← Eesti

2-07-21677/5

Obsah (4)§ 444§ 174§ 448§ 178

2-07-21677 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2009.a, Tallinn Tsiv

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsus loetakse kostjale kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu selgitused

§ 444

lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes

§ 174

¹ lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (

§ 448lg 4¹).

Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (

§ 448lg 4²).

2 2-07-21677 Kohus märgib, et

§ 174

lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100060830, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 663,10 krooni maha arvestada käibemaks 101,15 krooni.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Lindorff Eesti Aktsiaselts on hageja eest tasunud 28.10.2008.a arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXX Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is (viitenumber 3100057358; selgitus: „tsiviilasi nr 2-07-21677 ja kohtutaituritasu“) ette menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 295 krooni. Käesolevas asjas ei õnnestunud kohtutäituril kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Seega kohtutäitur tasu ei nõudnud. Kohus leiab, et ettemaksuna tasutud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu kuulub maksjale tagastamisele, kuna menetlustoimingut, mille tegemiseks tasuti ettemaks, ei olnud võimalik teha. Indrek Parrest kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.