Lisaks tuleb vastustajalt välja mõista viivis TsMS § 367 alusel kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista ka kohtukulud summas 6372,00 krooni. Vastustaja vastuväited 2 Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et peale Elsa Hundti naasmist teenistusse alustas PRIA temaga suhtlemist ning tegi talle korduvalt ettepanekuid alusetult saadud summa tagasi maksta. Kaebajaga suheldi nii telefoni teel, kui ka elektronkirja teel (24.09.2008 elektronkiri, 29.09.2008 elektronkiri). E.Hundt ei olnud ühelgi tingimusel nõus alusetult saadud summat tagastama ning kuna PRIA oli seisukohal, et antud juhul oli tegemist arvutiprogrammist tuleneva veaga, peeti 31.10.2008 kaebaja töötasust kinni 3504.50 krooni. PRIA juhib tähelepanu asjaolule, et kaebaja töötasust peeti kinni 50 % alusetult saadud summast, et kaebaja majanduslikku seisu võimalikult vähe kahjustada. Vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse jooksul ei ole PRIA kaebajalt ülejäänud 50 % alusetult saadud summast töötasust kinni pidanud. Elsa Hundtile töötasu maksmine 31.07.2008, samal ajal kui ta viibis haiguslehel, toimus põhjusel, et 2008 aasta juulis toimus PRIA raamatupidamise üleminek uuele raamatupidamisprogrammile PRIAX ning tehnilistel põhjustel ei võtnud uus raamatupidamisprogramm üle eelmise raamatupidamisprogrammi kõiki andmeid, sealhulgas andmeid haiguslehel viibivate PRIA teenistujate kohta. Ka antud programmi välja töötanud infotehnoloogia ettevõte Columbus IT Partner Eesti ütleb oma 06.02.2009 elektronkirjas, et viga sai tekkida põhjusel, et töötajatele maksti palka programmi juurutamise ajal. Asjaolu, et tegemist oli infotehnoloogia programmist tuleneva süsteemse veaga, mitte üksikjuhtumiga, tõendab ka see, et lisaks Elsa Hundtile toimusid juulikuus alusetud maksed üle kümnele töövõimetuslehel olevale PRIA teenistujale. Palgaseaduse § 36 lg 2 järgi võib töötaja palgast kinni pidada töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid. Eesti Vabariigi Riigikohtu lahendi 3-2-1-152-05 järgi on Riigikohtu tsiviilkolleegium seisukohal, et arvutusveana võib käsitleda ka arvutiprogrammi riket. PRIA on seisukohal, et käesoleval juhul on ilmselgelt tegemist arvutiprogrammi veaga. Ka kaebaja poolt esitatud Riina Otsa 29.09.2008 elektronkirja väljavõttest võib lugeda, et uue programmi kasutusele võtmisel ei osanud PRIA kõiki ohte ette näha. Lähtudes eeltoodust ei ole millegagi tõendatud kaebaja poolsed viited tööandja hooletusele. Antud juhul on tööandja püüdnud kaebajale igati vastu tulla, pidanud temaga pikalt elektronkirjavahetust, pakkunud välja võimalust maksta alusetult saadud summa tagasi maksegraafiku alusel, kuid kaebaja pole ühegi ettepanekuga nõustunud. Lisaks eeltoodule ütleb ravikindlustusseaduse § 60 lg 1 p 5, et kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitust, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktides 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kaebajale ekslikult makstud töötasu puhul oli tegemist sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga. Kaebaja poolset suhtumist näitab ilmekalt tema 06.10.2008 elektronkiri, kus ta ütleb, et võtab ootamatult saadud raha kui kompensatsiooni saamata jäänud palgatõusu eest. Kuna kaebaja on teadlik, et üheaegselt ei tohi saada töövõimetuse hüvitust ja töötasu ning ta on veendunud, et töötasu temalt kinni pidada ei tohi, siis oleks ta pidanud riigile tagastama töövõimetushüvituse. Vastustaja andmetel ta seda teinud ei ole. Kõik ülejäänud PRIA teenistujad, kellele maksti ekslikult haiguslehel viibimise ajal töötasu, on selle PRIA-le tagastanud, kuna nad leidsid, et see on saadud alusetult, sest nad olid reaalselt haiged ja said selle eest töövõimetushüvitist. 3 Lähtudes eeltoodust leiab vastustaja, et 31.10.2008 on PRIA Elsa Hundti palgast enammakstud summa kinni pidanud õiguspäraselt. Arvestades esitatud asjaolusid, on kaebaja palgast kinnipidamine toimunud vastustaja arvates täiesti seaduslikult palgaseaduse § 36 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et vastustaja maksis 31.07.2008 kaebajale ekslikult juulikuu palga aja eest, kui kaebuse esitaja oli haiguslehel. Kuid vaidlus on selles, kas PRIA-l oli õigus kaebaja töötasust pidada kinni ekslikult ülekantud summat. Asjaolu, et vastustaja pidas kaebaja töötasust kinni ainult poole ekslikult ülekantud töötasust, ei ole antud juhul oluline. PRIA on seisukohal, et juulikuu palga maksmine toimus ekslikult arvutiprogrammist tuleneva rikke tõttu, ehk arvutusveast tulenevalt. Kaebuse esitaja leiab, et programmi juurutamisest ja kasutamisest ning kasutajate võimalikust ebapädevusest tulenevaid vigu ei saa käsitleda arvutusveana. Kaebuse esitaja on avalik teenistuja. Avalikku teenistust reguleeriv Avaliku teenistuse seadus (ATS) ise avalike teenistujate palga maksmist ei reguleeri, vaid ATS § 37 lg 4 sätestab, et palka makstakse palgaseaduses sätestatud korras. Palgast kinnipidamist reguleerib
, mille lg 2 sätestab, et tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.
lg 1 lubab tööandjal arvutusvea tõttu ettenähtust rohkem makstud palka ehk ekslikult väljamakstud palka töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangakontole ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu.
lg 2 sätestab, et muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Seega lubab
kinni pidada töötaja palgast talle ekslikult makstud summasid ainult siis, kui see on toimunud arvutusvea tõttu. Antud juhul on vastustaja leidnud, et palga maksmine kaebajale viimase haiguslehel oleku ajal toimuski arvutusvea tõttu, milleks tuleb lugeda uuele arvutiprogrammile üleminekuga tekkinud vigu. Kohus nõustub antud juhul vastustaja seisukohaga. Palgaseadus ise ei selgita, mida tuleb lugeda arvutusveaks, mille puhul on tööandjal õigus liigselt makstud summasid kinni pidada. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja on viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-15205, kus tsiviilkolleegium on märkinud, et arvutusveaga palgaseaduse tähenduses saaks tegemist olla näiteks juhtudel, mil tööandja on eksinud seaduses sätestatud riiklike maksude kinnipidamise kohustust täites selleks ettenähtud arvutusreeglite vastu ja seetõttu maksnud töötajale välja liigsed summad või on näiteks arvutusprogrammi rikke tõttu töötajale välja maksnud sama töötasu mitu korda. Kuid Riigikohus ei ole väitnud, et need on ainsad juhud, mida saaks lugeda arvutusveaks, vaid on välja toonud ainult mõned näited arvutusvea kohta. Kohus on seisukohal, et ka antud juhul saab uue arvutiprogrammi rakendamisega tekkinud vigu lugeda arvutiprogrammi rikkest tulenevaks veaks, ehk arvutusveaks, mis annab tööandjale õiguse tagasi nõuda liigselt välja makstud summasid. Et tegemist oli 4 raamatupidamisprogrammist tuleneva veaga ehk programmi rikkega, tõendab asjaolu, et juulikuus maksti sama programmi alusel ka teistele haiguslehel olevatele teenistujatele programmi veast tulenevalt ekslikult palka haiguslehel oleku aja eest. Kohus on seisukohal, et
ja § 37 eesmärk ei ole võimaldada töötajale sama aja eest maksta nii töötasu kui ajutise töövõimetuse hüvitist.
ja § 37 eesmärk on kaitsta töösuhtes ja teenistussuhtes nõrgemat poolt tööandja omavoli eest, lubades palgast kinni pidada ainult töötaja õigusi kahjustamata. Antud juhul ei ole tegemist kaebuse esitaja õiguste rikkumisega, kuna kaebuse esitajal puudus õigus haiguslehel olles saada ka palka. Sellest oli kaebuse esitaja ka ise teadlik, märkides 06.10.2008 kirjas (tlk.22), et võttis seda ootamatut raha kui kompensatsiooni saamata jäänud palgatõusu eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-152-05 ka märkinud, et sama aja eest ei ole võimalik saada töötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. Seetõttu ei saa kaebuse esitaja väita, et alusetult saadud palga kinnipidamisega on tema õigusi rikutud. Kaasajal, ajal kui palga arvestamine ja maksmine toimub arvuti abil, võivad sageli tekkida olukorrad, kus palk on arvestatud ja üle kantud töötajale ka aja eest, kui ta oli haiguslehel, näiteks juhtudel, kui töötaja haigestub teatud päevad enne palga maksmist ning tööandjal puudub ajaliselt võimalus andmete muutmiseks programmis. Kui aktsepteerida, et ka sel juhul puuduks tööandjal õigus hiljem liigselt makstud summasid kinni pidada, siis saaks lugeda, et infotehnoloogia kasutamine loob võimaluse aluseta rikastumiseks. Kuna kohus loeb vastustaja poolt teostatud toimingu – ekslikult välja makstud summade kinnipidamise õiguspäraseks, puudub kohtul ka alus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kinnipeetud summa tagastamiseks ning palga kinnipidamisest tuleneva viivise väljamõistmiseks. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt kantud kohtukulud – riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 6372.00 krooni. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja poolt kantud kulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude osas taotlust esitanud. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.