) § 1045 lg 2 p-le 2 nõustus 3 hageja ise kahju tekitamisega. Hageja lahkus ise korterist, kus ta ka alaliselt ei elanud. Hageja alaline elukoht on kogu aeg olnud XXXXXX. Hageja on ise otsustanud teise korteri üürimiseks kokkulepitud väljaminekuid teha ning kasutab seal suuremat hüve. Kostjal puudub igasuguses vormis süü selles, et XXXXXX elav hageja on otsustanud endale üürida Tallinnas korteri, mida kasutab korra nädalas. Hageja tihedate isiklike ja tööalaste suhete olemasolu Eestis on tõendamata ja ei ole seostatud talle kahju tekitamisega. Hagejal on võimalik kahju suurust vähendada, kui ta korrigeeriks eelnimetatud suhteid Eestis (XXXXXX X-XX korteris).
Hageja ei ole nimetanud, mida on kostja hageja õiguste rikkumise teel saanud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused
§-dele 1037-1040. Kohus leidis, et viidatud norm ei anna alust nõuda kostjalt hagejale kasutuseelise kaotuse hüvitamist.
lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Seega nimetatud sätte kohaldamise eelduseks on, et kostja valdab hageja nõusolekuta (s.t ebaseaduslikult) hagejale kuuluvat asja. 6. Poolte vahel on ühisel omandil põhinev õigussuhe. Pooled on endised abikaasad, kes kasutasid abikaasade ühisvaraks olevat korterit Xxxxxxx x-xx koos kuni 2006.a oktoobrini. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Tulenevalt AÕS § 70 lg-st 6 kohaldatakse ühisomandile kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 17 lg 1 sätestab, et abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise ja kasutamise üle kohus abikaasa nõudel. Käesolevas asjas ei ole pooled ühisvara kasutamise osas kokkuleppeid sõlminud ja korteri kasutuskorda ei ole määratud. Seega on mõlemal abikaasal õigus kasutada kogu korterit ning kostja valdab ja kasutab XXXXXXX tn korterit õiguslikul alusel. Abikaasade ühisvaraks oleva korteri kasutamise õigus tuleneb seadusest ja kostjal selleks hageja nõusolekut vaja ei ole. Teistsuguselt määratud korra puudumise tõttu on kostjal õigus vallata kogu korterit sõltumata sellest, kas hageja samal ajal teostab oma õigust korterit vallata. Hagejal ei oleks olnud ilma poolte vastava kokkuleppeta või kohtuotsuseta õigust nõuda korterist tuba enda ainukasutusse. Seega ei ole kostja seetõttu, et hageja korterist lahkus, saanud 4 mingit eelist (kasu), võrreldes olukorraga poolte kooselu ajal, kui hageja samuti viibis aeg-ajalt korteris. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja on üksi tasunud korteril lasuvad maksed ega ole nõudnud hagejalt nende hüvitamist. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-46-07 samuti väljendanud seisukohta, et
lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. Lisaks eeltoodule välistab
Hageja ei soovi kostjalt välja nõuda viimase poolt asjast saadavat kasu, vaid soovib, et kostja hüvitaks hageja kasutuseelise kaotuse. 7.
järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on nende õigusnormide alusel hagi rahuldamise eelduseks, et hagejal on tekkinud kahju, kahju on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel ning kostja on kahju tekitamise süüdi. Kohus leidis, et nimetatud eeldused täidetud ei ole. 8. Hagejal ei ole tekkinud kahju. Õige ei ole kostja seisukoht, et XXXXXX tänaval üüritud korteri üürihind ei ole käsitletav hageja kahjuna, sest hageja on selle eest saanud vastu hüve – eluruumi kasutamise õiguse.
lg-te 1 ja 3 kohaselt on varaliseks kahjuks muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal puuduks vajadus korteri üürimisele kulutusi teha, kui tal oleks võimalik kasutada Tallinnas viibimise ajal kostja valduses olevat abikaasade ühisvaraks olevat korterit. Kohus leiab aga, et isegi juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eeldused, ei vastutaks kostja kogu 91 000 krooni suuruse kahju eest.
lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvestada igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud, kui mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Hagejal XXXXXXX tn korteri ühisomanikuna on kohustus kanda korteriomandil lasuvad koormised ja maksud. Õige on kostja seisukoht, et kahju suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et 5000 krooni eest kuus on hageja saanud kasutada oluliselt suuremat eluruumi, kui oleks XXXXXXX tänaval: XXXXXX tn kahetoaline üürikorter on hageja ainukasutuses, XXXXXXX tn korteris tuleks hagejal jagada eluruumi kostja ja tema tütrega. Puudub ka kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejal kahju tekkimise vahel. Poolte seletuste kohaselt ei ole vaidlusalune korter olnud kunagi hageja alaline elukoht. Ka abielulise kooselu ajal hageja elas XXXXXX ja viibis Eestis mõne päeva nädalas. Asjas kogutud tõenditest järeldas kohus, et hageja loobus valdusest ja lahkus korterist vabatahtlikult poolte kooselu lõppemise tõttu. Seda tõendab XXXX linnakohtu XX.XX.XXXX abielulahutuse otsusest nähtuv asjaolu, et poolte kooselu on lõppenud ning pooled on elanud kaks aastat katkematult lahus. Asjas ei ole vaidlust, et hageja kasutas XXXXXXX tn korterit kuni 2006.a oktoobrini. Hageja ei ole tõendanud, et pärast seda ei olnud tal korterit võimalik kasutada seetõttu, et hageja tegi selleks takistusi. Hagiavalduses ja kohtuistungil selgitas hageja, et 2007.a oktoobris ei pääsenud ta korterisse, sest kostja oli ukselukud vahetanud ja keeldus hagejat sisse laskmast. Varasemaid katseid korterisse pääseda ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Samuti ei ole hageja esile toonud, et tal oleks XXXXXXX tänava korteris isiklikke esemeid, mis tõendaks, et hageja kaotas valduse ootamatult ja oma tahte vastaselt. 5 Üürilepingu XXXXXX tänaval korteri üürimiseks sõlmis hageja 2007.a augustis. Kasutuseelise kaotamise hüvitamist nõuab hageja samuti alles alates 2007.a septembrist. Asjas ei ole tõendeid, et hageja oleks enne 14.10.2007 avaldust (tl 25) nõudnud hagejalt ühisvara hulka kuuluva korteri kasutamiseks takistuste tegemise lõpetamist. Hageja paljasõnalised väited, et ta oli kuni 2007.a augusti lõpus korteri üürimiseni sunnitud ööbima hotellides ja tuttavate pool, ei tõenda, et kostja tegi hagejale 2006.a oktoobrist kuni 2007.a oktoobrini korteri kasutamiseks takistusi. Hagiavalduses esile toodud asjaoludest ja kogutud tõenditest järeldas kohus, et 2006.a oktoobrist kuni 2007.a septembrini ei olnud hagejal kostjale pretensioone korteri kasutamise osas. Vastupidi, hagiavaldusele lisatud T. L. 02.07.2007 avaldusest ühisvara kokkuleppel jagamise tingimuste kohta nähtub, et pooled suhtlesid hoopis ühisvara jagamise ja abielu lahutamise teemadel. Kohtu hinnangul tõendab see asjaolu samuti, et tegelikult oli hageja korterist lahkunud vabatahtlikult kooselu lõppemise tõttu ja tal ei olnud soovi reaalselt korterit koos kostjaga kasutada. Inimestevahelistes suhetes on tavaks, et abielu purunemisel või kooselu lõppemisel asuvad pooled eraldi elama, eriti olukorras, kus hagejal oli teine alaline elukoht olemas. Vaidlusalune korter on kostja ja tema tütre alaline elukoht ja kodu. Kuna hageja kaotas valduse vabatahtlikult, ei saa kostjale ette heita hageja valduse rikkumist. Kostjale ei saa ette heita ka soovimatust hageja valdus taastada, kui hageja pärast aastast eemalolekut seda 2007.a oktoobris soovis. Mõistetavalt on lahuselu järel hageja muutunud kostjale võõraks, kellega ühist kodu jagada ei soovita. Hageja ei ole kasutanud oma vabatahtlikult kaotatud valduse taastamiseks kohast õiguskaitsevahendit – pöördumist kohtu poole ühisvara kasutamise vaidluse lahendamiseks. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas asjas olulised kahjuhüvitise väljamõistmise eeldused. Kuna hagi rahuldamiseks eeldused puuduvad, siis ei analüüsinud kohus põhjalikumalt kasutuseelise või kahjuhüvitise suurust. Apellatsioonkaebuse põhjendused 9. Hageja palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel ja apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha teistsugune otsus. Kohus tuvastas pea kõik asjaolud õigesti, kuid tegi ebaõiged järeldused. 10. PKS § 17 lg 1 kohaselt on abikaasadel võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada ja seda kokkuleppel. Hageja ei ole kostja käitumise tõttu alates 2006.a oktoobrist saanud oma vara kasutada. Kogu vara oli kostja ainukasutuses hageja nõusolekuta. Kostja vahetas korteriukse lukud ja ei võimaldanud hagejal siseneda eluruumi. Kostja esitas oma alaealist last ära kasutades politseile valekaebuse. Hageja suhtles kohtuväliselt esindajate juuresolekul kostjaga, kus kostja esitas oma põhjendamatud nõuded korteri vabastamiseks, kasutamiseks ja jagamiseks, pöördus politsei poole ja lähetas oma seisukohad hagejale ka kohtutäituri vahendusel. Hageja suhtes lõpetati valekaebuse osas kriminaalmenetlus ja leiti, et tegemist ongi vara kasutamise ja jagamise eesmärgil esitatud ebaõige ja pahatahtliku avaldusega. Hageja on esitanud kõik tõendid selle kohta, et ta ei ole vabatahtlikult oma vara kasutamisest loobunud, on püüdnud lahendada asju korrektselt ja mitte traumeerida kostja alaealist tütart. Hagejale jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb kohtu järeldus, et hageja lahkus vabatahtlikult korterist ja loobus selle kasutamisest. Kostja on ühisvaraks olevat eluruumi pidanud alates selle soetamisest oma alaliseks ja ainsaks alaliseks elukohaks. Hagejale jääb arusaamatuks kohtu järeldus, et see ei olnud kunagi tema alaliseks elukohaks, kuna ta viibis seal vaid paar-kolm päeva nädalas. PKS lubab 6 abikaasadel vabalt valida elukohta ning omada neid rohkem kui ühe. See ei oma vara kasutamise, valdamise ja käsutamise seisukohalt mingit tähendust. 11. Ebaõige ja meelevaldne on kohtu
§-de 1037-1040 tõlgendus. Kostja on ilma hageja nõusolekuta või poolte kokkuleppeta kasutanud ainuisikuliselt ühisvara ja seganud ning muul viisil rikkunud hageja poolt ühisvara kasutamist. Tegemist on ebaseadusliku ühisvara ainuisikulise valdamisega ja hageja valdamise takistamisega. PKS sätestab täiendavaid õigusi abikaasade ühisvara suhtes, kuid ei võta ära ega kitsenda muude seadustega sätestatud asja omaniku õigusi. Kohtu tõlgendus ei ole kooskõlas seaduseandja üldiste põhimõtetega.
ja § 1045 lg 1 p 5), kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja käitumise ja kahju vahel (
Eeltoodud kahju hüvitamise aluste olemasolu peab tõendama hageja. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
lg 1 järgi olukord, mis oleks võimalikult lähedane sellele, kui hageja oleks valduse rikkumise aja jooksul saanud korteriomandit segamatult vallata ja kasutada. Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda hüvitisena valduse objektiks olnud asja kasutuseelise hüvitamist rikkumise perioodil ja kahjuhüvitis määratakse lähtuvalt valduse ja kasutusõiguse harilikust väärtusest rikkumise ajal.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.