3-09-1956/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1956 Haldusasi S.J kaebus tema telefonikõnede pealtkuulamise süütõendina kasutamise õigusvastaseks tunnistamiseks. RESOLUTSIOON Tagastada kaebus S.J-ile halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel. Kohus selgitab kaebajale, et tal on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) poole, käesoleval juhul Harju Maakohtusse. Saata käesolev kohtumäärus koos kaebuse materjaliga kaebajale posti teel. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajatel õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. ja ASJAOLUD Tallinna Halduskohtule saabus 04.09.2009 S.J kaebus, milles ta taotleb tema telefonikõnede pealtkuulamise ja kriminaalasjas süütõendina kasutamise õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. 15.09.2009 jättis kohus kaebuse käiguta selles esinevate puuduste tõttu, andes kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaebusest ning kaebuse täpsustusest nähtub, et kaebuse esitaja suhtes menetluses oleva kriminaalmenetluse raames on teostatud jälitustoimingud, mille käigus on salvestatud kaebuse esitaja telefonikõnesid ja neid kasutatud kriminaalmenetluses tõendina. Kaebuse esitaja on seisukohal, et telefonivõrkude toiming, millega on lubatud tema telefonikõnesid kriminaalmenetluse raames pealt kuulata, on õigusvastane ning sellega on telefonifirmad rikkunud tema õigust sõnumite saladusele. Samuti on rikutud ja piiratud sellega kaebaja tarbijaõigust ning õigust suhtlemis- ja sõnavabadusele, kuna mobiilsideteenust pakkuva firma stardipaketis ei ole edastatud infot selle kohta, et kõnesid võidakse politsei poolt kriminaalmenetluse käigus pealt kuulata. Kaebuse esitaja märgib oma kaebuses, et menetluses olevas kriminaalasjas tema vastu tõendina tema telefonivestluste salvestiuste kasutamine on õigusvastane ning sellega on temale tekitatud kahju. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebusest ei selgu, kas kaebuse esitaja soovib esitada hagi mobiilsideteenust pakkuva ettevõtte vastu või kaebust kriminaalmenetlust teostava uurija või prokuröri tegevusele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi tsiviilasi, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. Kohus selgitab kaebajale, et juhul, kui kaebuse esitaja eesmärgiks on esitada hagi kaebajale lepingu alusel mobiilside teenust pakkuva konkreetse eraettevõtte vastu (nt. EMT; Elisa; Tele 2 vms), kes võimaldas kaebaja telefonikõnede pealtkuulamist, siis on kaebuse esitajal õigus esitada hagi TsMS seadustikus sätestatud korras Harju Maakohtule. Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamise kord on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) V jaos. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Lõike 2 kohaselt Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. KrMS 230 lg 1 sätestab, et juhul, kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Seega juhul, kui kaebuse esitaja eesmärgiks on esitada kaebus menetleja toimingu peale ja kriminaalmenetlustoimingute vaidlustamine, saab seda teha üksnes konkreetse kriminaalmenetluse raames, esitades kaebuse KrMS sätestatud korras prokuratuurile, riigiprokuratuurile või maakohtu eeluurimiskohtunikule. Kohus märgib täiendavalt, et nähtuvalt kohtule edastatud materjalidest on S.J suhtes alustatud kriminaalmenetlust (krim. asi nr 1-08-9956), milles teostatud toiminguid halduskohtule esitatud kaebus ka puudutab, eelnimetatud kriminaalasi on menetluses Harju Maakohtus. Kriminaalmenetluses on S.J kaitsjaks vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja, kellel on kohustus vastavalt Advokatuuri seaduses ja KrMS-s sätestatule kasutada kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud ning anda talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi. Seega on kaebajale tagatud tema suhtes menetletavas kriminaalasjas kvaliteetne ja pädev õigusabi, mis hõlmab ka kõiki kriminaalmenetluses tehtavaid toiminguid ja sellest tulenevat kaebeõigust. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub maakohtu (üldkohtu), käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse. Elle Kask Kohtunik