3-08-1995 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1995 Otsuse kuupäev 30.04.2009 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi T. B lepingulise esindaja advokaat Anti Aasmaa kaebus Narva Linnavalitsuse poolt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Asja läbivaatamise kuupäev 15.04.2009 Jõhvi Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja T B ja tema esindaja advokaat Anti Aasmaa Vastustaja Narva Linnavalitsuse esindaja Pyotr Nyakk Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulu menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 30.04.
- ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Halduskohtu 29.01.2008.a otsusega haldusasjas nr 3-07-1893 tühistati Narva Linnavalitsuse konkursikomisjoni 18.09.2007.a otsus, millega esitati L D kandidatuur kinnitamiseks linnavalitsusele. Nimetatud kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2008.a otsusega. Kaebaja esitas 02.10.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks. Gümnaasiumi direktorile sätestatud kvalifikatsiooninõuded on sätestatud haridusministri 26.augusti 2002.a määrusega nr 65 „Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded“ §
- Tartu Halduskohus oma 29.01.2008.a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-07-1893 tuvastas, et Narva Soldino Gümnaasiumi direktor L D ei vasta gümnaasiumi direktorile esitatavatele nõuetele. Nimetatud otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2008.a kohtuotsusega. Seega eelistas konkursikomisjon oma otsusega kandidaati, kes ei vastanud õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seoses sellega ei olnud 3-08-1995 võimalik T B, kes vastas seaduses sätestatud nõuetele, valimine Narva Soldino Gümnaasiumi direktoriks ning temaga vastavasisulise töölepingu sõlmimine. Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. T.B on seisukohal, et õigusvastase haldusaktiga tekitati temale kahju saamata jäänud palga ulatuses. Sama seaduse § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Võlaõigusseaduse § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. T. osales direktori konkursil ning vastas direktorile sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Kuivõrd konkursikomisjon valis välja kandidaadi, kes ei vastanud nimetatud nõuetele puudus kaebajal võimalus asuda tööle kooli direktorina ning sellest tulenevalt töötada kvalifikatsioonile vastaval töökohal ning saada sellele vastavat palka. Kaebaja esitas 08.08.2008.a Narva Linnavalitsusele taotluse tekitatud kahju hüvitamiseks. 04.09.2008.a vastas haldusorgan kaebajale kirjaga, et nende hinnangul ei ole esitatud taotlus põhjendatud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temale on õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju saamata jäänud töötasu vahe ulatuses. Konkursikomisjonis hääletas T.B poolt 2 liiget 5-st hääletanust, millest tulenevalt võib mõistlikult eeldada, et kui konkursikomisjon poleks teist kandidaati L.D seoses nõuetele mittevastavusega dokumendivoorus sobilikuks kuulutanud oleks kooli direktoriks valitud T.B Narva Linnavalitsus teatas oma 28.07.2008.a kirjaga, et ei avalda Narva Soldino Gümnaasiumi direktori palga andmeid. T.B teatab, et tema palk Tartu Ülikooli Narva Kolledzis on 12 000 krooni. Kaebaja taotleb kahjuna õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Saamata jäänud tulu hindamine on reeglina komplitseeritud, sest kõiki asjaolusid, mis võinuksid saamata jäänud tulu mõjutada, on tagantjärgi ülimalt keeruline või isegi võimatu tuvastada. Sellistel juhtudel on hüvitise suurus paljuski kohtu poolt kaalutlusõiguse alusel kindlaksmääratav. VÕS § 127 lg 6 järgi otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. (Riigikohtu otsus 3-3-1-13-06) Kuivõrd saamata jäänud tulu määramine on samuti kohtu diskretsiooniline otsus tuleb kaebaja hinnangul ka siinkohal kohaldada seaduse analoogiat ning ka seda on võimalik taotleda kaebaja hinnangul kohtu poolt määratud õiglases ulatuses. Kaebaja motiveerib oma kahju hüvitamise taotlust sellega, et kuivõrd Narva Soldino Gümnaasiumi direktori palk on eelduslikult kõrgem tuleb eeldada, et temal jääb saamata Narva Linnavalitsuselt 3 aasta (nimetatud tähtajaks sõlmiti kooli direktoriga tähtajaline tööleping) palkade vahe summa. Samas leiab kaebaja, et õigusvastase haldusaktiga on temale tekitatud ka mittevaralist kahju ning ta palub ka seda arvestada kohtu poolt õiglase hüvitise määramisel. Mittevaraline kahju seisneb ka isiku hingelistes kannatustes (nt alandatus, solvumine, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu) Põhiseaduses on erilist tähelepanu pööratud inimväärikuse tagamisele. Seoses kooli direktori eeldustele mittevastava kandidaadi eelistamisega konkursikomisjoni poolt võeti T.B ära võimalus töötada tema kvalifikatsioonile vastaval töökohal. See tekitas temas meeleolu langust, alandatust, solvumist, nördimust ning usaldamatust Narva Linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse vastu, kes ei võimaldanud temal realiseerida oma karjääri ambitsioone. Vastavalt PS § 29 on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Käesoleval juhul takistas T.B nimetatud põhiõiguse realiseerimist õigusvastane haldusakt. Narva Linnavalitsus ei ole kaebuse esitamise hetkeni korraldanud uut konkurssi leidmaks Narva Soldino Gümnaasiumile uut direktorit, milline vastaks seaduses sätestatud eeldustele. Asjaolu, et direktorina töötab jätkuvalt isik, kes ei vasta nimetatud nõuetele, tekitab samuti kaebajas meeleolu langust, alandatust, solvumist ning nördimust. 2 3-08-1995 RVastS § 8 lg 1 ja § 17 lg 1 lähtudes palub kaebaja mõista Narva Linnavalitsuselt välja T.Babanskaja kasuks Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikoha täitmise konkursikomisjoni 18.09.2007.a otsusega ja hilisema töölepingu sõlmimisega L.D, tekitatud kahju õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Mõista Narva Linnavalitsuselt välja T.Babanskaja kasuks viimase poolt kantud menetluskulud summas 8260 krooni ja riigilõiv 1000 krooni. Kohtuistungil täpsustas kaebaja oma kahju hüvitamise nõuet, märkides, et kui L.D palk oli alguses 20 000 ja lisatasu 5000, siis peale töölepingu sõlmimist koheselt tõsteti palk 24 000 kroonini. Kaebaja palk oli 12 000 krooni. Vahe moodustaks kolme aastase lepingu sõlmimise tähtajal s.o 12.10.2007.a kuni 14.10.2010.a. 432 000 krooni. Kuna uut konkurssi välja ei ole kuulutatud, on kahju jätkuv. Arvestades L.D praegust palka, oleks vahe 827 676 krooni. Arvestades neid summasid, võiks kohus oma äranägemisel välja mõista kahjusumma, mis jääks kahe summa vahemikku. Mittemateriaalse kahju nõude aluseks on alandus ja solvang, sest kaebaja kaotas usu ja teotahte, teades täpselt, et just tema vastas seaduse nõuetele s.o koolidirektori ametikohale. Vastustaja Narva Linnavalitsus on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõikele 4 munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. Narva Linnavalitsuse 10.08.2004 määrusega nr 810 on kinnitatud Narva koolieelse lasteasutuste juhataja ja munitsipaalkooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava avaliku konkursi kuulutamise ja läbiviimise kord. Nimetatud korra punktiga 10 on nähtud ette, et komisjon võtab otsuseid vastu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. Konkursikomisjoni istungi protokollist nr 2 nähtub, et konkursikomisjoni viiest liikmest ainult kaks liiget hääletasid T.B kandidatuuri poolt. See tähendab, et konkursikomisjoni kolm liiget olid T.B kandidatuuri vastu. Seega ei saa T.B tunnistada konkursi võitjaks, kuna tema kandidatuur ei saanud komisjoni liikmete poolthäälteenamust. RVastS-ga on sätestatud, et vastutuse aluseks on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus. Kaebuses mainitud kohtuotsustega oli tunnistatud kehtetuks konkursikomisjoni otsus. Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2008.a otsusega on tühistatud Tartu Halduskohtu 29.01.2008.a otsus osas, millega konkursikomisjoni kohustati konkursi tulemuste uuele läbivaatamisele. Antud kohtuotsustega ei ole konkursikomisjoni liikmed, kes hääletasid T.B kandidatuuri vastu, kohustatud hääletama tema kandidatuuri poolt. Konkursikomisjoni liikmete tahteavaldus mitte hääletada T.B kandidatuuri poolt on õiguspärane ja ei ole kehtiva seadusandlusega vastuolus. Ülaltoodust järeldub, et Narva Soldino Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks väljakuulutatud konkurss oli korraldatud ja läbi viidud vastavalt kehtivale seadusandlusele, konkursikomisjoni liikmete mitte hääletada T.B kandidatuuri poolt on õiguspärane. Seega puuduvad alused T.B poolt esitatud nõuete rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja nõuab Narva Linnavalitsuselt kohtu äranägemisel materiaalse ja mittevaralise kahju hüvitamist, kuna Tartu Halduskohtu 29.01.2008.a otsusega haldusasjas nr 3-07-1893 tühistati Narva Linnavalitsuse konkursikomisjoni 18.09.2007.a otsus, millega esitati L.D kandidatuur kinnitamiseks linnavalitsusele. Nimetatud kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2008.a otsusega. Seega eelistas konkursikomisjon oma otsusega kandidaati, kes ei vastanud õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seoses sellega ei olnud võimalik T.B, kes vastas seaduses sätestatud nõuetele, valimine Narva Soldino Gümnaasiumi direktoriks ning temaga vastavasisulise töölepingu sõlmimine. HKMS § 6 lg 3 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (s.o kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik seda kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt 3 3-08-1995 võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja esitas avalduse konkursil osalemiseks ja tal olid täidetud kõik selle ametikoha saamiseks vajalikud tingimused. Seega rikub õigusakti nõuetele mittevastava kandidaadi eelistamine tema õigusi (vt t lk 15). Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2008.a jõustunud kohtuotsusega on tühistatud Tartu Halduskohtu 29.01.2008.a otsus osas, millega kohustati konkursikomisjoni konkursi tulemuste uuele läbivaatamisele. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et „asja materjalidest nähtuvalt kuulutati Narva Linnavalitsuse poolt välja konkurss Narva Soldino Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks ning kinnitati konkursikomisjon (t lk 94-95). Kaebuse esitaja on soovinud vaidlustada konkursikomisjoni otsustust, mille tulemusena tunnistati vestlusvoorus edukaks L. D kandidatuur ja otsustati ta esitada Narva Linnavalitsusele kinnitamiseks Narva Soldino Gümnaasiumi direktori ametikohale. Seega puudutas komisjoni otsus T.B potentsiaalset võimalust saada nimetatud soovitud ametikohale, s.o töökoha valiku vabadust. Isikul on aga subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine ning sellest tulenevalt peab tal olema selle õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks. Lähtudes eeltoodust on halduskohus õigesti käsitlenud konkursikomisjoni vaidlustatud protokollilist otsustust haldusaktina“. Tartu Ringkonnakohus on antud lahendis märkinud“ Halduskohus on ebaõigesti vaidlustatud otsuse resolutsioonis kohustanud konkursikomisjoni konkursi tulemuste uuele läbivaatamisele ning selles osas tuleb otsus tühistada. Vastavalt HKMS §-ile 26 lg 1 p 1 on kaebuse sisulisel lahendamisel halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. Halduskohtu poolt märgitud komisjoni kohustus konkursi tulemused uuesti läbi vaadata ei ole käsitletav haldusakti tagasitäitmisena. Asja materjalidest nähtuvalt on L.D sõlmitud tööleping. Komisjoni poolt konkursi tulemuste uus läbivaatamine ei too kaasa juba sõlmitud töölepingu lõpetamist ja seetõttu, kui komisjon teeks uue otsustuse, ei oleks see täidetav ega tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Lähtudes eeltoodust ei saa komisjoni kohustada konkursi tulemuste uueks läbivaatamiseks“. Kahjunõude eeldusena tuleb seega kontrollida, kas linnavalitsuse tegevus, mis kaebaja väitel tema õigusi rikkus, oli tegelikult õigusvastane, kas kaebajal tekkis kahju, kas tegevuse ja kahju vahel esineb põhjuslik seos ja kas kaebaja võttis tarvitusele vajalikud meetmed, et kahju tekkimist vältida. RVS § 7 lg 1 kohaselt tuleb kontrollida ka seda, kas kannatanul oli võimalik kahju tekkimist vältida. Sama paragrahvi lg 3 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebajale materiaalse kahju tekkimise kohta leiab kohus, et halduskohus ei saa tulenevalt kohaliku omavalitsuse autonoomiast asuda Narva Linnavalitsuse poolt moodustatud konkursikomisjoni asemele ja otsustada konkursikomisjoni eest, kas kaebaja T.B osutunuks tõepoolest nendel tingimustel valituks Narva Soldino Gümnaasiumi direktoriks, millistel tingimustel ta soovib praegu kahju hüvitamist. Jõustunud lahendiga on tuvastatud, et tal olid täidetud kõik selle ametikoha saamiseks vajalikud tingimused, kuid kas ta oleks ka osutunud valituks , kui ta sai komisjonis vaid 2 poolthäält 5-st, ei ole tõendatud. Seega ei saanud ta komisjoni liikmete poolt häälteenamust. See tähendab, et konkursikomisjoni kolm liiget olid T.B kandidatuuri vastu ning seega ei saa(nud) T.B tunnistada konkursi võitjaks. 4 3-08-1995 Kaebaja positsiooni mittevaralise kahju osas võib kokku võtta tõdemusega, et kaebaja on solvunud ja nördinud, et tal ei ole vaidlusaluse konkursikomisjoni otsuse tõttu võimalik töötada gümnaasiumi direktorina, kuna avaliku võimu tegevuse tõttu on rikutud tema õigust olla valitud direktoriks ja eelistades kandidaati, kes ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Kohus nõustub kaebaja väitega, et kaebaja on pidanud läbi elama ebamugavustunde, tundes end solvununa ja nördinuna, kuna on rikutud tema õigust olla valitud direktoriks, kuid see ei anna alust mittevaralise kahju väljamõistmiseks. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Antud juhul ei ole tõendatud Narva Linnavalitsuse poolt otsest süülist käitumist kaebaja suhtes, sest komisjonile pole tehtud ettekirjutust asja uueks otsustamiseks ning konkursi tulemuste uus läbivaatamine ei tooks kaasa juba sõlmitud töölepingu lõpetamist ja seetõttu, kui komisjon teeks uue otsustuse, ei oleks see täidetav ega tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Ainuüksi ajutine hingeline läbielamine ja ebamugavustunne(solvumine, nördimus) ei anna alust mittevaralise kahju hüvitamiseks seaduse sätte kirjeldatud tähenduses. Mittevaraline kahju hüvitatakse isikule, kellele on kahju tekitatud. Kirjeldatu alusel ei ole Narva Linnavalitsus kaebajale kahju tekitanud. Menetluskulu summas 9260 krooni jääb kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. HKMS § 26 lg 1 p 6 kohaselt jätab kohus kaebuse rahuldamata. Kohus kohaldas HKMS § 25 lg 1, § 26 lg 1 p 6 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 19.01.2010.a Tartu Ringkonnakohtu 16.10.2009.a kohtuotsusega nr 308-1995 , millega jäeti Tartu Halduskohtu 30.04.2009.a otsus muutmata. Ülle Polluks Kohtunik 5