Kostja seisukoht
) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõude tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (
Seega lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse tekkimise hetkest ehk tagasiulatuvalt ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord. Nimetatud asjaolu omab eelkõige tähendust tasaarvestatud nõuetega seotud kõrvalkohustuste suhtes, mis lõpevad nõude tekkimise korral, nagu viivisenõue, kohustuse täitmisega viivitamisega seotud leppetrahvinõuded, intressid. Kostja on muu hulgas vaidlustanud hageja viivisenõude suuruse.
Kostja oma kirjalikus hagivastuses väidab, et on esitanud OÜ-le Sõreste Karjäär tasaarvlemisarve 12 980 krooni. Vastusele on lisatud kostja OÜ 20.05.2007 arve nr 07/044 osutatud teenuste/müüdud kauba kohta. Arve on esitatud Sõreste Karjäär OÜ-le Sõreste karjääri tee ehituseks 162 tonni loodusliku kruusa koos veoga eest maksumusega kokku 12 980 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et nimetatud arve ei ole käsitatav tasaarvestusavaldusena, sest puudub selgelt väljendatud tahteavaldus tasaarvlemiseks ning kostja ei ole tõendanud, et arve on OÜ-le Sõreste Karjäär kätte toimetatud: arvel on arve üleandja allkiri, kuid puudub allkiri arve vastuvõtmise kohta. Hageja on 19.11.2007 kirjas kostjale teatanud, et hagejale teadaolevalt ei ole OÜ Sõreste Karjäär arvet saanud. Tasaarvestusavaldusena ei ole käsitatav ka kostja 20.10.2007 kirjalik vastus hageja poolt esitatud nõude loovutamise teatele ja pankrotihoiatusele. Kostja on oma vastuses viidanud OÜ Sõreste Karjäär poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele ning sellega seoses kostjal tekkinud kuludele. Avalduses ei ole esitatud konkreetset soovi tasaarvestuse tegemiseks ega ole ära näidatud konkreetset arvestust, millises summas kostja oma nõude hageja nõudega tasa arvestab. Kostja üksnes märgib avalduses, et hageja nõue on küsitav ja põhjendamatu. Hinnates kostja väidetavat tasaarvlemisarvet ning 30.10.2007 avaldust, tuleb arvestada samuti seda, et pärast arve väidetavat esitamist on kostja tasunud 35 238 krooni 56 senti, s.h 10 000 krooni pärast 30.10.2007 avalduse esitamist. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et kostja esitas tasaarvestuse vastuväite esmakordselt kirjalikus vastuses kohtule.
lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja on 19.11.2007 esitanud kostja nõudele, et Sõreste Karjäär OÜ peab tasuma Sõreste karjääri tee-ehituse kulud, vastuväite, märkides, et nimetatud töö teostamiseks ja hinnas puudus kokkulepe. Hageja samas kirjas palus kostjal esitada tee ehitamisega seotud arved ja muud 3 dokumendid, mis võiksid kostja nõuet tõendada. Kostja nõude tõendamatusele on hageja viidanud ka käesolevas kohtumenetluses kostja vastuse kohta esitatud kirjalikus seisukohas. Kohus leidis, et kostja ei ole hageja vastuväiteid ümber lükanud ega tõendanud tasaarvestatava nõude olemasolu.
sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille kohaselt võib võlasuhe tuleneda lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seaduses sätestatud alusest. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kohus võib teha ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 5). Hageja on 29.08.2008 kirjalikus seisukohas viidanud, et kostja väited tasaarvestatava nõude olemasolu kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja on oma seisukoha TsMS § 337 alusel edastanud otse kostjat esindavale vandeadvokaadile. Seega oli kostja teadlik oma vastuväidete aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamise vajadusest. 02.09.2008 kohtumäärusega kohus määras pooltele tähtaja asja lahendamiseks vajalikuks peetavate avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kostja ei ole oma kirjalikus vastuses kohtule esile toonud, millistel asjaoludel on OÜ Sõreste Karjäär kohustatud kostjale hüvitama Sõreste karjääri tee ehitamiseks tehtud kulutused. Kostja 30.10.2007 vastusest hagejale nähtub, et kostja väidetel oli tal OÜ-ga Sõreste Karjäär suuline kokkulepe (seega lepingust tulenev võlasuhe), et OÜ Sõreste Karjäär teeb oma esitatud arvelt mahaarvestuse tee ehituseks kohale veetud kruusa osas. Kostja väited sellise kokkuleppe olemasolu kohta on paljasõnalised. Hageja on kinnitanud, et OÜ Sõreste Karjäär ei ole kostjalt juurdepääsu tee ehitamist tellinud. Kostja 30.10.2007 vastusest ning pooltevahelisest ehitusliiva müügilepingust järeldub, et kostja rajas karjääri juurdepääsu tee enda huvides, eesmärgiga karjäärist välja vedada lepingus kokkulepitud ehitusliiva kogus - 35 000 tonni. Nii sätestab ehitusliiva müügilepingu punkt 3.3., et vastavalt poolte kokkuleppele kostja kohustus ise ehitusliivale järele tulema ning ehitusliiva laadima. Karjääri juurdepääsu tee ehitamist ega sellega seotud kulutuste hüvitamist leping ei käsitle. Kohus leidis, et ainuüksi kostja poolt esitatud arve ei ole kohustuse tekkimise aluseks, sest kostja ei ole tõendanud poolte vahel õigussuhte olemasolu, millest tulenevalt arvel toodud kohustus on tekkinud. Lisaks puuduvad kohtul andmed, et arve on OÜ-le Sõreste Karjäär kätte toimetatud, st et OÜ Sõreste Karjäär oleks võimalikust nõudest üldse teadlik olnud. Hageja on arve saamist eitanud. Eeltoodut arvesse võttes kohus asub seisukohale, et poolte vahel puudus kokkulepe karjääri juurdepääsu tee ehitamisega seotud kulutuste hüvitamise kohta. Seega ei saa kostja tugineda poolte kokkuleppele. Kostja on tuginenud OÜ Sõreste Karjäär poolse lepingurikkumise tagajärjel kostjale tekkinud otsese varalise kahju hüvitamise kohustusele. Kostja leiab, et pärast juurdepääsutee ehitamise kulude tasaarvestamist hageja nõudest ülejäävat summat tuleb käsitleda hüvitusena otsese varalise kahju tekitamise eest. Kahju seisneb kostja väidetel selles, et OÜ Sõreste Karjäär väidetavalt tõstis ehitusliiva hinda 35 kroonile tonni eest, seetõttu oli kostja sunnitud lepingu üles ütlema ja ostma ehitusliiva teiselt ettevõtjalt 7 kr kallima hinnaga, võrreldes vaidlusaluses müügilepingus kokkulepitud hinnaga. Seega peab kostja otsese varalise kahjuna silmas ehitusliiva eest teisele ettevõtjale tasutud kõrgemat hinda, mitte tee-ehituseks tehtud kulutusi. Sellest tulenevalt kohtu arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et hageja oleks olnud kohustatud tasuma talle 20.05.2007 esitatud arves nõutud summa mõnel muul
§-s 3 sätestatud alustel. Kostja ei ole tõendanud ka temal otsese varalise kahju tekkimise fakti ega kahjusumma suurust. Kostja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et sõlmis ehitusliiva müügilepingule, tuginedes ehituslepingu AS-ga Semuehitus. Kostja ei ole tõendanud nimetatud lepingu olemasolu ega selle täitmist. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, tõendamaks, et ostis väidetud ehituslepingu täitmiseks liiva teiselt ettevõtjalt 7 kr kallima hinnaga, võrreldes OÜ-ga Sõreste Karjäär sõlmitud lepingus kokkulepitud hinnaga. Kostja ei ole isegi nimetanud, milliselt konkreetselt ettevõtjalt ta liiva hankis. Kohus leidis, et kuna hageja on oma vastuväidetes konkreetselt esile toonud, millised 4 kostja vastuväited on tõendamata, ei pidanud kohus täiendavalt viitama kostja vastuväidete tõendamise vajadusele. Kohus on andnud pooltele piisavalt aega tõendite ja selgituste esitamiseks. 30.10.2007 hagejale esitatud vastuses kostja märgib, et kostjale tekkis kahju 227 500 krooni, lisaks oli mõttetu suure ekskavaatori kolimiseks tehtud treilerivedu OÜ-lt Sõreste Karjäär saadud väikese koguse liiva laadimiseks. Kahju tekkimise põhjendamatusele viitab kohtu arvates ka asjaolu, et vaidlusaluse lepinguhinnaga võrreldes on väidetav kahju olulise suurusega, kuid kostja ei ole kohtule teadaolevalt esitanud OÜ-le Sõreste Karjäär mingeid pretensioone ega konkreetseid nõudeid väidetavalt lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kõike eeltoodud arvesse võttes kohus leidis, et kostjale väidetud kujul varalise kahju tekkimine on täielikult tõendamata. Kuna kostja ei ole võlasuhte olemasolu ega kahju tekkimist tõendanud, asus kohus seisukohale, et kostjal puuduvad nõuded, mida hageja nõudega tasaarvestada. Seega ei ole hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega lõppenud ning kostjalt tuleb välja mõista 28 000 krooni. Pooled ei vaidle lepingu ülesütlemise fakti üle. Kuna kostjal väidetavalt OÜ Sõreste Karjäär poolsest lepingurikkumisest tulenev kahju tekkimine on tõendamata ning hageja nõuab kostjalt üksnes enne lepingu 11.04.2007 ülesütlemist tarnitud ehitusliiva maksumust ja arve tasumisega viivitamise eest viivist. Seega ei oma asjas õiguslikku tähendust lepingu ülesütlemise aluseks olnud asjaolud ning kohus poolte väited lepingu rikkumise kohta ega vastavaid tõendeid ei analüüsi. Kuna hageja põhinõude suuruse arvestuse osas vaidlust ei ole ning kohus tuvastas, et kostjal tasaarvestatav nõue puudub, on täies ulatuses põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja viivise arvestus on kooskõlas pooltevahelise lepinguga ja kostja poolt arve alusel teostatud maksetega. Lepingu p-s 4.1 pooled avaldavad, et juhul, kui ostja ei tasu müügihinda õigeaegselt, siis kohustub ta tasuma viivitusintressi 0,5% ehitusliiva müügihinna tasumata osalt iga viivituses oldud päeva eest kuni müügihinna täieliku tasumiseni. 19.04.2008 arve nr 4/19-01 F001/F002 tasumise tähtaeg oli 27.04.2007. Hageja on viivise arvutamisel arvestanud kostja poolt 26.10.2007 ja 03.12.2007 OÜ-le Sõreste Karjäär tasutud summasid ning arvestanud viiviseid vastaval perioodil olnud võlgnevuse jäägist, kuigi nõue oli selleks ajaks loovutatud ja summad tulnuks tasuda hagejale. Hageja on aga viivituses oldud päevade arvuga eksinud. Perioodil 27.04.2007 – 26.10.2007 on 182 päeva, hageja on arvestanud 179 päeva (ilmselt on hageja lähtunud esialgses kohtule esitatud hagis märgitud viivitatud päevade arvust, kuid siis on hageja arvestanud viiviseid 3 päeva lühema perioodi 27.04.2007 – 23.10.2007 - eest). Summaliselt selle perioodi viivisenõue ei ole oluliselt erinev hageja arvutatust: 182 x 316,2 = 57 548,4 krooni (hageja arvestas 57 546,6 krooni). Tulenevalt
§-st 100 on kohustuse mittekohane täitmine ja täitmisega viivitamine käsitatavad kohustuse rikkumisena.
lg 1 p 6 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud kostjalt nõudma viiviseid pooltevahelises lepingus kokkulepitud määras 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Võttes arvesse, et mõlemad pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, kostja ei ole enne kohtumenetlust esitanud hagejale või OÜ-le Sõreste Karjäär kehtivat tasaarvestusavaldust ning pärast hagejalt pretensiooni ja pankrotihoiatuse saamist ja arve tasumise tähtpäevast poole aasta möödumist on kostja osade kaupa kokku üle poole võlgnevusest tasunud, on kostja väited viivisnõude ebaproportsionaalsusest ja põhjendamatusest kohtu hinnangul asjakohatud. Kostja on ehitusliiva kätte saanud ja on selle eest tasumisega põhjendamatult viivitanud. TsMS § 367 (hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni) kohaselt võis viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel 5 sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 15.07.2008 kehtib viidatud säte järgmises sõnastuses: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on menetluse käigus oma viivisenõuet täpsustanud vastavalt TsMS § 367 kehtivale redaktsioonile. Kohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja tuleb täies ulatuses rahuldada: kohus mõistab kostjalt välja viivised kohtuotsuse tegemise seisuga summas 109 008,40 krooni ning edasi lepingus sätestatud protsendina põhivõlast kuni põhivõla täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused 4. Kostja palub tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega jätta hagi viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kohus on tuvastanud, et pooled on õigussuhte aluseks oleva lepingu üles öelnud, kuid leidnud, et selle põhjus ei oma õiguslikku tähendust. Kostja leiab, et ülesütlemine oli tingitud eelkõige hageja käitumisest, mistõttu temapoolsete kohustuste täitmisega viivitamine on vabandatav. Kostja on seisukohal, et kohtu poolt viivise väljamõistmine sellises ulatuses pole põhjendatud, sest alates 11.04.2007 oli pooltevaheline leping üles öeldud ning selle tingimuste kohaselt ei saa viivist arvutada. Seega on hageja poolt esitatud viivise nõue alusetu. Arvestades asjaolu, et kohus luges tõendatuks põhinõude 28 000 krooni, on sellelt summalt väljamõistetud viivis ebamõistlikult suur. Vastavalt väljakujunenud õiguspraktikale ei mõisteta üldreeglina välja viivis üle põhivõlgnevuse. Viivis on kõrvalkohustus, millega peaks tagama põhikohustuse täitmist, mitte iseseisev tulu teenimise allikas. Apellatsioonkaebuse vastus 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Lepingu ülesütlemine ei mõjuta apellandi kohustust tasuda hagejale juba saadud ehitusliiva eest ja õiguslikku tähendust ei oma lepingu ülesütlemise aluseks olevad asjaolud. Sellest tulenevalt ei ole vabandatav apellandi poolt oma kohustuste täitmisega viivitamine.
lg 2 teise lause kohaselt jäävad lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused kehtima. Säilivad ka rikkumisest tulenevad nõuded. Kuigi taganemise kohta selgesõnaliselt sätestatud
lg 3 ülesütlemise kohta formaalselt ei laiene, on
Seega asjaolu, et apellant on poolte vahel sõlmitud lepingu üles öelnud, ei tähenda, et enne seda saadud kauba eest ei pea maksma viivist. Väär on apellandi seisukoht, et viivis on ebamõistlikult suur. Apellant on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Menetluse käik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.