Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
1 Hageja nõuded Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 09.07.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite ja mis sellest tulenevalt anti üle menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras. 27.10.2009 esitas hageja hagi 3000 krooni võla nõudes ja viiviste nõudes, milliste summa hagi kohaselt on täpsustamisel. 28.10.2009 on hageja teatanud, et ei esita viivise nõuet. Hagi kohaselt on hageja 29.04.2008 otsusega otsustatud koguda veetrasside remondiks igalt korterilt 3000 krooni. Otsust kostja vaidlustanud ei ole. Kuigi veetrasside remondiks ei kulunud niipalju raha, kui esialgu arvestati, oli jõus üldkoosoleku otsus raha korjamise kohta. Veetrasside remondist järgi jäänud raha on alles hageja arvel ja seda kavatsetakse kasutada katuse remondiks. Kostja pole tasunud otsusega vastuvõetud summat ja on esitanud selle kohta põhjendamatu vastuväite. Kostjale on tasumiseks esitatud arved nr. 176, 212 ja 258, millest ta on igaühest jätnud tasumata remonditasu 1000 krooni. Hagi on esitatud KÜS § 15-1 alusel taotlusega mõista kostjalt välja remondiraha võla katteks 3000 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole ettenähtud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Kostja ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja ei ole hagile tähtaegselt nõuetekohaselt vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 77 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. KÜS § 151 lg.1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15-1 lg.2 kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
lg.1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. 2 Kohus on kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega kätte toimetanud elukaaslase vahendusel 16.11.2009 .
lg.3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. Hagi on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja õigusliku põhjendusega ning hagile lisatud arvetega.
lg.1 p.3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel.
Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohtunik: /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 23. jaanuaril 2010. a. Nooremreferent Lea Herne 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.