuna ülalviidatud juurdekirjutust ei ole kostja II käendajana allkirjastanud, ei oma see juurdekirjutus seaduslikku jõudu. Kostja II lepingueksemplaril taoline juurdekirjutus puudub. Hagi esemeks olevate nõuete osas puudub kostjal II vastutus ülalkäsitletud tekstilisandist sõltumata.

§ 142

lg 3 järgi saab käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduslepingu järgi käendab kostja II ainult käenduslepingu punktis 10 märgitud juriidilisele või eraisikule kreeditori poolt esitatud ning käenduslepingu punktis 11 märgitud arvetest või tellimuse kinnitustest tulenevate võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise võlausaldaja ees. Samas ei ole hageja lahtrisse 11 märkinud käesolevas hagiavalduses nimetatud arveid, summasid ega maksetähtaegu. Kostjad leiavad toodu põhjal, et tegemist on piiratud vastutusega käendusega, mille vastutuse mahu piiravad ära sama lepingu punktis 11 märgitud arved. Kuna pooled ei ole kirjalikult kooskõlastanud käenduslepingu muudatusi (s.t hageja ei ole täiendanud punkti 11 3 2-08-50931 käendatavate arvetega), ei lasu kostjal II sellest lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja II on andnud nõusoleku käendada ainult neid arveid, mis on käenduslepingusse sisse kantud. 5. Kostjate hinnangul on ka viivisnõue alusetu ja esitatud arvestus ei ole õige. Selleks, et hageja üldse saaks esitada kostjate vastu viivisnõuet, peab eksisteerima sissenõutavaks muutunud kostja I kohustus. Kuna puudub rahamaksmise kohustus, ei saa hageja nõuda ka

§ 113järgset viivist.

Lisaks on hagile lisatud viivisearvestus tehtud teise isiku (AEOÜ kohta), kellele on samuti esitatud kostjatele esitatud arved ning lisatud mõned arved juurde. MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata mõlema kostja suhtes.
3. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid
4. augustil 2005.a hagis viidatud müügilepingu, millega hageja kohustus müüma kostjale kaupu lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja I kohustuste täitmise tagamiseks on hageja ja kostja II vahel sõlmitud käendusleping (vt toimik, lk 15).
5. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal I on hageja ees müügilepingust tulenevaid täitmata kohustusi, mille täitmise eest peaksid kostjad solidaarselt vastutama. Lisaks on pooltel erimeelsus käenduslepingust tuleneva vastutuse ulatuse üle. Vastavalt

§ 3

p-le 1 on üheks võlasuhte tekkimise aluseks leping.

§ 8

lg-st 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Sama paragrahvi neljandast lõikest tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Vastavalt

§ 208

lg-s 1 sisalduvale määratlusele kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja ja kostja I vahel

1. augustil 2005.a sõlmitud müügilepingu näol on tegemist n-ö raamlepinguga, s.t lepingust endast selle pooltele veel otseseid (sissenõutavaid) nõudeid ega kohustusi ei tulene (vt toimik, lk 8-14). Leping on suunatud kaupade tellimisele ja müümisele tulevikus. Lepingu punktis 2 on selle pooled kokku leppinud kaupade tellimise korras, punktis 3 kaupade üleandmise-vastuvõtmise korras ning lepingu neljandas punktis kaupade eest tasumises ja hageja poolt võimaldatavas krediidilimiidis. Müügilepingu punkti 2.2 järgi esitab ostja (kostja I) volitatud isik müüjale kirjaliku tellimuse, milles sisalduvad kaupade nimetused, mõõtmed, kogused, hinnad, kvaliteeditingimused, ostja volitatud isiku nimi ja kontaktandmed jne. Vastavalt müügilepingu lisale 1 oli ostja ainsaks volitatud esindajaks juhatuse liige AT(vt toimik, lk 13). Ostja poolt esitatud kirjalik tellimus kuulub vastavalt müügilepingu punktile 2.3 kirjalikult kinnitamisele kolme tööpäeva jooksul arvates tellimuse saamisest. Lepingu punktist 4.1 nähtuvalt on arve esitamise aluseks kinnitatud tellimuses nimetatud kaupade üleandmine ostjale. Kaupade üleandmise all mõeldakse vastavalt lepingu punktile 3.1 müüja poolt kaupade toimetamist kinnitatud tellimuses esitatud sihtpunkti või üleandmist vastavalt kinnitatud tellimusele. Müügilepingu punkti 3.2 järgi tuleb kaubad anda seejuures üle koguseliselt vastavalt kauba saatelehtedele ning kvaliteedi järgi vastavalt kauba standarditele, vastavustunnistusele ja sertifikaadile, mis on sätestatud kinnitatud tellimuses. 4 2-08-50931
2. Kostja I vastuväidete kohasel ei ole ta hagile lisatud saatelehtedel ja vastavatel arvetel kajastatud kaupu (vt toimik, lk 16-30 ja lk 32-36) hagejalt tellinud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Lähtudes müügilepingu ülalkäsitletud tingimustest ning

§ 208

lg-s 1 sätestatust, peaks hageja suutma seetõttu tõendada, et kõnealuste kaupade tarnimiseks on kostja I tellimuse esitanud või vähemalt esitama tõendeid selle kohta, et kaubad on kostjale I üle antud ning viimane on need vastu võtnud. Nimetatud asjaolude tõendamise vajadusele on kohus eelmenetluses ka hageja tähelepanu juhtinud (vt toimik, lk 62), kuid hageja asjakohaseid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Hagile lisatud saateleheti kauba üleandmise kohta ei ole kostja I nimel allkirjastanud müügilepingu järgi volitatud isik AT, seda ei ole hageja isegi väitnud. Kaupade saatelehti allkirjastanud isikutel puudusid kostjate vastuväidete kohaselt õigus taolisi toiminguid kostja I nimel teha, tegemist ei ole kostja I töötajatega, samuti puudus isikutel muul viisil õigus kostjat I esindada. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Hagile on lisatud tellimuse kinnitus nr 882005 (vt toimik, lk 31). Samas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kinnitatud tellimus oleks esitatud AT või muu kostjat I esindama õigustatud isiku poolt. Lähtudes ülaltoodust, ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et kostja I oleks tellinud hagejalt hagile lisatud saatelehtedel ja arvetel nimetatud kaupu. Üksnes arve esitamine ei saa tekitada kostjale I tsiviilõigusi ega -kohustusi, sellise järelduse saab teha muu hulgas ka müügilepingu punkti 4.1 põhjal. Seega ei ole tekkinud kostjal I kohustust kaupade eest tasuda ning hageja vastavasisuline nõue tuleb jätta rahuldamata. 11. Kostja II vastu esitatud nõuete rahuldamata jätmist põhjendab kohus järgmiselt. Tulenevalt

§ 145

lg-tes 1 ja 2 sätestatust on käendaja vastutus sisult, kestuselt jne sõltuv käendusega tagatud põhikohustusest (aksessoorsus). Seega eeldab käendaja vastutuse tekkimine hageja nõuete olemasolu kostja I kui põhivõlgniku vastu. Taoliste nõuete olemasolu käesoleval juhul tõendamist leidnud ei ole. Arvestades eeltoodut, tuleb hageja nõuded kostja II vastu jätta rahuldamata juba käendatava põhikohustuse puudumise tõttu. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks käsitleda siinkohal kostja II poolt hagile esitatud muid vastuväiteid. Kohus märgib siiski, et nähtuvalt käenduslepingu punktist 1 kohustus kostja II tagama üksnes käenduslepingu punktis 11 nimetatud arvetest või tellimuse kinnitustest tulenevate võlgniku (s.o kostja I) kohustuste nõuetekohase täitmise hageja ees. Seega kohustus kostja II eeldatavalt tagama konkreetsetest tellimustest tulenevaid kostja I kohustusi. Asja materjalide hulgas olevate käenduslepingu eksemplaride punktis 11 ühtegi arvet ega tellimust märgitud ei ole (vt toimik, lk 15, lk 50 ja lk 77). Seetõttu on ka ebaselge, kas ja milliseid nõudeid hageja kostja II vastu käendussuhtele tuginevalt üldse esitada saaks. 12. Kuivõrd kostjatel puuduvad täitmata rahalised kohustused hageja ees (

§ 101

lg 1 p 6; § 113 lg 1), on õiguslikult põhjendamatu ka hagis esitatud viivisenõue ning see nõue tuleb jätta rahuldamata. 13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi ei rahulda, tuleb menetluskulud jätta käesolevas asjas hageja kanda. 5 2-08-50931 Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 6