3-09-2752/2

3-09-2752 Kohtumäärus Pärnus

1. novembril 2009.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi OÜ J tuvastuskaebuse materjalid Saaremaa Keskkonnateenistuse 07.05.2008 kirjas nr 40-3-1/14072 antud kooskõlastusele ehitustegevuseks Lümanda valla Karala küla Suurna maaüksusel, t e g i k i n d l a k s: Vaidlustatud kirjas andis Saaremaa Keskkonnateenistus Looduskaitseseaduse § 14 lg 3 alusel kooskõlastuse ehitustegevuseks Lümanda valla Karala küla Suurna maaüksusel, kuhu maaomanik soovib rajada elamu, sauna, abihoone, puurkaevu, puhastusseadme ja juurdepääsutee. Kaebuse kohaselt nimetatud kooskõlastus, vastates sisult haldusakti tunnustele kuid jäädes vormiliselt toiminguks, rikub OÜ J õigusi sellega, et oli aluseks detailplaneeringu algatamisele, mida aga tehti eeldusel, et Suurna mü omanik saab oma kinnistule juurdepääsu läbi OÜ Jile kuuluva Roo kinnistu (tsiviilasi nr 2-09-2681). Saaremaa Keskkonnateenistus, andes nõusoleku ehitustegevuseks Suurna kinnistul, ei ole arvestanud järgmiste asjaoludega: • paikneb Suurna kinnistu Natura 2000 alal, kus ei või uusi hooneid ehitada, vanu aga pole seal kunagi olnud; • aprilli keskel teostatud väliuuringutes jäeti kõrvale ornitoloogiline aspekt ning nägemata jäid kühmnokk-luik, merikotkas, punaselg-õgija, nõmmlõoke, karmiinleevike, musträhn ja paljud teised haruldased või ohustatud liigid. Kohtu seisukoht On Keskkonnateenistuse 07.05.2008 kooskõlastus ehitustegevuseks Suurna kinnistul tõepoolest menetlustoiming nagu OÜ J esindaja õigesti märgib. Kooskõlastuse adressaadiks on teine halduskandja – kohalik omavalitsus ja kogu kooskõlastuse hankimise protseduur jääb halduse sisealasse ühe mitmeastmelise akti andmisel. Väljapoole suunatud haldusaktideks planeeringumenetluses on algatatud planeeringu vastuvõtmist ja eelkõige kehtestamist käsitlevad otsused. Vaidlustatud otsus on toiming, millega keskkonnateenistus lahendas halduse internse küsimuse ühe mitmeastmelise haldusakti andmise protseduuris kohaliku omavalitsuse poolt ning see polnud suunatud kaebajale ega loonud talle õigusi ega pannud kohustusi. Menetlustoiminguid vaidlustatakse üldreeglina koos lõpliku haldusaktiga (vt nt 3-3-1-38-03, p 4) sest alles läbi nende selgub haldusmenetluse tulemus ning vahepealsed menetlus toimingud ei riku iseseisvalt taotleja õigusi. Menetlustoimingu eraldi vaidlustamine on erandlik (vt 3-3-1-8-02) mille teostamiseks käesoleval juhul alused puuduvad. Alles detailplaneeringu kehtestamine võib rikkuda kaebaja õigusi, näiteks juhul kui juurdepääsutee rajamine kujutab endast osa kehtestatud planeeringust. Enne kehtestamist on aga planeeringumenetluse mitmeastmelises (planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine) ja demokraatlikus protsessis võimalik igal huvitatud isikul selle kavandatud lahendustele esitada vastuväiteid. HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui viimasel ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, arvestades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Antud juhul halduse interne akt (kooskõlastus) ei oma OÜ J õigustele mingit mõju. Ehitusseaduse § 12 lg 2 kohaselt isegi ehitusluba, rääkimata detailplaneeringu menetluse käigus antud kooskõlastusest, ei anna õigust ehitada maaüksuse omaniku loata. Juurdepääsu tagamine kinnistule on üldine nõue sõltumata sellest, kas sinna kavatsetakse ehitada või mitte. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 11 lg 31 p 5 kohus m ä ä r a s:
2. Tagastada OÜ J kaebus läbivaatamatult esitajale ning lõpetada asjas menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates kättesaamisest. Aivar Koppel, halduskohtunik