← Eesti

2-09-2578/10

Obsah (4)§ 31§ 22§ 1§ 33

2-09-2578 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 09. märtsil 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-2578 Menetlusosalise

§ 31lg-le 4.

Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega 3

(5)2-09-2578 on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Ajutisele haldurile võlgniku esitatud andmetest ja erinevatest andmebaasides saadud andmetest nähtub, et võlgniku majandustegevus on peamiselt seisnenud erinevate kaevamistööde osutamises BREIC grupp kuuluvatele ettevõtetele nende arenduse olnud kinnisvaraobjektidel. Võlgniku majandustegevus oli 2006.aastal negatiivne, 2007.aastal kasumlik, 2008.aastal selgelt negatiivne. 31.12.2006.a oli omakapital negatiive summas 147 336 krooni, 31.12.2007.a plussis 189 593 krooni, 31.12.2008.a oli omakapital negatiive summas 3 700 743 krooni. Võlgniku tegevus oli kogu oma tegevusaja jooksul sisuliselt sõltunud samasse konsolideerumisgrupp kuuluvatest ettevõtetest. Ajutise halduri hinnangul võlgniku makseraskused tulenesidki asjaolust, et Eesti kinnisvaraturul toimusid 2008.aastal olulised negatiivsed muutused. Sellest tingituna kadus tegevuse jätkamise võimalused. Tellija loobusid uute projektide arendamisest, tellija Citymarket OÜ nõudis sisse leppetrahvid juuli 2008.a. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada selgeid tagasivõitmiste võimalusi kui ka tagasinõudmise õiguste olemasolu. Võlgniku poolt on toimunud rohkelt arveldusi oma lähikondsetega, kuid ajutine haldur ei ole suutnud saada täit selgust nende tehingute majandusliku sisu osas. Kuid nimetatuga seonduvalt saab kontrollida edasises pankrotimenetluses. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt olulisemaks kahju allikaks tellija Citymarket OÜ-ga sõlmitud lepinguliste kohustuste väidetav mittekohane täitmine. Pankrotimenetluses tuleb võtta seisukoht juhatuse tegevuse osas seoses ÄS § 180 sätestatu kohustuste järgimisega seonduvas. Esmahinnangul võib sellega seoses olla juhatuse tegevuses juhtimisvea tunnused, kuid selles võimalik võtta seisukoht edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutise halduri esmahinnangul ei esine asjaolusid pankrotikuritegude kohta, seda KarS §-de 385 või 384 tunnustel ega teiste majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Esialgselt saadud andmete esmaanalüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei olnud kuriteo tunnustega teod või teod, milledel selged raske juhtimise tunnused. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud

§ 22lg 5 tähenduses.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmiste võimaluste olemasolu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 31 palub ajutine pankrotihaldur: 1) kuulutada välja OÜ BREIC Tehnika pankrot; 2) määrata pankrotihaldur (ajutine haldur kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); 3) kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks (taotlus eraldi lisatud); 4) kutsuda kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek, määrates 1.üldkoosoleku aja; 5) avaldada pankroti teada ja esimene üldkoosolek aeg väljaandes Ametlikud Teadaanded ning teates teavitada, et: „Võlausaldajad on vastavalt pankrotiseaduse §-le 93 kohustatud hiljemalt 2 (kahe) kuu jooksul arvates pankrotiteate ilmumise päevast teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste tähtaegsel kõrvaldamisel loetakse nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval. Kui puudusi ei kõrvaldata, võib võlausaldajate üldkoosolek lugeda, et nõudeavaldust ei ole esitatud. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast pankrotiseaduse § 93 sätestatud kahekuulist tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosoleku, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud halduri teada võlausaldajate esimese üldkoosoleku kohta vastavalt pankrotiseaduse § 34 lg 1, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, 4

(5)2-09-2578 loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.“ Kohtuistung 25. veebruaril 2009.a toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (

) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid olemasolevate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne - seda ka bilansiandmete kohaselt ca 3,84 milj. krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

§ 31

lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus).

§ 31

lg 6 kohaselt pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks ja kohaks tuleb määrata – 31. märts 2009.a kell 13.30 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga 1.Mai 2, Narva.

§ 33

lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Tarmo Villman on andnud nõusoleku enda nimetamiseks BREIC Tehnika Osaühingu pankrotihalduriks. Vastavalt

§-le 56 peab halduril olema kohtu ja võlausaldajate usaldus ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tarmo Villman on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.