lg 1 sätestab, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sünnitunnistusega nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et L M on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx ning tema ema on J M. Sünd on registreeritud xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx, kanne nr xx. Tunnistaja E K-H ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et aastatel 1998 kuni 2001 töötas tunnistaja koos hagejaga. Hageja suhtles A.N, kes käis hageja töö juures. Hageja oli A.N armunud. Enne L sündi käis A.N hageja juures tihti. Hageja tunnistas tunnistajale, et A.N on tema lapse isa. Hageja raseduse ajal käis A.N tema juures vähe, peale lapse sündi ei käinud tihti. Kostja hakkas hagejast eemale hoidma. Põhjus võis olla rahas. Tunnistaja andis hagejale nõu, et ta ei annaks kostjale raha. Hageja ei suhelnud enne lapse sündi ühegi teise mehega peale A.N. Tunnistaja leiab, et A.N kasutas hagejat ära, tema pärast tekkisid firmas rahaprobleemid. Tunnistaja A O ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli suur armastus. Sellest armastusest sündis L. Hagejal ei olnud enne lapse sündi lähedasi suhteid teiste meestega peale A.N. Pooltel oli normaalne suhe. Hageja oli kostjasse väga kiindunud. Hageja võttis laenu 100 000.- kr, tunnistaja oli nimetatud laenu käendajaks. Laenatud raha andis hageja kostjale. Sünnitoetuse andis hageja kostjale. Kostjal ei olnud plaani end hagejaga siduda. Ta soovis vaid hageja raha. Kostja ei vajanud tutvust hageja vanematega. Hagejal oli väga hea palk. Pooled muretsesid auto, mille kostja kirjutas oma nimele ning hageja maksis liisingumakseid. Tunnistaja E M ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja armastas väga A.N. Viimane pettis hagejalt raha välja. Pooltel on laps. Sünnitoetus kanti kostja pangaarvele. Pooled suhtlesid väga tihedalt 4-5 aastat. Tunnistaja hoidis 3-4 korda hageja tööl olles koos kostjaga L. Hageja üüris kostja jaoks suvila, kuid kostja sinna elama ei läinud. Hageja võttis kostja jaoks suure laenu. Kõik dekreedirahad läksid laenu tagasi maksmiseks. Laen oli võetud selleks, et ehitada maja. Kostja suhtus lapsesse hästi. Kui hageja tegi viimase auto liisingumakse, hakkas kostja temast eemale hoidma. Enne lapse sündi ei olnud hagejal teiste meestega lähedasi suhteid. Pooled sõlmisid võlakirja, kus kostja tunnistas raha saamist hagejalt, kuid see võlakiri on kaduma läinud. Kostja elas hageja rahadest. Hageja konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on 2001.a jooksul andnud A.N raha suurtes summades ja tasunud A.N kuuluva auto liisingumakseid. Võlakirjaga loeb kohus tuvastatuks, et 22.11.1997 sai A.N hagejalt 3500.- kr. Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et A.N süles on L, A.N tangib hageja rahadega ostetud autosse kütet; A.N on kirjutanud kivile, et ta armastab J igavesti, A.N viibib hageja töökohas. A.N kirjadega loeb kohus tuvastatuks, et A.N kirjutas J.M, et tahab temaga kogu elu koos olla; et ta armastab J väga; J on kõige parem naine maailmas; et A.N on vastik kerjus, ning tal on sellest halb. 1998.a on A.N kirjutanud J.M, et tahab olla temaga koos kuni surmani. Tunnistajate ütlustega, fotodega, A.N kirjadega, konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et pooltel olid lähedased suhted ja poolte suhetest sündis xx.xx.xxxx poeg L. Pooled suhtlesid enne lapse sündi tihti. A.N andis hagejale mõista, et kavatseb temaga igavesti koos olla ja elada. Hageja siiralt uskus teda ja oli temasse väga kiindunud. A.N, kuuldes hageja rasedusest, käskis hagejal aborti teha. Hageja laenas 100 000.- kr ja andis selle kostjale maja ehitamiseks. Hageja ostis auto kostjale, hageja tasus auto liisingumakseid. Hageja andis raha kostjale suurtes summades. Niikaua kui kostja hagejalt raha sai, suhtles ta hagejaga, peale viimast auto liisingumakset suhe katkes. Hageja sõnul küsis A.N lapse sünnitoetuse endale ja hageja kandis selle summa A.N arvele. Hageja sõnul on ta kostjale andud kokku 340 000.- kr, mille kohta vormistati võlakiri, kuhu A.N alla kirjutas. Allkirja andmise eest küsis ta hagejalt 15 000.- kr, mille hageja talle ka maksis. Tänaseks on võlakiri kadunud. Lapsesse suhtus kostja hästi, ta on hoidnud last hageja tööl olles. Seega on ebaõige kostja väide, et sellisest lapsest kuuleb ta esimest korda hagiavaldust lugedes. Kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks olnud intiimsuhteid teiste meestega peale A.N alates 1995.a kuni lapse eostamiseni. DNA-ekspertiisi ei olnud võimalik läbi viia, kuna A.N keeldus eksperdi juurde vabatahtlikult minemast. Sundtoomine ei andnud tulemusi. Telefoni teel teatas kostja kohtule, et ta eksperdi juures nagunii suud lahti ei tee.
Seega on kostja, kui lapse L isa, kohustatud teda ülal pidama.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, sissetulekuks riiklikud peretoetused ja toimetulekutoetus. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus L ülalpidamiseks hageja kasuks. Perekonnaseadus sätestab, et üks vanem on kohustatud tasuma lapse ülalpidamiseks 2175.- kr alates 2008. Seega ei pea hageja tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta nõustus kostjalt elatise väljamõistmisega miinimummääras. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Hageja on kostjale soetanud auto, mille realiseerimisest saaks tasuda elatist. Hageja sõnul paigutas kostja hagejalt saadud raha fondidesse. Teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tal puudub võimalus tasuda elatist lapse ülalpidamiseks miinimummääras. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.