← Eesti

3-07-1494/35

Obsah (4)§ 43§ 42§ 601§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Tallinna Halduskohus Dagma

) § 7 lg 2 alusel Eestis kohaldatava JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 kohaselt kehtib lennuettevõtja sertifikaat ainult siis, kui käitatavatel lennukitel on standartne lennukõlblikkussertifikaat, mille on välja andnud JAA liikmesriik. Kuna AS „Enimex“ käitab lennuettevõtja sertifikaadi alusel praegu ainult 1

(7)ühte lennukit, mille lennukõlblikkussertifikaat on peatatud, ei vasta aktsiaselts enam JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 nõuetele, mille kohaselt peab käitaja täitma hooldusnõudeid, mis vastavad konkreetse lennutegevuse iseloomule ja ulatusele. 19.06.2007.a. otsusega nr 48 tühistati Lennuameti 8.02.2007.a. kirjaga nr 4.4-9/07/418 saadetud õhusõidukite rendilepingute kooskõlastus, millega Lennuamet kooskõlastas AS „Enimex“ ja Pecotox-Air S.R.L. vahel sõlmitud märja rendi lepingud perioodiks 2.02. - 27.11.2007.a. Kooskõlastuse eelduseks oli, et AS „Enimex“ peab tagama JAR-OPS 1.165(c)
(2)nõuete järgimise, mille kohaselt peab märjale rendile võetud lennuki puhul olema täidetud kõik JAA nõuded, mida rakendab rendilevõtja lennuamet. 14.06.2007.a. Lennuametile esitatud Euroopa Lennuohutusameti auditi raportist ilmnes, et Euroopa Komisjon on auditeerinud Moldova lennuettevõtjat Pecotox-Air S.R.L. ning tuvastanud, et see firma ei täida määruse nr 2042 nõudeid ega suuda seetõttu tagada õhusõidukite vastavust jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele. Seega pole AS „Enimex“ täitnud talle rendilepingu kooskõlastuse eelduseks olnud tingimust ja kooskõlastus tuleb tühistada. Seejuures arvestab Lennuamet ka asjaolu, et otsusega nr 46 on ajutiselt peatatud AS „Enimex“ lennuettevõtja sertifikaat nr EST-
  1. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsused tühistada või kui kohus ei pea tühistamist võimalikuks, siis tunnistada õigusvastaseks. Lennuamet on rikkunud haldusmenetluse seaduse(HMS) §-s 56 lg 1 ja 2 sätestatud motiveerimiskohustust. Otsused on motiveerimata, pole kooskõlas kaalutlusõigusega, esitatud põhjendused on otsitud, rikutud on menetlusnorme ja valitud ebaproportsionaalne meede. Otsustest ei selgu haldusakti andmise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud, nende andmisele eelnenud menetluses pole HMS § 40 lg 1 rikkudes ära kuulatud kaebaja arvamust ega antud talle võimalust vastuväidete esitamiseks. Alusetult on viidatud JAR-OPS sätetele, sest alates määruse nr 2042 jõustumisest 28.09.2003.a. kohaldatakse JAR-OPS
  2. jao M osa asemel määruse nr 2042 I lisa M osa sätteid, mida on ka vastustaja ise vaidlustatud otsustes kinnitanud. Nimetatud määrus reguleerib õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete lennukõlblikkust ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise korda. Otsuses nr 46 on märgitud üksnes Lennuameti 19.06.2007.a. otsust nr 45 ja 5.06.2007.a. faksi, mida aga ei saa käsitada kaalumisena. 4.06.2007.a. I astme puuduste tuvastamisest on vastustaja ebaõigesti järeldanud, et kaebaja ei täida lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse eelduseks olevaid hooldusnõudeid. Kaebaja ei nõustu ka tuvastatud puuduste astmega, kontrollitud lennukil ei esine I astme puudusi. Lennuamet on vääralt sisustanud JAR-OPS 1.175, mille kohaselt kõikide käitatavate lennukite osas peab käitaja täitma hooldusnõudeid, mis peavad vastama määruse nr 2042 alaosale M. Nimetatud määruse punkt M.B.903 sätestab, et kui õhusõiduki kontrollimise käigus või muul moel tuvastatakse, et mõnda M osa nõuet ei täideta, nõuab pädev asutus, et enne lendude jätkamist tehtaks vajalikke parandusi ning võtab ise tarvitusele meetmeid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamiseks või peatamiseks; II astme puuduste korral peavad pädeva asutuse nõutavad parandusmeetmed vastama puuduse laadile. Seega võib isegi I astme puuduste korral kõne alla tulla vaid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kehtetuks tunnistamine või peatamine. Lennukõlblikkussertifikaadi peatamisest, rääkimata lennuettevõtja sertifikaadi ajutisest peatamisest ei saa juttugi olla. Asjaolu, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat ja lennukõlblikkussertifikaat on peatatud seoses lennuki remontimisega, ei anna Lennuametile õigust peatada lennuettevõtja sertifikaadi kehtivust ka

§ 43alusel.

Õhusõidukile antav lennukõlblikkussertifikaat on tähtajatu ja näitab, et lennuk on toodetud vastavalt olemasolevatele nõuetele ning tal on olemas kõik ettenähtud seadmed, mis vastavad Chicago konventsioonile ja tagavad selle, et lennuk saab ohutult lennata. Aastane lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat tõendab, et lennukile on sellel perioodil tagatud nõutav hooldus, et ta on tehniliselt korras. Nende olemus on sama, mis auto tehnilisel passil ja sellesse kantud sõiduki perioodilise ülevaatuse tulemusel. Kusagil pole sätestatud nõuet, et lennuettevõtjal peab olema lennukõlblikkussertifikaat. JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 vastustajapoolne tõlgendus, et lennukõlblik2

(7)kuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkussertifikaadi peatamine muudab lennuettevõtja sertifikaadi kehtetuks, ei tulene viidatud sätte sisust ega ole see ka kooskõlas teiste vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Kui lennukõlblikkussertifikaadi kehtivus oleks lennuettevõtja sertifikaadi kehtivuse eelduseks, oleks see sätestatud expressis verbis ja poleks tarvis mingit järeldamist või tuletamist. JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 ei sisalda määratlemata õigusmõistet „nõuetekohane kehtiv lennukõlblikkussertifikaat“, vaid määratleb õigusmõiste „standardne lennukõlblikkussertifikaat“ sisu. Nimetatud sätte p (a) alap 1 kohaselt on standardne lennukõlblikkussertifikaat dokument, mille on vastavalt ICAO 8. lisale(Annex 8) välja andnud JAA liikmesriik. Standardset lennukõlblikkussertifikaati, mille on välja andnud JAA liikmesriik, mis ei vastuta lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest, tunnistatakse ilma täiendavate tõenditeta, kui see on välja antud kooskõlas JAR-21ga. Seega eeldab lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine ja kehtivus standardse lennukõlblikkussertifikaadi olemasolu. Kuid hoolimata standardsest lennukõlblikkussertifikaadist ei saa lennuk sõita, kui tal pole kehtivat aastast lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaati. Kaebaja ei vaidlustanud aastase sertifikaadi äravõtmist, sest lennuk seisis remondis, kuid tal on jätkuvalt lennukõlblikkuse sertifikaat.

§ 42

lg 3 järgi on lennuettevõtja sertifikaat Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal. Lennuettevõtja sertifikaadi võib Lennuamet

§ 43

kohaselt ajutiselt peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni, kui lennuettevõtja ei vasta

§-s 42 lg 3 nimetatud nõuetele või on rikutud sertifikaadi juurde kuuluvaid käitamistingimusi. Kaebaja vastab nõuetele ega ole rikkunud lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvaid käitamistingimusi. Iga tehniline rike ei saa ega tohigi kaasa tuua lennuettevõtja sertifikaadi peatamist. Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmisel leppis Lennuamet kaebajaga kokku, et tehnilist hooldust lennukile viib läbi Osa 145 järgne ettevõtja Atlantik Airlines, kelle remondigraafiku järgi pidi remont lõpetatud olema 25.-27.06.2007.a., täielik hooldus aga 27.29.06.2007.a. 4.06.2007.a. teostas Lennuamet remondis oleva õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli määruse nr 2042 I lisa M osa p M.B.902 alusel, kuid järeldused tehti mitte õhusõiduki lennukõlblikkuse, vaid kaebaja kui operaatori kohta, sest peatati lennuettevõtja sertifikaat(AOC). Komisjon kontrollis ainult õhusõiduki dokumentatsiooni(tl 23-24), kuid ei kontrollinud õhusõidukit ennast. Faksile lisatud komisjoni raporti punktis 6 kirjas olevad kontrolli käigus tuvastatud 4 viga pidi kõrvaldatama remonditööde käigus, mille graafik oli kooskõlastatud Lennuametiga, ent ometi tehti vaidlustatud otsused juba enne remondi lõppu. Väär on vastustaja väide, et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi peatamisel kaotab lennukõlblikkussertifikaat kehtivuse. Määruse 2042/2003 punkti M.A.902 p a) alapunkti 2 kohaselt kaotab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat kehtivuse, kui peatatakse või tunnistatakse kehtetuks lennukõlblikkussertifikaat. Vastustaja pole arvestanud kaebaja usaldusega, et väljastatud lennuettevõtja sertifikaat jääb kehtima kuni kehtivusaja lõppemiseni, kaebajal polnud alust eeldada lennuettevõtja sertifikaadi peatamist ka õhusõiduki lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi ja lennukõlblikkussertifikaadi peatamisel. Haldusmenetluse seaduse(HMS) § 64 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse alusel, mille teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja selle kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Peale selle arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks(HMS § 67 lg 1). Avalik huvi lennuettevõtja sertifikaadi peatamiseks puudub, sest lennuohutuse suhtes pole pretensioone esitatud ning kaebaja on lennuohutuse nõudeid ise järginud. Ka puudub haldusaktiga koormatud isiku huvi haldusakti peatamiseks. Otsuses nr 48 toodud kaalutlused on ebaõiged ning mitmed asjaolud on jäetud otsuse tegemisel arvesse võtmata. Ebaõigesti on märgitud, et kaebaja ei suuda tagada JAR-OPS 1.165(c)

(2)nõudeid, kaebaja on neid nõudeid kogu aeg täitnud. Euroopa Komisjoni poolt tuvastatud Pecotox3
(7)Air S.R.L. puudused ja lennuettevõtja sertifikaadi ajutine peatamine ei saa olla põhjenduseks rendilepingu kooskõlastuse tühistamisel. Väär on vastustaja seisukoht, et kaebaja käitas ainult üht lennukit. Kaebaja rentis Moldovast õhusõidukeid ning käitas neid vastavalt 8.02.2007.a. Lennuametiga kooskõlastatud rendilepingu tingimustele. Alusetu on põhjendus, et Euroopa Komisjoni auditi käigus on tuvastatud puudused Pecotex-Air S.R.L poolt JAR-OPS 1 jao M/määruse nr 2042 I lisa M osa nõuete täitmisel. Euroopa Komisjoni poolt Pecotex-Air S.R.L võimalikud puudused ei mõjuta kaebaja poolt õhusõiduki käitamist Eestis kooskõlastatud rendilepingu tingimuste alusel. Otsuses pole põhjendatud, miks omab Euroopa Komisjoni poolt Pecotex-Air S.R.L suhtes võetud seisukoht tähendust kõnealuse rendilepingu kooskõlastuse kehtivusele. Auditi tegemise järel Moldova Lennuameti poolt 21.06.2007.a. antud korraldus 102/GEN tühistati osaliselt Moldova apellatsioonikohtu 26.07.2007.a. otsusega, mistõttu puudus alus rendilepingu kooskõlastuse tühistamiseks. Tähtsust omab ka Moldova Lennuameti 19.06.2008.a. otsuse punkt 5, mille kohaselt õhusõidukid, mille käitaja lennuettevõtja sertifikaadi kehtivus vastavalt lõikudele 1 ja 2 on tühistatud, võivad ühekordse lennuloa alusel lennata (tagasi) Moldovasse või mõnda teise riiki eesmärgiga registreerida õhusõidukid seal. 19.06.2006.a. otsus nr 48 tehti ajaliselt pärast otsust nr 46. Alles otsusega nr 48 tühistati kaebaja ja Pecotex-Air S.R.L. vahel sõlmitud rendilepingu kooskõlastus, mis otsuse nr 46 tegemise ajal kehtis. Järelikult otsuse nr 46 väidetav alus - käitatavate õhusõidukite puudumine - lennuettevõtja sertifikaadi peatamiseks tegelikult puudus, isegi kui Lennuameti seisukoht lennuki osas on õige. Seega on ebaseaduslik ka otsus nr 48, sest rendilepingu kooskõlastamise tühistamise aluseks oli ebaseaduslik otsus nr 46 Lennuettevõtja sertifikaadi peatamisega ja rendilepingu kooskõlastuse tühistamisega on vastustaja õigusvastaselt sekkunud kaebaja ettevõtlusvabadusse, tekitades talle olulist majanduslikku kahju ning kahjustanud tema mainet ja usaldusväärsust. Olukorras, kus Lennuamet on piiranud oluliselt Ida-Euroopa päritolu õhusõidukite käitamist kaebaja poolt, on Moldovast renditud õhusõiduki käitamine kaebajale möödapääsmatult vajalik siduvate pikaajaliste ja suuremahuliste lepingute täitmiseks. 2007.a. käitas kaebaja mitut lennukit, mis olid renditud firmalt Pecotex-Air S.R.L. koos meeskonnaga(märg rent, kuiv rent on lennuki rentimine ilma meeskonnata). Vaidlusalune lennuk oli renditud ühelt Inglise ettevõtjalt kuiva rendiga, valmistatud Inglismaal, vastab Euroopa lennuohutuse ühtsetele nõuetele, omab tüübisertifikaati ja võib takistusteta lennata üle maailma. Kaebaja liisis sõiduki 2006.a. ning sama aasta augustis kanti see tsiviillennukite registrisse. Lennuamet viivitas lennukõlblikkuse sertifikaadi väljaandmisega, mistõttu kaebaja ei saanud õhusõidukit käitada, lennuk seisis lihtsalt lennuväljal, kus 2006.a. oktoobritormis murdus sõiduki suunatüür. Praeguseks on lennuk remonditud, kuid teda kasutab teine ettevõtja. Vaidlustatud otsustega on kaebajale põhjustatud majanduslikku kahju, mille hüvitamist kavatseb kaebaja Lennuametilt nõuda pärast otsuste tühistamist või õigusvastaseks tunnistamist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud otsustes toodud põhjendustele järgmised seisukohad. Otsused on motiveeritud ja kaalutlusvigadeta. Otsuse nr 46 faktiliseks aluseks on asjaolud, et kaebaja rikkus määruse nr 2042 I lisa M osa nõudeid ning tema poolt lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatava õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat oli Lennuameti peadirektori 19.06.2007.a. otsusega nr 45 peatatud. Otsuse õiguslikuks aluseks on

§-d 7 lg 2, 42 lg 2 ja 43 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri 19.11.2002 määruse nr 6 "Lennuettevõtjate sertifitseerimise tingimused ja kord“ § 8 lg 1 ning JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (a)

(1), JAROPS 1 jagu C p 1.180 (iv) ja JAR-OPS 1 jagu C p 175 (o). Otsuse nr 48 andmise tingis asjaolu, et kaebaja ei suutnud täita 8.02.2006.a. Lennuameti poolt rendilepingu kooskõlastuse eelduseks olevat tingimust, mille kohaselt Moldova lennuettevõtja Pecotox Air S.R.L järgib JAR-OPS 1,165 (c)
(2)nõudeid. Peale selle võttis Lennuamet otsuse nr 48 andmisel arvesse asjaolu, et kaebaja lennuettevõtja sertifikaat oli otsusega nr 46 ajutiselt peatatud. 4.06.2007.a. kontrollis Lennuamet osaliselt kaebaja poolt käitatava õhusõiduki BAe ATP riikliku registreerimistunnusega ES-NBA lennukõlblikkust vastavalt määruse nr 2042 I lisa M osa punktile M.B.902. Lennuki jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli käigus kontrolliti õhusõiduki jätkuva 4
(7)lennukõlblikkusega seonduvat dokumentatsiooni, mis sisaldab endas informatsiooni lennukõlblikkuseeskirjade ja pädeva asutuse poolt vahetu reaktsioonina ohutusprobleemile määratud sammude täitmise seisu, muudatus- ja remonditööde seisu, piiratud kasutusajaga komponentide seisundi, massi ja balansseeringu aruannete ning edasilükatud hooldustööde loetelu kohta(määruse nr 2042 M.A 305 alap D). Kontrolli käigus tuvastati osundatud määruse I lisa M osa p M.A. 301 alap 3, M.A.303; M.A.503 ja M.A.402 nõuete rikkumine. I lisa M osa kehtestab meetmed, sealhulgas hoolduseks, mida tuleb rakendada, et tagada lennukõlblikkuse jätkumine. M.A.201 kohaselt vastutab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest lennuettevõtja. Kaebaja pole vaidlustanud 4.06.2007.a. kontrolli käigus tuvastatud I astme puudusi ega nende tõttu lennukõlblikkussertifikaadi peatamist. Kuid JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 sätestab imperatiivselt, et lennuettevõtja sertifikaat kehtib ainult kehtiva lennukõlblikkussertifikaadi olemasolu korral. On ilmne, et I astme puuduste tõttu ei vasta kaebaja

§ 43lg 3 nõuetele.

Kuna kaebaja lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatava ainukese õhusõiduki BAe ATP lennukõlblikkussertifikaat oli puuduste tõttu hoolduskorralduses peatatud, ei saanud JAR-OPS 1 jao C punktist 1.180 tulenevalt jääda edasi kehtima lennuettevõtja sertifikaat. Ning ilma kehtiva lennuettevõtja sertifikaadita ei saanud kaebaja jätkata õhusõidukite liisimist ärilise lennutranspordi eesmärkidel.

§ 601

ja Lennuameti põhimääruse kohaselt on Lennuamet kohustatud kindlustama ohutu lennutegevuse. Kuna kaebaja ei suutnud tagada jätkuva lennukõlblikkuse nõuete täitmist vaidlusaluse lennuki juures, oli Lennuameti määrusest nr 2042 tulenevalt kohustatud peatama kaebaja lennuettevõtja sertifikaadi.

§ 7

lg 2 alusel kohaldatakse Eestis "Ühtseid lennundusnõudeid"(Joint Aviation Requirements – JAR). JAR-OPS 1.180 (

  1. iv)kohaselt peab käitaja täitma hooldusnõudeid, mis vastavad konkreetse lennutegevuse iseloomule ja ulatusele, sealhulgas JAR-OPS 1.175 punktide (
  2. g)kuni (
  3. o)ettenähtud asjaomaseid nõudeid. JAR-OPS 1.175 sätestab, et kõikide lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatavate lennukite osas peab käitaja täitma hooldusnõudeid kooskõlas määruse nr 2042 I lisa M osa sätetega. Kuna 4.06.2007.a. kontrolli käigus tuvastati osundatud sätete nõuete rikkumine, on ilmne et kaebaja ei täida lennuettevõtja sertifikaadi eelduseks olevaid hooldusnõudeid. Asjakohatu on kaebaja väide, et lennukõlblikkussertifikaadi välja andmisel leppis Lennuamet temaga kokku, et tehnilist hooldust õhusõidukile teeb määruse nr 2042 osa 145 kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon Atlantik Airlines. Nimetatud ettevõttega sõlmis kokkulepe kaebaja ning Lennuamet üksnes kooskõlastas lepinguga, tunnustades sellega, et Atlantik Airlines on Osa 145 kohaselt sertifitseeritud hooldusettevõte ja seega sobiv kaebaja lennukit hooldama. Õhusõidukite hooldus toimub lennuettevõtja poolt koostatud ja Lennuameti poolt kinnitatud hooldusprogrammi alusel, kus on sätestatud, mis ajal milliseid hooldusi õhusõiduki juures tuleb läbi viia. Kõnealuse lennuki jätkuva lennukõlblikkuse kontrolli käigus tuvastati, et hooldusprogrammijärgsed hooldustööd on tegemata. Kaebaja kui lennuettevõtja kohustus oleks olnud hooldusettevõttega lepingu sõlmimisel jälgida, et õhusõiduki hooldustööde tegemisel oleks võimalik kinni pidada hooldusprogrammist. Kaebaja käitas lennuettevõtja sertifikaadi alusel ainult ühte lennukit - BAe ATP ES-NBA. Moldova lennuettevõtjalt Pecotox-Air S.R.L märja rendilepingu alusel renditud õhusõidukeid käitati märjarendi iseloomust tulenevalt Pecotox-Air.S.R.L lennuettevõtja sertifikaadi alusel, s.t. nimetatud õhusõidukid asusid Moldova lennuettevõtja sertifikaadil ja neid käitas Pecotox Air S.R.L, mitte kaebaja. Vastavalt JAR-OPS 1.165 ©

(2)(ii) (D) peab märjale rendile võetud lennuki puhul olema täidetud kõik JAA nõuded, mida rakendab rendilevõtja lennuamet. Kuna Eestis kohaldatakse JAR-i nõudeid täies mahus, siis peab ka kaebaja poolt rendile võetud lennukite puhul olema järgitud kõiki JAA nõudeid, sealhulgas lennukõlblikkuse nõudeid. Seepärast oli Lennuameti poolt rendilepingule kooskõlastuse andmise tingimuseks, et lepingu kehtivuse ajal tagab kaebaja, et Moldova lennuettevõtja poolt oleks täidetud kõik need JAA nõuded, mida rakendab rendilevõtja lennuamet. Kaebaja ei esitanud rendilepingu kooskõlastamisel sellele tingimusele ühtegi vastuväidet. Kuna Moldova lennuamet, mille järelevalve alla kuulub lennuettevõtja Pecotox-Air S.R.L., tühistas 21.06.2007.a. firmale välja antud lennuettevõtja sertifikaadi lennuohutusnormide olulise rikkumise tõttu, pole kaebajal võimalik jätkata sellelt äriühingult õhusõidukite rentimist. 5
(7)Kaebaja poolt esitatud Moldova apellatsioonikohtu 21.06.2007.a. korraldus nr 102/GEN, millega tühistati osaliselt Moldova apellatsioonikohtu otsus, ei oma tähtsust, sest seda pole otsuse nr 48 andmisel arvesse võetud. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosaliste arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Vaidlustatud otsuste andmisel puudus selleks vajadus, sest see poleks mõjutanud asja otsustamist ega otsuste sisu. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt

§-le 7 lg 2 ja 3 kohaldatakse Eestis 1990.a. ühtsete lennundusnõuete väljatöötamise, vastuvõtmise ja rakendamise kokkuleppe alusel välja antud «Ühtseid lennundusnõudeid» (Joint Aviation Requirements – JAR) ning rakendatakse Euroopa Ühinenud Lennuametite(Joint Aviation Authorities – JAA) menetlustoiminguid(Joint Implementation Procedures – JIP). Sama seaduse kohaselt peab ettevõtja tsiviilõhusõidukite käitamiseks ärilistel eesmärkidel omama lennutegevusluba ja lennuettevõtja sertifikaati(§ 39). Lennuettevõtja sertifikaat on Lennuameti poolt väljaantud dokument, mis kinnitab, et lennuettevõtjal on sellise tegevuse ohutuks ja seaduslikuks korraldamiseks vajalikud talitused, rajatised, seadmed ja varustus ning piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal(§ 42 lg 3). Lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused(§ 42 lg 4). Lennuettevõtja sertifikaat tunnistatakse kehtetuks või peatatakse ajutiselt puuduste kõrvaldamiseni või muudetakse selles esitatud käitamistingimusi, kui: 1)lennuettevõtja ei vasta käesoleva seaduse paragrahv 42 lõikes 3 nimetatud nõuetele; 2)on rikutud lennuettevõtja sertifikaadi juurde kuuluvaid käitamistingimusi(§ 43). JAR-OPS 1.180 (iv) kohaselt peab käitaja täitma hooldusnõudeid, mis vastavad konkreetse lennutegevuse iseloomule ja ulatusele, sealhulgas JAR-OPS 1.175 punktide (g) kuni (o) ettenähtud asjaomaseid nõudeid. JAR-OPS 1.175 järgi peab käitaja kõikide lennuettevõtja sertifikaadi alusel käitatavate lennukite osas täitma hooldusnõudeid kooskõlas määruse nr 2042 I lisa M osa sätetega. JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (a)

(1)sätestab, et lennuettevõtja sertifikaat kehtib ainult juhul, kui käitatavatel lennukitel on standardne lennukõlblikkussertifikaat, mille on välja andnud JAA liikmesriik, kes ei vastuta lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest(tl I-141). See säte ei jäta Lennuametile mingit kaalutlusruumi – kui lennuettevõtja sertifikaadile kantud lennuki(te)l puudub lennukõlblikkussertifikaat, on Lennuamet kohustatud lennuettevõtja sertifikaadi peatama või kehtetuks tunnistama. Väär on kaebaja väide, et peale kõnealuse lennuki käitas ta veel mitut Moldova lennuettevõtjalt Pecotox-Air S.R.L. renditud lennukit. Kaebajale Lennuameti poolt 23.04.2007.a. väljaantud lennuettevõtja sertifikaadile nr EST-006 on kantud ainult üks õhusõiduk – Bae-ATP registritunnusega ES-NBA, mille kaebaja on rentinud 1.06.2006.a. Suurbritannias registreeritud firmalt BAE SYSTEMS Management Services (Two) Ltd(tl I-21-22, 191-238). Selle lennuki lennukõlblikkussertifikaat oli peatatud Lennuameti peadirektori 19.06.2007.a. otsusega nr 45 põhjusel, et kaebaja pole kõrvaldanud 4.06.2007.a. lennukõlblikkuse kontrolli raportis märgitud esimese taseme puudusi (tl I-45-46). Seda otsust kaebaja vaidlustanud pole, seepärast jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad tuvastatud puuduste astmega mittenõustumist, käitaja kohustuste ulatust käitatavate lennukite hooldusnõuete täitmisel ja lennukõlblikkuse kontrolli läbiviimise ebasobivat aega. Lennukõlblikkussertifikaadi peatamise järel oli vastustaja

§ 43ja JAR-OPS 1 jagu C p 1.180 (a)

(1)alusel kohustatud kaebaja lennuettevõtja sertifikaadi peatama. Otsus nr 46 on õiguspärane. Otsusega nr 48 tühistas Lennuamet kaebaja ja Pecotox-Air S.R.L. vahel perioodiks 2.02. 27.11.2007.a. sõlmitud märja rendi lepingutele antud kooskõlastuse, kuna kaebaja polnud täitnud kooskõlastuse eelduseks olnud tingimust tagada JAR-OPS 1.165(c)
(2)nõuete järgimine, mille kohaselt peab märjale rendile võetud lennuki puhul olema täidetud kõik JAA nõuded, mida rakendab rendilevõtja lennuamet. See tähendab, et rendile võetud lennukite hooldamisel tuli järgida täies mahus määruse nr 2042 I lisa M osa nõudeid. 14.06.2007.a. Lennuametile esitatud Euroopa Lennuohutusameti auditi raportist nähtuvalt tuvastas Euroopa Komisjon Pecotox-Air S.R.L. auditeerimisel, et firma ei täida määruse nr 2042 nõudeid ega suuda seetõttu tagada õhusõidukite vastavust jätkuva 6
(7)lennukõlblikkuse nõuetele. Kooskõlastuse tühistamise juures arvestas Lennuamet ka asjaolu, et otsusega nr 46 on ajutiselt peatatud kaebaja lennuettevõtja sertifikaat. Kohtu hinnangul on kooskõlastuse tühistamine põhjendatud. Asjaolu, et 26.07.2007.a. otsusega tühistas Chisinau linna kohus Moldova Lennuameti 21.06.2007.a. korralduse Pecotox-Airi lennuettevõtja sertifikaadi tühistamise osas, ei oma praeguse vaidluse juures tähtsust, sest otsuse nr 48 vastuvõtmise ajal 19.06.2007.a. polnud kumbagi nimetatud akti veel olemas, mistõttu need ei saanud ka Lennuameti otsust mõjutada(tl I-43-44, 119, 113, 131). Otsus nr 48 on õiguspärane. Vaidlustatud otsused on piisaval määral õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. Kohus nõustub vastustajaga, et HMS §-st 40 lg 3 p 2 tulenevalt puudus otsuste andmisel vajadus anda kaebajale võimalus oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, sest see poleks mõjutanud asja otsustamist ega otsuste sisu. Kohtunik: D.Maastik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.