← Eesti

2-09-16169/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-16169 Tsiviilasi J Š’i avaldus S Š lt vanema õiguste äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg 01.detsember 2009.a. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja J Š (isikukood xxx, xxx), tema esindaja jurist Alla Bulda Puudutatud isikud: S Ša (isikukood xxx, elukoht xxx); J Š (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, tegelik elukoht xxx), alaealise esindaja vandeadvokaat E Tibar (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid ); Eestkosteasutus Mustamäe Linnaosa Valitsus RESOLUTSIOON
  2. Avaldus rahuldada.
  3. Võtta ära S Š vanema õigused tema tütre J Š (sünd XXX.a., sünd registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis XXX.a., sünniakt nr.XXX) suhtes. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta S Ša kanda. Määruse edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tütar J sündis XXX.a. avaldaja ja S Š abielust, mis lahutati . Veel raseduse ajal tarvitas S Š sageli alkohoolseid jooke, suitsetas ega käinud raseduse ajal regulaarselt tervisekontrollis. Avaldaja märkustele ei reageerinud. Pärast tütre sündi jätkas lapse ema samasuguste eluviisidega, ei hoolitsenud lapse eest ega kasvatanud teda. Sageli lõbutses sõpradega ja jättis lapse üksinda ilma järelevalveta koju. Alates 13.juunist 2006.a. elab tütar isaga, kes tema eest hoolitseb ja teda kasvatab. Harju Maakohtu 18.01.2007.a. otsusega määrati lapse elukohaks isa elukoht ja emalt mõisteti välja elatis lapse ülalpidamiseks. Enam kui kolme aasta jooksul ei ole ema tundnud huvi lapse käekäigu vastu ega ole osutanud abi tütre ülalpidamiseks ning kasvatamiseks. Elatise võlgnevus moodustab ca 60 000 krooni. S Š on süüdi tunnistatud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumises ja teda on karistatud tingimisi. S Ša 1993.a. sündinud poeg, Vladislav, elab koos oma isaga ja ema ei ole poja kasvatamises osalenud. 2003.a. sündis S Š l tütar, AMB, kellest ema loobus sünnitusmajas ja kelle suhtes võeti S Š ära vanema õigused Tallinna Linnakohtu otsusega. Käesolevaks ajaks on tal sündinud järgmine laps. Avaldaja taotleb vanema õiguste äravõtmist tütre J suhtes, sest ema ei ole ilma mõjuvate põhjusteta täitnud oma kohustusi lapse suhtes. Puudutatud isik, S Š on kohtu poolt ära kuulatud. Ta tunnistab esitatud avaldust. Nõustub vanema õiguste äravõtmisega tingimusel, et ta ei peaks enam elatist maksma. Väidab, et lapse isa tegi algselt takistusi lapsega suhtlemiseks, kuid arvestades, et tema on tänaseks lapsest võõrdunud, ei ole enam püüdnudki tütrega kokku saada. Tütar J ei tunne teda enam ja kutsub tädiks. On sellise olukorraga leppinud, sest see on lapse huvides. Tunnistab, et tal on kokku neli last. Noorim on 1 aasta ja 2 kuu vanune ja kasvab ainsana temaga. Tunnistab, et ei ole varem lastega õigesti käitunud ja on seepärast käinud ka psühholoogi juures. Eestkosteasutus, Tallinna Mustamäe Linnaosa Valitsus, toetab avaldust. Väidab, et S Š on aastaid kuritarvitanud alkoholi, on sünnitanud 4 last ja kolme nendest kasvatanud ei ole. Alaealise lapse esindaja toetab avaldust ja leiab, et S Š on jätnud täitmata oma vanemakohused tütar J suhtes, eelkõige ei ole ta näidanud huvi lapse vastu ja pole temaga suhelnud sisuliselt kogu lapse eluea jooksul. Arvestades ema senist käitumismudelit ning suhtumist varasemalt sündinud lastesse on alust arvata, et selline käitumine jätkub ka J suhtes edaspidi. Antud asjaolud kogumis annavad õigusliku aluse vanema õiguste äravõtmiseks emalt, avaldus on esitatud lapse huvides ning on sisult õige. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse (PkS) § 50 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 25 lg.1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. PkS § 54 lg.1 p. kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. J Ši ja S Ša abielust sündis XXX.a. tütar J Ša. Vanemad on lahutatud ja tütar elab alates 13.06.2006.a. koos isaga, kes last kasvatab ja tema eest hoolitseb. Asjaolu, et S Ša ei ole täitnud oma kohustusi tütre J kasvatamisel, on tõendatud järgmiste tõenditega: - - - - S Š faktiliste asjaolude omaksvõtuga, et ta ei ole tütart erinevatel põhjustel kasvatanud, tema eest hoolitsenud ja teda ülal pidanud. Ei ole kasvatanud ka kahte vanemat last. Mõjuvaid põhjuseid, mis takistanuks tal lapse suhtes vanema kohustuste täitmist nimetada ei oska. Harju Maakohtu 18.01.2007.a. määrusega, millega määrati J Š elukohaks isa, J Š , elukoht ja Harju Maakohtu 18.01.2007.a. õigeksvõtul põhineva otsusega, millega S Š mõisteti välja elatis 1500 krooni igakuiselt tütar J ülalpidamiseks. Harju Maakohtu 19.02.2009.a. kohtuotsusega, millega S Š mõisteti süüdi kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma alaealisele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmises. Harju Maakohtu 27.05.2005.a. kohtuotsusega, millega S B (Š ) on võetud ära vanema õigused tütar AMB suhtes. Tunnistajate A D ja N A kohtus antud ütlustega, mille kohaselt nemad J Š ja tema perekonnaga tihedalt seotud isikutena ei ole kunagi näinud tütar J ema. Laps ei teagi mida ema tähendab. J on hästi arenenud laps ja isa on suutnud talle kõik võimaldada, on kasvatanud last üksinda. Korra on käinud last vaatamas vanaema, S Š ema, kes oli samuti joobes. S Š omaksvõttu ja tõendeid kogumis hinnates järeldab kohus, et S Š alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu on jätnud täitmata oma kohustused tütre J kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Emal on puudunud huvi lapse vastu ning soov tema kasvatamiseks. Avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud vastavalt TsMS §-le 172 lg.1 on õiglane jätta S Š kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.