Obsah (6)
§ 187§ 129§ 231§ 162§ 163§ 173VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-08-13613 20. aprill 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind J K hagi V K v
) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 11.04.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada V K hageja kasuks, poja K (sünniaeg: XXX.) väljamõistetud elatusraha kuni 2175 krooni igakuiselt, alates hagiavalduse esitamise hetkest. Hageja poolt tehtud menetluskulud jätta kostja kanda. Pooled olid abielus, mis oli lahutatud kohtuotsusega. Abielust on poeg K K (sünniaeg: XXX.), kes elab koos emaga. Viru Maakohtu 17.11.2006.a otsusega (tsiviilasi nr. 2-06-16348) suurendati kostjalt hageja kasuks, poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist kuni 1500 kroonini igakuiselt, alates 30.06.2006.a. Arvestades hagejalt kinnipeetavat tulumaksu elatusraha pealt, jääb lapse ülalpidamiseks iga kuu 1155 krooni. Elatise väljamõistmise hetkest on suurenenud lapse vajadused. 06.02.2008.a hageja tegi kostjale ettepaneku, seoses lapse vajadustega, suurendada elatist kuni 2175 kroonini kuus. 13.02.2008.a kostja nõustus suurendada elatist kuni 1800 kroonini kuus ning pakkus „lahendada minu lapse kasvatamise küsimus rahulikul teel”. Teine ettepanek oli hagejale ootamatu, kuna ta ei takista kostja kokkusaamisi pojaga. Kuid ka esimene ettepanek, elatise suurendamiseks kuni 1800 kroonini jäi paljasõnaliseks. Hageja palub elatise suurendamist, kuna peaaegu 14-aastase alaealise vajadused moodustavad vähemalt 4500 krooni kuus. Minimaalselt need kulutused koosnevad: Toitlustus (täielik kodune, osaline koolis) - 2350 krooni 2
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 Riietus (hooajaline ja spordi, arvestades tegelemist spordiga)-760 krooni Jalatsid (hooajaline ja spordi) - 220 krooni . Hügieenivahendid ja majapidamistarbed - 130 krooni Koolitarbed (ettevalmistus kooliks jt pidevad kulutused) - 120 krooni Spordikool (tunnid) - 50 krooni Osalemine spordivõistlustel (osalemine, väljasõidud, toitlustus) - 100 krooni Kulutused kommunaalteenustee (elektrienergia, gaas, vesi, telefon, STV) - 245 krooni Suvine puhkus (3 kuu eest 2500 krooni) - 200 krooni Ekskursioonid, teadvustavad- ja meelelahutusüritused - 100 krooni. Ilmselgelt vanem, kelle juures elab laps, kannab suuremaid kulutusi, kui eraldi elav vanem. Arvestades, et kostja ei hakanud vabatahtlikult suurendama elatist (isegi 1800 kroonini), siis eeldab hageja, et tema poolt tehtud mentluskulud peab kandma kostja. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
§ 129
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni, hagiavaldus on esitatud 11.04.2008, seega antud asja hagihind moodustab 19575 krooni (2175 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 24) 06.02.2008.a hageja saatis kostjale kirja, kus palus suurendada alimentide ulatust kuni 2 175 kroonini kuus. Selle juures ei olnud esitatud mitte mingeid tõestusi, et lapse vajadused on kasvanud. Seepärast kostja pakkus suurendada alimentide ulatust kuni 1800 kroonini, sest et kostja materiaalne olukord ei võimalda tasuda suuremas mahuses summat. Tänaseks päevaks hageja materiaalne olukord on 30% võrra rohkem, kui kostjal, seda tõendab tööpaika tõend võimaldatud hageja poolt ja võimaldatud kostja poolt pangaväljavõte. Samuti sotsiaalametist saadud tõend nr 7.V45-2/550 kuupäevaga 11.02.2008.a, mis tõendas hagejal lapsetoetuse olemasolu kui lisasissetuleku lapsele. Juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 2 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui lapsel on piisav sissetulek. Alates 01.01.2008.a minimaalpalga suurus tõusis kuni 4 350 kroonini. Teisi sissetulekuid kostjal ei ole. Minimaalpalgast 4 350 kroonist maksab kostja: alimendid lapsele 1 500 krooni ulatuses; telefoni NOKIA 7373 eest, mis oli ostetud 19.05.2007.a järelmaksuga lapse isikliku kasutamise jaoks 185 krooni kuus; kommunaalteenuste eest 500 krooni ulatuses; kohtuotsuse nr 2-02-193 põhjal peab kostja hagejale välja maksma 21 030 eesti krooni. Hageja keelab suhtlemist pojaga millega takistab teda õiguste ja kohustuste teostamisel lapse kasvatamises osa võtmisel, juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. 3
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 Avaldatu põhjal palub kostja sõlmima kompromissi ja nõuda kostjalt hageja kasuks poja K K, sündinud XXX., ülalpidamiseks 1800 krooni ulatuses kuus sisse. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 44) hageja arvamusel kostja poolt toodud väited ei anna alust elatusraha suuruse vähendamiseks alla seadusega kehtestatud alammäära. Hageja kinnitas, et kostja kinkis 2007.a mais pojale, seoses tema poolt 6 klassi lõpetamisega ning poja sünnipäevaga mobiiltelefoni. Hageja ei vaidlusta, et kostja on kohustatud hagejale tasuma, seoses vara jagamisega 21 030 krooni. Samuti ta ei vaidlusta, hageja isiklikeks vajadusteks, tema poolt väikelaenu võtmise olemasolu. Neid asjaolusid ei saa arvestada, kui mõjuvateks põhjusteks elatusraha vähendamise korral, kuna nad ei puuduta kostja poolt lapse ülalpidamisega seotuid kohustusi. Samuti hageja ei saa tunnistada mõjuvaks põhjuseks kostja poolt 500 krooni suuruse summa tasumist kommunaalteenuste eest. Ilmselt ta on unustanud, et hageja kannab samasuguseid kulutusi enda eest ning tasub oma lapsega seotud kommunaalkulutuste eest. Hageja väide selle kohta, et ta saab palka Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära ulatuses ei vasta tõele. Esitatud pangakonto väljavõttest on näha, et tema 2008.a netopalk ületab 5000 krooni. Järelikult tema brutopalk ületab ilmselgelt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Hageja jäi enda haginõuete juurde, palub väljamõista kostjalt, lapse ülalpidamiseks, igakuise elatusrahana 2175 krooni, alates hagi esitamise hetkest ning menetluskulud jätta tema kanda. KOSTJA VASTUS HAGEJA ARVAMUSELE Vastavalt kostja arvamusele (tl 47) hageja ei vaidle vastu sellele, et kostja kandis tema kontole üle autokuuri eest, kus on seadluse järgi kirjutatud, vastavalt protokolli tsiviilasjas nr. 2-02-193, et hageja palus rahalise hüvituse autokuuri eest lapse hoidmise jaoks. Kostja maksis välja rahalise hüvitist suurusega 21 030 (kakskümmend üks kolmkümmend) krooni lapse hoidmise jaoks õigel ajal. Selle pärast see summa tuleb arvestama ka alimendina alates 01.01.2008. Alates 14.07.2008 kostjaga lõpetati töölepingut ja tänapäeval ta ei töö. Kostja palub sõlmida kompromissi ja nõuda kostjalt hageja kasuks poja K K ülal pidamiseks 1 800 krooni ulatuses kuus sisse. HAGEJA ARVAMUS KOSTJA VASTUSELE Hageja toetas oma arvamust (tl 50), mis oli väljendatud varem.Kostja poolt hagejale tasutud vara jagamise kompensatsioon summas 21030 krooni ei oma mingit seost tema kohustusega ülalpidada oma poega. KOHTUISTUNG Kohtuistungil esitas kostja hagiavalduse vastuse täpsustus (tl 85-87), mille kohaselt V K (kostja) tunnistab hagi osaliselt. 17.11.2006.a. Viru Maakohus oma otsusega nr. 2-06-16348 määras elatise suuruses 1500 krooni alatest 30.06.2006.a kuni poja K täisealiseks saamiseni, kuni XXX. Kostja maksab elatist vastavalt kohtuotsesele regulaarselt ja täelikult ning tänaseks tal puudub võlgnevus. 4
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 Hagiavalduses hageja märgib, et lapse ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 4500 krooni kuus. Kostja leiab, et antud summad on kunstlikult kõrgendatud. Samuti ei ole hageja lapse vajadusi dokumentaalsete tõenditega kinnitatud, s.t. tema väide on paljasõnaline. Seega, ei ole hagist ei ole näha, kui palju tegelikult vahendeid on vaja lapse ülalpidamiseks igakuiselt. Kuni 10.10.2008.a kostja töötas ja tema neto sissetulek keskmiselt oli 3600-3900 krooni kuus. Mingeid muud sissetulekuid kostja ei oma. Hageja poolt nõutav summa käib kostjale selgelt üle jõu. Alatest 10.10.2008.a oli kostja neli kuud haiguslehel. Sellest tuleneb, et tema majanduslik olukord vähenes oluliselt. Alatest 26.01.2009.a Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna peaspetsialist Anu Iva poolt otsusega nr. 484772 kostjal oli tuvastatud osaliselt töövõimetus. Töövõime kaotuse protsent 80%, põhjuseks üldhaigustumine. Püsiva töövõimetuse tähtaeg 26.01.2009.a. kuni 31.01.2010.a. Tööleping kostjaga oli lõpetatud 13.03.2009.a. Kostja esitas avalduse sotsiaaltoetuse saamiseks aga tänaseks toetust ei ole määratud. Hagist tuleneb, et hageja neto sissetulek keskmiselt on 6 500 - 7000 krooni kuus. Seega, on hageja sissetulek rohkem kui kostjal ning hageja materiaalne seisund võimaldab rohkem kulutada rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks, kui kostja oma. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 6 kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõuetakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohus on lahendis 3-2-1-19-07 asunud seisukohale, et Perekonnaseadusest ei tulene töövõimetuse määratlus. Tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkSi § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funksioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Sama tuleneb ka riikliku pensiokindlustuse seadusest. Vastavalt RPKSI § 16 lg-le 1 võib püsiv töövõimetus olla osaline või täielik. Isik on RPKSi § 16 lg 2 järgi on täielikult töövõimetu, kui tal esineb haigusest või vigastusest põhistutud tugevasti väljendanud funksioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatis teenima. Osaliselt töövõimetu on aga RPKSi § 16 lg 3 järgi isik, kes on võimeline tööga elatist teenima, kuid kes haigusest või vigastusest põhjustatud funksionoonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Osaliselt töövõime kaotanud isik võib RPKSi § 16 lg 6 järgi olla kaotanud töövõime 10-90 % ulatuses. Kollegiumi arvates tuleb PkSi § 61 lg 6 pl tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. Võttes arvesse eeltoodut, leiab kostja, et elatise summas 1800 krooni kuus poja K K ülalpidamiseks on mõistlik, mida kostja saab maksta elatishagi esitamise hetkest kuni töövõimetuse saamiseni. Alates 10.10.2008.a. kostja ei tööta oma töövõimetuse põhjusel. Kostja esindaja leiab, et töövõimetuse kestel alates 10.10.2008.a. kuni kordusekspertiisi teostamiseni, s.o. detsembri kuus 2009.a., võib kohus oma määrusega elatise maksmist lõpetada, kuna kostjal puudub reaalne võimalus elatise maksmiseks töövõimetuse põhjusel. 5
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 Kostja on seisukohal, et pooled peavad oma kohtukulud ise kandma, kuna leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele ainult osaliselt. Eeltoodust tulenevalt palub kostja rahuldada hagi osaliselt, ning välja mõista kastjalt elatis poja K K ülalpidamiseks 1800 krooni kuus alates hagi esitamiset kuni 10.10.2008.a. töövõimetuse kaotuseni; alates 10.10.2008.a. kuni kordusekspertiisi teostamiseni detsembri kuus 2009.a., elatise maksmise lõpetada; jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Hageja jäi oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Kostja ettepanekuga hageja ei nõustunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seega kuulub rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et Viru Maakohtu 17.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-16348 muudeti Narva Linnakohtu 12.12.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2122/2002 väljamõistetud elatise suuruse summat ja kostjalt mõisteti välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis summas 1500 krooni. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Viru Maakohtu 17.11.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-06-16348 (tl 3-8) et pooltel 10.08.1994 sündis poeg K. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud lapse sünnitunnistustega CL 0071709 (tl 9). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kui kohus oma otsusega 2006.aastal mõistis elatise poolte lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni, oli nende poeg 12-aastane, praegu on ta aga peaaegu 15-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: 6
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus 14-19.aastasele lapsele moodustavad 3170 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Metoodika (lehekülg 37) järgi esitatud arutelu puhul on põhiliseks aluseks 2003.aasta hinnatase. Leitud näitajaid tuleks iga-aastaselt korrigeerida tarbijahinna indeksi (THI) alusel. Internetist saadud andmete kohaselt (vaata näiteks: http://www.kaupmeesteliit.ee/ menüüst ”Statistika”, allmenüüst ”Tarbijahinnaindeks”) tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2003 aastaga oli 2004.aastal 3%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustasid 3562,10 krooni (3170 krooni * 3% + 3170 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2004 aastaga oli 2005.aastal 4,1%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 1419.aastasele lapsele moodustasid 3708,20 krooni (3562,10 krooni * 4,1% + 3562,10 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2005 aastaga oli 2006.aastal 4,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustasid 3871,40 krooni (3708,20 krooni * 4,4% + 3708,20 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2006 aastaga oli 2007.aastal 6,6%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustasid 4126,90 krooni (3871,40 krooni * 6,6% + 3871,40 krooni). Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2007 aastaga oli 2008.aastal 10,4%, seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustasid 4556,10 krooni (4126,90 krooni * 10,4% + 4126,90 krooni). Seega tarbimiskulutused linnas elavale tervele 14-19.aastasele lapsele moodustavad 4556,10 krooni. Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
§ 231lg 1.
Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Laps elab koos hagejaga. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarveteja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Hageja palub mõista elatis välja miinimummääras, seega ei pea hageja dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud. Kostja palus kohaldada PKS § 61 lg 6 ja suurendada elatise summat alates hagi esitamisest kuni 2008.a novembrini, kui ta jäi osaliselt töövõimetuks, edaspidi peatada elatise väljamõistmine kuni 2009.a detsembrini, kui vaadatakse ümber töövõimetuse kaotuse protsent. PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, 7
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu (punkt 1) või lapsel on piisav sissetulek (punkt 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused (punkt 3). Sotsiaalkindlustusameti 25.02.2009 otsusega (tl 93) on tuvastatud, et kostja on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent on 80%. Püsiva töövõimetuse kestus alates 26.01.2009 kuni 31.01.2010. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.03.2007 otsuse nr 3-2-1-19-07 punktis 12 väljendatud seisukoha kohaselt tuleb kolleegiumi arvates PKS § 61 lg 6 p 1 tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. Siiski ei anna üksnes kohustatud vanema tuvastatud töövõimetus, sh osaline töövõimetus alati alust elatise vähendamisele alla kehtiva miinimummäära. PKS § 61 lg 2 järgi sõltub lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurus vanema varalisest seisundist ja seda tuleb arvestada ka elatise vähendamisel PKS § 61 lg 6 p 1 alusel. Sellest tulenevalt saab elatise kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista vaid siis, kui lisaks isiku töövõime kaotusele ei ole vanemal ka tema tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Vastavalt hageja poolt esitatud tõenditele ajavahemikul 2007.a september – 2008.a veebruar oli tema palk (neto) keskmiselt 5702,70 krooni (tl 10), ajavahemikul 2008.a aprillist septembrini oli hageja palk (neto) keskmiselt 6319,80 krooni (tl 59). Hagejal on korteriomand (tl 62), kus ta elab koos lapsega ja sõiduauto Honda Civic, esmase registreerimisega 1990.aastal (tl 63). Vastavalt kostja poolt esitatud tõendile (tl 89) oli kostja netopalk ajavahemikul 2008.a juulist oktoobrini (k.a) keskmiselt 5640,75 krooni kuus. Ajavahemikul 08.10.2008-05.02.2009 viibis kostja haiguslehel. Vastavalt kostja poolt esitatud tõendile (tl 90, tõlke tl-l 92) on tööleping kostjaga lõpetatud alates 13.03.2009 töötaja algatusel. Töövõimetuspensioni suuruse kohta kostja andmeid ei esitanud, seletades seda sellega, et see ei ole veel määratud (tl 88). Kohus leiab, et ei ole asjakohane kostja palve suurendada elatise suurust alates hagi esitamisest kuni töövõimetuse tuvastamiseni 1800 kroonini, kuna kostjal oli piisav sissetulek ja ta pidi ning ka oli võimeline tasuma elatist seadusega ettenähtud suuruses ehk summas 2175 krooni. Seega leiab kohus, et tuleb suurendada varem väljamõistetud elatise suurust ning alates 11.04.2008 (hagi esitamise päev) kuni 26.01.2009 (püsiva töövõimetuse kestuse algus) tuleb mõista elatis välja summas 2175 krooni. Kohus arvestab sellega, et kostja nõustus tasuma elatist summas 1800 krooni, seega loeb kohus põhjendatuks alates 26.01.2009 mõista kostjalt välja elatis summas 1800 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et kostja palve peatada või lõpetada elatise väljamõistmine alates 2008.a oktoobrist, kuni 2009.a detsembrini, ei kuulu rahuldamisele, kuna elatise maksmise peatamise võimalust kohtuotsusega seadus ei näe ette, antud asja arutamisel elatise väljamõistmise lõpetamiseks alust ei ole ning see nõue ei ole esitatud vastuhagina. Kohus ei arvesta kostja kohustusi panga ees (tl 26-27), kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Seega enam, et 2008.a novembris pidi kostja tasuma viimane makse. 8
(9)Tsiviilasi nr 2-08-13613 Mis puudutab mobiiltelefoni ostmist kostja poolt lapsele järelmaksuga (tl 25), siis peale elatise maksmist võib kostja teha lapsele kingitusi, kuid selline kingituste tegemine ei saa tingida elatise suuruse vähendamist. Kostja kohustus välja maksta hagejale poolte ühisvara jagamisest tulenev hüvitis (tl 28-29) ei puuduta elatise väljamõistmise asja. Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, suurendades varem väljamõistetud elatise suurust kuni 2175 kroonini kuus alates 11.04.2008 kuni 26.01.2009 ning alates 26.01.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 1800 krooni igakuiselt. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas ka järgmised tõendid: tl-del 11, 12, 13-18, 30-35, 60-61. MENETLUSKULUD Vastavalt
§ 162
lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning
§ 163
lg-st 1 lähtudes leiab kohus, et poolte menetluskulud antud tsiviilasjas tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 9
(9)