← Eesti

3-08-2056/31

Obsah (6)§ 53§ 54§ 32§ 34§ 92§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2

§ 53lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Lääne maakonnakomisjon tunnistas 24.05.1995 otsusega nr 112 Vormsi vallas Xxxxx külas asuva Xxxxxxxxx xxxx xxx maa suhtes omandireformi õigustatud subjektiks R. F.. Vormsi Vallavalitsus otsustas 26.09.2005 korraldusega nr 134 K mitte tagastada R. F. nimetatud maad 0,34 ha suuruses ning alustada selles osas maa kompenseerimise menetlust. Nimetatud korralduse peale esitas R. F. vaide. 3-08-2056 Vaideotsust vormistamata muutis Vormsi Vallavalitsus seepeale 07.11.2005 korraldusega nr 172-k osaliselt oma korraldust nr 134-k.
  2. Tallinna Halduskohus tühistas 02.11.2007 otsusega haldusasjas 3-05-1346 Vormsi Vallavalitsuse 07.11.2005 korralduse nr 172-k ning kohustas Vormsi Vallavalitsust tegema R. F.i vaide kohta vaideotsuse. Vormsi Vallavalitsus jättis 05.03.2008 korraldusega nr 17-k vaide rahuldamata. Tallinna Halduskohus tühistas 17.06.2008 otsusega haldusasjas nr 3-08-597 Vormsi Vallavalitsuse korraldused nr 134-k ja 17-k ning kohustas vallavalitsust vaatama kahe kuu jooksul uuesti läbi R. F.i taotlus Xxxxx külas asuva 0,34 ha suuruse maa tagastamiseks.
  3. Vormsi Vallavalitsus otsustas 21.11.2008 korraldusega nr 41-k tagastada R. F. vaidlusaluse maa 0,18 ha ulatuses ning alustada ülejäänud osas kompenseerimise menetlust. Nimetatud korralduse on R. F. vaidlustanud Tallinna Halduskohtus (haldusasi 3-09-452).
  4. R. F. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega hüvitada talle Vormsi Vallavalitsuse poolt maa tagastamisega viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Vastustaja on maa tagastamisega õigusvastaselt viivitanud alates
  5. aastast ehk alates haldusasjas 23/649/04 tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Mittevaraline kahju seisneb kaebaja tervise kahjustamises, mis on tekkinud närvikulust ja magamata öödest, ning suhete halvenemises naabrite ja perekonnaga seoses maa tagastamist puudutavate kohtuvaidlustega.
  6. Vormsi Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, kuna ei ole maa tagastamise küsimuse lahendamisega põhjendamatult viivitanud ning kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kaebaja võttis Vormsi Vallavalitsusega esmakordselt ühendust alles
  7. aasta juunis pärast seda, kui vallavalitsus määras maa tagastamise õigustatud subjektide poolt tegemata toimingute tõttu venima jäänud omandireformi lõpuleviimiseks üldise tähtaja vajalike toimingute tegemiseks. Eelnevast tingitud õigusvaidluse tõttu peatus maa tagastamine kohtuvaidluse ajaks ning jätkus alles
  8. aastal, kuid siis ei õnnestunud vallavalitsusel kaebajale posti edastada ega temaga ühendust võtta, kuna kaebaja oli kolinud ega olnud sellest informeerinud vastustajat. Maa tagastamise küsimuse lõplik lahend on jäänud viibima eeskätt kaebaja tõttu, kuna viimane soovib põhimõtteliselt kogu maa tagastamist, mis pole aga võimalik. Kohtumenetlustega seotud pinged perekonnas ei kuulu riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt hüvitamisele ning tõendatud pole, et unehäired oleksid tingitud vastustaja käitumisest. Kaebaja oleks saanud väidetavat kahju vältida, esitades vallavalitsuse viivituse korral kohtule kohustamiskaebuse või nõudnud vajalike otsuste langetamist otse vallavalitsuselt.
  9. Tallinna Halduskohus jättis 24.03.2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja väitel seisneb väidetav kahju tervise halvenemises – unehäiretes ja närviprobleemides. Ühtegi tõendit kaebaja selliste tervisekahjustuste esinemise kohta kohtule esitanud ei ole. Kuigi mittevaralise kahju tõendamine tavapäraste tõenditega on sageli keerukas, on kaebajal siiski kohustus kahju tekkimist puudutavaid väiteid tõendada või vähemalt põhjendada sel määral, et kohtul oleks võimalik väidete paikapidavust hinnata. Kahju tekkimist puudutavate väidete tõendamise vajadust on kohus selgitanud kaebajale 07.01.2009 määruses. Käesoleval juhul pole millegagi tõendatud, et kaebajal väidetavad terviseprobleemid üldse esinesid. Isegi kui eeldada, et kaebajal on unehäireid ja närvilisust esinenud, siis ei ole võimalik kindlaks teha, kas need on olnud põhjuslikus seoses vastustaja tegevuse(tuse)ga. Olukorras, kus väidetav kannatanu ei suuda tervisekahjustuste esinemist tõendada ega ole pöördunud arstide poole tervisekahjustuse tuvastamiseks ja ravi määramiseks, tuleb eeldada, et sellised tervisekahjustused ei saanud ühelgi juhul olla sedavõrd tõsised, et oleks vajalik nende rahaline hüvitamine. RVastS ei võimalda mõista nö valuraha välja mistahes ebamugavuste või ebameeldivuste eest, mida haldusorgan oma õigusvastase tegevusega isikule on põhjustanud. Probleemid, mis kaebajal on väidetavalt tekkinud oma perekonnas või naabritega suhtlemisel seoses tagastatava maa üle toimuvate vaidluste2

(4)3-08-2056 ga, ei kuulu RVastS § 9 lg 1 kohaselt hüvitamisele. Samuti ei ole selliste probleemide esinemine tõenditega kinnitust leidnud. Mittevaralise kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla õigusvastaselt toiminud haldusorganile kättemaksmine või tema arvelt rikastumine, vaid kannatanule põhjustatud ning tuvastamist võimaldava kahju korvamine. Seejuures ei ole rahalise hüvitise väljamõistmine alati isegi kahju tõendatuse korral kohane või vajalik viis isikule põhjustatud kahju korvamiseks. Olukorras, kus isik taotleb hüvitist haldusmenetluse venimise või haldusorgani muu õigusvastase tegevuse tõttu tekkinud tervisekahjustustega seotud vaimsete üleelamiste ja elukvaliteedi languse eest ning ei ole võimalik tuvastada, et isikule oleks seejuures tekkinud tõsiseid ja/või püsivaid tervisekahjustusi, siis on selliste ebameeldivuste korvamiseks piisav ka haldusorgani antud haldusaktide või toimingute õigusvastasuse tuvastamine ning kohustamine õigusvastase tegevuse lõpetamiseks, vajaliku haldusakti väljaandmiseks või toimingu sooritamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. R. F. palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks otsustamiseks. Kohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu arstitõendi esitamise vajadusele. Kaebajal on tekkinud südame rütmi- ja tasakaaluhäired, mida tal varemalt ei esinenud. Samuti taotleb kaebaja tema suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimist, tuvastamaks pikaajalise stressi mõju tema tervisele. Kaebaja palub, et kohus nõuaks Jõgevamaa xxxx perearstilt välja tõendid kaebaja rütmihäirete ja tasakaalu probleemide kohta.
  2. Vormi Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Halduskohus selgitas kaebajale oma 07.01.2009 määruses vajadust tõendada oma väiteid tekitatud kahju, selle aluseks olevate asjaolude ning põhjusliku seose olemasolu kohta asjaolude ja tekkinud kahju vahel. Samuti on kohus osundanud võimalusele taotleda tõendite hankimiseks kohtu abi ning selgitanud kaebuse vähest perspektiivi nõude tõendamata jätmise korral. Kaebaja ei ole kohtu selgitustele vaatamata nõude aluseks olevaid asjaolusid esile toonud ega neid kinnitavaid tõendeid esitanud. Kaebaja pole oma väidetavat tervisekahjustust kinnitavaid tõendeid esitanud ka apellatsioonimenetluses. Vastustaja palus jätta ekspertiisi tegemise taotluse rahuldamata, kuna kaebaja pole avaldanud valmisolekut ekspertiisi tegemisega seonduvate kulude kandmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus peab apellatsioonkaebust põhjendamatuks ning jätab selle rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
  4. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sellest nähtuvalt eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist isikul, kelle tervist kahjustati. Kaebaja taotleb käesoleval juhul tervise kahjustamise tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt seisnesid tervisehäired unehäiretes ja närviprobleemides, apellatsioonkaebuse kohaselt on kaebajal tekkinud südame rütmi- ja tasakaaluhäired.
  5. Kuigi tervise kahjustamisel eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, ei eeldata isikul haldusorganiga vaieldes tervisekahjustuse tekkimist. Kannatanu peab kohtus tõendama, et tal tekkis väidetav tervisekahjustus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ei ole antud juhul 3
(4)3-08-2056 oma väited millegagi tõendanud. Halduskohus juhtis oma 07.01.2009 määruses kaebaja tähelepanu halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 16 lg-le 2, mille kohaselt peab menetlusosaline halduskohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kaebaja polnud aga viidanud ühelegi tõendile ega esitanud ühtegi tõendit. Samuti juhtis kohus kaebaja tähelepanu võimalusele paluda kohtu abi tõendite väljanõudmisel, kui kaebajal endal ei ole juurdepääsu neile tõenditele. Määrusele vaatamata kaebaja halduskohtule väidetava tervisekahjustuse tõendamiseks mingeid tõendeid ei esitanud ega esitatud kohtule ka taotlust tõendite väljanõudmiseks, mistõttu ei saanud halduskohus kaebajale tekkinud tervisekahjustust tuvastada ja jättis seetõttu õigesti kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei saanud loota, et kohus mõistab talle kahjuhüvitise välja vaid tema paljasõnalistele väidetele tuginedes. 12.

§ 32

lg 4 sätestab, et kui apellatsioonkaebuses esitatakse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme kohtus esitatud, tuleb apellatsioonkaebuses näidata põhjused, miks neid ei saadud esitada esimese astme halduskohtus.

§ 34

lg 3 järgi võtab ringkonnakohus arvesse uusi tõendeid, mida ei olnud esimese astme kohtule esitatud, kui ta loeb nende mitteesitamise põhjendatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 järgi on eksperdiarvamus üheks võimalikuks tõendiks kohtumenetluses. Kaebaja ei ole käesoleval juhul põhjendanud, miks ta ei saanud oma tervise halvenemist tõendavaid dokumente esitada juba halduskohtumenetluses. Apellatsioonimenetluses on uute tõendite esitamine võimalik vaid erandlikel juhtudel. Seda põhjusel, et ringkonnakohus kontrollib apellatsioonimenetluses halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust (

§ 34lg 2), mitte ei lahenda halduskohtu asemel kaebaja esitatud kaebust.

Menetlusosalistel tuleb esitada halduskohtule kohe kõik asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid. Selline nõue aitab vältida kohtumenetluse põhjendamatut venitamist ning menetlusosalise poolt oma õiguste kuritarvitamist. Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotlused nõuda Jõgevamaa xxxx perearstilt välja kaebaja tervisehäireid tõendavad dokumendid ning viia läbi kohtuarstlik ekspertiis kaebaja suhtes. 13. Apellatsioonimenetluses taotles Vormsi Vallavalitsus 3627,40 krooni õigusabikulude hüvitamist.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Käesoleval juhul ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine põhjendatud. Tegemist ei olnud sedavõrd keerulise vaidlusega, mis oleks muutnud vastustaja poolt välise õigusabi kasutamise vältimatult vajalikuks. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda ka tulenevalt

§ 92lg-st 10, sest vastustaja menetluskulude R.

F. väljamõistmine oleks asjaolusid arvestades tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.