KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-732 Haldusasi OÜ Bastet Holding kaebus M

§ 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KULG

2. juunil 2008 andis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja Tollikeskus (edaspidi PMTK või maksuhaldur) OÜ-le Bastet Holding korralduse nr 9-1/19141, kohustades viimase esindusõiguslikku isikut ilmuma
3. juuli 2008 maksuhalduri juurde selgituste andmiseks OÜ Bastet Holding Eestis toimuva ettevõtluse kohta ning esitama maksuhaldurile samaks ajaks perioodi
4. jaanuar kuni
5. juuli 2008 kohta OÜ Bastet Holding pangakontode väljavõtted 1 ning kassadokumendid. Korralduse kohaselt oli maksuhalduril tekkinud kahtlus OÜ Bastet Holding ettevõtlusega tegelemise osas ning samas hoiatati ka, et kui kaebuse esitaja ei esita ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid Eestis ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse ta käibemaksukohustuslaste registrist. Korraldus saadeti OÜ Bastet Holding äriregistrisse kantud aadressile Tallinnas Narva mnt
8. juulil 2008 tegi PMTK otsuse nr 7.1-5/256256, millega kustutati OÜ Bastet Holding käibemaksukohustuslaste registrist
9. juuli 2008 seisuga. Otsuse põhjenduse kohaselt tagastati
10. juuni 2008 korraldus PMTK-le postiasutusest märkega „ei asu aadressil“ ning OÜ Bastet Holding ei ole eelnimetatud korralduses määratud tähtaja jooksul tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist.
12. novembril 2008 esitas OÜ Bastet Holding taas PMTK-le avalduse enda käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks.
13. novembri 2008 korraldusega nõudis PMTK, et OÜ Bastet Holding esindusõiguslik isik ilmuks
14. detsembril 2008 maksuhalduri ametiruumidesse selgituste andmiseks ning esitaks samas tõendid ettevõtlusega tegelemise ja üle 250 000 krooni suuruse käibe kohta.
15. detsembril 2008 otsusega registreeriti OÜ Bastet Holding käibemaksukohustuslaste registris tagasiulatuvalt alates
16. juulist
17. KAEBUSTE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
19. aprillil 2009 esitas OÜ Bastet Holding Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PMTK
20. juuli 2008 otsuse nr 7.1-5/256256,
21. novembri 2990 korralduse nr 9-1/39014 ning
22. detsembri 2008 toimingu õigusvastasuse tuvastamist.
23. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et
24. juuli 2008 korraldus on õigusvastane, kuna maksuhaldur ei toimetanud nõuetekohaselt kaebuse esitajale kätte
25. juuni 2008 korraldust ning seega ei olnud kaebuse esitaja teadlik ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide esitamise ning maksuhaldurile selgituste andmise kohustusest. Kaebuse esitaja leiab, et PMTK pidi teadma, et kaebuse esitaja ei asu äriregistris näidatud aadressil, tuues seejuures välja, et juba
26. mail 2008 oli PMTK saatnud kaebuse esitajale ühe korralduse tegevuskoha aadressile Tallinnas Liimi
27. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd PMTK saatis ka
28. juuni 2008 korralduse kohe nii kaebuse esitaja registrijärgsele aadressile kui ka kaebuse esitaja juhatuse liikme rahvastikuregistri aadressile, siis eeldas PMTK algusest peale, et kaebuse esitaja tegelikult äriregistris näidatud aadressil ei asu ning sealt saadetisi kätte ei saa. Samas leiab kaebuse esitaja, et isegi kui PMTK ei teadnud
29. juuni 2008 korralduse andmisel, et kaebuse esitaja asub Tallinnas Liimi tn 1, siis rikkus ta MKS §-s 55 sätestatud nõuet avaldada korralduse resolutiivosa väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ka viitab kaebuse esitaja Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-73-05 ning leiab, et saades postiasutusest tagasi kaebuse esitaja registrijärgsele aadressile saadetud kirja, oleks PMTK pidanud kaebuse esitajale korralduse teatavaks tegema muul viisil, eelkõige MKS §-s 55 sätestatud viisil.
30. Kaebuse esitaja leiab, et käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel on PMTK rikkunud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 22 lõigetes 31 ja 5 sätestatut sellega, et ei ole vajalikke tõendeid kogunud omal algatusel. Seejuures selgitab kaebuse esitaja, et tema tegevusalaks on vedelkütuse müük, mis on aktsiisikohustuse tõttu tegelikult maksuhalduri pideva järelevalve all. Samuti toob kaebuse esitaja välja, et ta deklareeris tasumisele kuuluvat 2 käibemaksu
31. aasta veebruaris 108 441 krooni, märtsis 126 786 krooni, aprillis 187 374 krooni, mais 136 784 krooni ja juunis 76 361.- krooni ning selline käibemaksukohustus saab kaebuse esitaja hinnangul tuleneda ainult ettevõtlusega tegelemisest ning see tõendab juba iseenesest Eestis ettevõtlusega tegelemist.
32. Kaebuse esitaja leiab samas, et PMTK on rikkunud ka KMS § 20 lõikest 10 tulenevat kohustust omal algatusel registreerida isik, kui tal on andmeid, et sellel isikul on tekkinud registreerimiskohustus käibe piirsumma ületamisel, kuid registreerimisavaldust ei ole tähtaegselt esitatud.
34. novembri 2009 korraldusele nr 9-1/39014 osas leiab kaebuse esitaja esmalt samuti seda, et maksuhaldur on sellist korraldust andes rikkunud KMS § 20 lõikest 10 tulenevat kohustust kaebuse esitaja omal algatusel käibemaksukohustuslasena registreerida. Küündimatuks peab kaebuse esitaja korralduses toodud väidet, et kaebuse esitaja avalduses märgitud ning pangakonto väljavõttelt nähtuv ei ole piisav tõendamaks Eestis ettevõtlusega tegelemist, kuivõrd pangakonto väljavõtte esitas kaebuse esitaja just tulenevalt varasemas PMTK korralduses märgitust. Samuti peab kaebuse esitaja põhjendamatuks kohustust ilmuda koos ettevõtlust täiendavalt tõendavate tõenditega maksuhalduri juurde, kuivõrd juba
35. septembril 2009 teostatud läbiotsimise käigus võttis Maksu- ja Tolliameti uurimisosakond ära kõik kaebuse esitaja majandustegevusega seotud dokumendid ning seega olid PMTK
36. novembri korralduse tegemise ajaks kõiki asjakohased dokumendid juba PMTK valduses.
37. Kolmandaks heidab kaebuse esitaja PMTK-le ette seda, et
38. detsembril 2008 keeldus maksuhaldur lubamast toimingu (selgituste andmine) juurde kaebuse esitaja lepingulist esindajat ning samuti keeldus vastu võtmast kaebuse esitaja poolt esitatud dokumente. VASTUSTAJA SEISUKOHT
39. PMTK ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et Maksu- ja Tolliameti maksukorralduse osakond alustas OÜ Bastet Holding suhtes kontrolli tulenevalt asjaolust, et viimane sattus probleemsete äriühingute nimekirja, kelle puhul tuli kontrollida käibemaksukohustuslaste registris olemise õiguspärasust. Vastustaja selgitas, et
40. uuni 2008 korralduse saatmine paralleelselt juhatuse liikme aadressile on PMTK tava, mis ei tähenda seda, et PMTK eeldanuks, et kaebuse esitaja oma äriregistrijärgselt aadressilt korraldust kätte ei saa. Vastustaja väitel ei olnud ta teadlik kaebuse esitaja asumisest Tallinnas Liimi
41. Vastustaja leiab, et saates korralduse kaebuse esitaja äriregistrisse kantud aadressile, on ta toiminud MKS § 52 nõuete kohaselt ning kaebuse esitaja ise ei ole maksuhaldurile oma asukoha muutusest teatanud. Vastustaja hinnangul ei oma tähtsust, et
42. mail 2009 saadeti üks korraldus äriühingu tegevuskoha aadressile Liimi 1, kuna tegemist on kahe erineva menetluse ning erinevatel PMTK struktuuriüksusel võib olla erinev informatsioon äriühingu võimalikest aadressidest. Viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-1004 ja nr 3-3-1-37-03, on vastustaja seisukohal, et kui maksuhaldur edastab haldusakti äriühingule registrisse kantud aadressile tähtkirjana, siis on maksuhaldur teinud omalt poolt kõik võimaliku, et dokument äriühingule kätte toimetatakse. 3
43. Vastustaja ei leia, et oleks pidanud avaldama korralduse resolutiivosa ka Ametlikes Teadaannetes, kuna maksuhalduril on õigus valida, millist dokumendi kättetoimetamise viisi kasutada.
44. Vastustaja selgitab, et kuivõrd kaebuse esitaja oli kantud nn. puhverettevõtete nimekirja, siis ei saanud maksuhaldur võtta aluseks maksukohustuslase poolt esitatud käibedeklaratsioone ning ainus võimalus ettevõtluse kohta infot saada vahetult maksukohustuslase enda käest.
46. novembri 2008 korralduse kohta selgitab vastustaja, et kuna maksuhalduril oli varasemast põhjendatud kahtlus, et äriühing ei tegele ettevõtlusega käibemaksuseaduse tähenduses, vaid võib olla variisik, nn. puhverfirma või nn. arvevabrik, siis ei saanud maksuhaldur ise maksukohustuslast käibemaksukohustuslaste registrisse kanda, vaid sellest tulenevalt sai isiku registrisse kandmise aluseks olla avaldus, kusjuures KMS § 20 lg 41 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Vastustaja leiab, et kriminaalmenetluse käigus toimetatud läbiotsimisel dokumentide äravõtmine ei muuda PMTK
47. novembri 2009 korraldust automaatselt õigusvastaseks ega vabasta kaebuse esitajat kaasaaitamiskohustuse täitmisest.
48. Mis puudutab
49. detsembril 2008 menetlustoimingut, siis selgitab vastustaja esmalt, et suuliste seletuste protokollist nähtub, et OÜ Bastet Holding juhatuse liige Galina Pavlova ei osanud maksuhaldurile ettevõtte majandustegevusega seotud asjaolusid selgitada ning peale vestlust pidas maksuhaldur vajalikuks nõuda lisaks olemasolevatele dokumentidele veel erinevaid protokollis äramärgitud dokumente, kusjuures kaebuse esitaja poolt
50. detsembril 2008 esitatud dokumendid ei omanud tähtsust käibemaksukohustuslaste registrisse saamiseks ning maksuhaldur ei pidanud vajalikuks neid koguda. Vastustaja möönab, et lepingulise esindaja menetlusest osavõtmise keelamist saab küll pidada MKS §-i 48 rikkumiseks, kuid kuna vaidlusalune olukord lahenes menetluse alguses ära ning esindajal lubati osa võtta, siis ei saa pidada seda tegevust nii kaalukaks menetlusnormi rikkumiseks.
51. Viimaks leiab vastustaja, et kaebuse esitajal ei saa olla põhjendatud huvi tuvastamiskaebusega kohtu poole pöördumiseks, kuna mingisugust kahju ei saanud kaebuse esitajale tekkida. Vastustaja toob siinkohal välja, et kaebuse esitaja küll kustutati käibemaksukohustuslaste registrist juulis 2008, kuid vaatamata sellele tegeles ta edukalt kauba müügiga edasi, väljastas arveid käibemaksuga ning talle tasuti kauba eest. KOHTU PÕHJENDUSED
52. Kohus, kaalunud poolte väiteid ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Bastet Holding kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuhalduri tegevus kaebuse esitaja kustutamisel käibemaksukohustuslaste registrist ning kaebuse esitaja käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse hilisemal menetlemisel on olnud õiguspärane.
53. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 19 lõikest 1 tulenevalt on kohustus end maksukohustuslasena registreerida isikul, kelle KMS § 1 lõigetes 1ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 250 000 krooni, välja arvatud juhul kui kogu 4 maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, mis pole seejuures kauba ühendusesisene käive. KMS § 20 lõike 41 esimese lause kohaselt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Samuti tuleneb KMS § 22 lõikest 31, et kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel ning juhul kui maksuhaldur on maksukohustuslasele kirjalikult teatanud registrist kustutamise kavatsusest, andes tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, ent ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. KMS § 20 lg 41 ning § 22 lg 31 eesmärk on välistada käibemaksukohustuslaste registris selliste ettevõtjate registreerimine, kes kas täielikult või vähemalt mitte KMS § 19 lõikes 1 näidatud ulatuses reaalse majandustegevusega ei tegele ning keda võidakse kas kasutada käibemaksupettuste toimepanemisel kas nõndanimetatud arvevabrikuna ehk teistele isikutele sisendkäibemaksu mahaarvamise eesmärgil fiktiivsete müügiarvete väljastamiseks või nõndanimetatud puhverettevõttena, mille eesmärk on käibemaksupettusest tegelikult kasu saavate isikute varjamine. Põhjusi, miks maksuhalduril võib tekkida kahtlus, et teatud ettevõtja majandustegevus võib kas osaliselt või täielikult olla fiktiivne, on väga erinevaid ning seejuures pole vähimatki põhjust arvata, et sarnase kahtluse tekkimine iseenesest tooks kaasa kahtluse alla sattunud isikule mingisuguseid negatiivseid tagajärgi. Samas on just KMS § 20 lg 41 ning § 22 lg 31 nendeks hoobadeks, mis võimaldavad maksuhalduril ühel või teisel põhjusel kahtluse alla sattunud ettevõtte tegeliku majandustegevuse ning maksustatava käibe toimumisega seotud asjaolusid kontrollida. Kohus möönab, et sarnased kontrollimeetmed on ettevõtjale koormava iseloomuga, ent samas ei eelda ettevõtlusega tegelemise tõendamine enamasti muud kui ettevõtjal olemasolevate dokumentide tutvustamist maksuhaldurile ning avalik huvi käibemaksupettuste vältimise vastu kaalub igal juhul üles kontrollimisega ettevõtjale kaasnevad ebamugavused.
54. KMS-is ei sätestata, milliste andmete alusel tuleks maksuhalduril ettevõtlusega tegelemist kontrollida või milliseid andmeid või dokumente peaks isik ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitamata. Kohtu hinnangul saab ettevõtlusega tegelemist kontrollida just eelkõige erinevate andmete võrdlemise teel, võrreldes omavahel näiteks isiku poolt esitatud maksudeklaratsioonides kajastatud andmeid, isiku pangakontodel ja kassas toimunud raha liikumist kajastavaid andmeid ning andmeid, mis kajastavad kaupade ja teenuste osutamist (nt. laoarvestuse dokumendid, kauba saatedokumendid jms). Seetõttu ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur sai kaebuse esitaja ettevõtluse kohta piisavalt teavet juba käibedeklaratsioonidest. Asjaolu, et isik on esitanud käibedeklaratsioone ning deklareerinud nendel ka arvestatava summa tasumisele kuuluvat käibemaksu, ei välista iseenesest võimalust, et tegelikult majandustegevust ei toimu ning deklaratsioonidel esitatud andmed ei kajasta tegelikkust. Sama seisukoht kehtib ka kohtuistungil esitatud saldoteatiselt nähtuvate andmete kohta. Vastava kahtluse korral tulebki maksuhalduril ettevõtlusega tegelemist kontrollida ning nõuda isikult täiendavate tõendite esitamist, nagu maksuhaldur seda käesoleval juhul ka tegi.
55. KMS § 22 lg 31 kohaselt on maksukohustuslase registrist kustutamise eelduseks, et maksuhaldur on maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult teatanud ning andnud tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Käesoleval juhul on PMTK teinud
56. juunil 2008 korralduse nr 9-1/19141, mis saadeti kaebuse esitaja äriregistrisse kantud aadressile Tallinnas Narva mnt 13 ning paralleelselt kaebuse esitaja juhatuse liikme 5 rahvastikuregistri aadressile. Korralduses märgitakse, et maksuhalduril on tekkinud kahtlus OÜ Bastet Holding poolt ettevõtlusega tegelemise osas, selles viidatakse ka KMS § 22 lõikes 31 sätestatud võimalusele isik käibemaksukohustuslaste registrist kustutada ning selles kohustatakse kaebuse esitaja esindajat ilmuma ettevõtluse kohta selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ning antakse tähtaeg kassadokumentide ja pangakontode väljavõtete esitamiseks. Selline korraldus on käsitatav kirjaliku teatamise ja tähtaja andmisena KMS § 22 lg 31 mõistes. Vaidlus on aga selles, kas PMTK
57. juuni 2008 korraldus nr 9-1/19141 toimetati kaebuse esitajale nõuetekohaselt kätte või mitte.
58. Maksumenetluses koostatud dokumentide, sealhulgas haldusaktide kättetoimetamist reguleeritakse MKS
59. peatükis. MKS § 52 lõike 1 kohaselt antakse haldusaktid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes, kusjuures maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lõikes 2 sätestatakse, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil. Sama paragrahvi lõikes 6 on aga sätestatud, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest ning tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Eeltoodust tulenevalt toimub juriidilisele isikule dokumentide kättetoimetamine üldjuhul posti teel, saates need juriidilise isiku registrisse kantud aadressile ning dokumendid loetakse kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas juriidilise isiku esindajad need ka tegelikult kätte said. Haldusasjas 3-3-1-10-04 leidis Riigikohus, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt, võttes vastasel korral endale riski, et olulised teated, sealhulgas maksuhalduri haldusaktid temani ei jõua. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja ise taganud posti vastuvõtmist oma registrijärgsel aadressil ning kannab seega maksuhalduri poolt talle saadetud dokumentide mittekättesaamisest tulenevat riski, mis antud juhul tähendab seda, et jättes maksuhalduri poolt antud tähtajaks ettevõtlusega tegelemist tõendavad täiendavad tõendid esitamata, riskis kaebuse esitaja sellega, et ta võidakse käibemaksukohustuslaste registrist kustutada.
60. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur pidi teadma, et kaebuse esitaja tegelikult registrijärgsel aadressil ei asu ning et tegelikuks asukohaaadressiks on Tallinn Liimi
61. Asjaolust, et maksuhaldur saatis korralduse paralleelselt ka juhatuse liikme rahvastikuregistrijärgsele aadressile, ei saa teha järeldust, et maksuhaldur eeldas, et kaebuse esitaja enda äriregistrijärgselt aadressilt korraldust kätte ei saa. Vastustaja esindaja selgitas kohtuistungil, et sarnaste korralduste paralleelne saatmine juhatuse liikmele on maksuhalduril tavaks. Sellist tava ei saa hukka mõista ning kindlasti ei saa sellest teha järeldust, et saates haldusakti ka juhatuse liikme rahvastikuregistrijärgsele aadressile, oleks maksuhaldur pidanud veel täiendavalt pingutama selleks, et leida muid aadresse, mille puhul võiks oletada, et kaebuse esitaja saadetise kätte saab.
62. Ka ei nõustu kohus sellega, et maksuhaldur oleks pidanud korralduse saatma kaebuse esitaja tegevuskoha aadressile, kuivõrd see aadress oli maksuhaldurile teada. Asjaolu, et
63. aasta maikuus on PMTK saatnud kaebuse esitaja nimele Liimi tn 1 aadressile korralduse, millega nõuti selgitusi kaebuse esitaja ja AS-i Letofin vaheliste tehingute kohta, ei väära maksuhalduri õigust saata muudes menetlustes koostatud haldusakte ja dokumente kaebuse esitaja registrijärgsele aadressile ega pane ka kohustust neid paralleelselt saata väidetavale 6 tegevuskoha aadressile. Sellest, et maksuhalduril on kunagi õnnestunud juriidilisele isikule dokument kätte toimetada mingisugusel aadressil, mis ei ole selle juriidilise isiku äriregistrijärgne asukohaaadress, ei tulene sellele isikule mingisugust õiguspärast ootust sellele, et maksuhaldur ka edaspidi talle sellel aadressil dokumente kätte toimetab ning see ei vabasta isikut vastutusest korraldada posti vastuvõtmine oma äriregistrijärgsel aadressil. Maksuhalduri käitumist dokumentide kättetoimetamisel võiks teatud tingimustel pahatahtlikuks pidada juhul, kui ühe ja sama menetluse raames on maksuhaldurile teada mingisugune aadress, kuhu toimetatud posti isik kätte saab, ent maksuhaldur otsustab vaatamata sellele aadressile posti mitte saata, küll aga ei seo maksuhaldur end kindlasti tulevikuks kohustusega ka muudes menetlustes saata isikule dokumente muule aadressile peale registrijärgse aadressi. Siinkohal tuleb tähele panna, et MKS § 54 lõike 2 teises lauses on sätestatud, et isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressile saadetakse dokumendid sellisele isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud. Seega tuleneb MKS § 54 lõikest 2 viimaks seegi, et isegi kui äriregistrisse kantud juriidiline isik teatab maksuhaldurile oma tegevuskoha või muu aadressi, kust ta posti kätte saab, loetakse dokumendid siiski kättetoimetatuks ka juhul kui maksuhaldur saadab need äriregistrist nähtavale aadressile. Äriregistri aadressiandmete õigsuse eest vastutab isik ise ning kannab kõiki sellega seotud riske.
64. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et maksuhaldur pidanuks
65. juuni 2008 korralduse resolutiivosa avaldama väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi sellise kättetoimetamise võimalus on küll MKS §-s 55 sätestatud, ent maksuhalduril ei ole kohustust sellist teatavakstegemise viisi kasutada. Arvestades MKS § 54 lõigetes 2 ja 6 sätestatut, leiab kohus, et juriidilisele isikule dokumenti kättetoimetamine väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu saab kõne alla tulla vaid väga erandlikel asjaoludel, näiteks kui maksuhalduril on põhjendatult alust arvata, et isikul esinevad mingisugused objektiivsed takistused posti vastuvõtmisel registrijärgsel aadressil. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid teada ei ole. Liiatigi tuleb mööda, et asjaolu, et isik ei asu äriregistris näidatud aadressil, on selline, mis põhjendatult võib suurendada maksuhalduri kahtlust, et isiku tegelik majandustegevus ei pruugi olla selline nagu isik seda (näiteks esitatavates maksudeklaratsioonides) paista lasta soovib. Seetõttu leiab kohus, et KMS 22 lõikes 31 nimetatud kirjaliku teate juriidilisele isikule kättetoimetamiseks ei pea maksuhaldur kasutama mingisuguseid muid viise lisaks MKS § 54 lõikes 2 sätestatule ning seega ei saa käesoleval juhul väita, et maksuhaldur ei oleks isikut registrist kustutamise kavatsusest teavitanud. Kohus ei pea asjakohaseks kaebuse esitaja viidet Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-73-05, kuivõrd viimatinimetatud lahendis käsitleti dokumendi kättetoimetamist haldusmenetluse seaduse sätete kohaselt, ent käesoleval juhul sisaldub MKSis eriregulatsioon, milles sätestatakse sõnaselgelt, et juriidilisele isikule loetakse dokument kättetoimetatuks selle saatmisega registrijärgsele aadressile ning see, millal isik saadetise tegelikult kätte saab, ei ole oluline. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-37-03 leidnud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest.
66. Vaidlust ei ole selles, et
67. juuni 2008 korralduses märgitud tähtajaks kaebuse esitaja nõutud dokumente maksuhaldurile ei esitanud ega maksuhaldurile selgitusi andma ei ilmunud, mistõttu oli kaebuse esitaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine õiguspärane. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et saamata vajalikke dokumente kaebuse esitajalt, oleks maksuhaldur pidanud neid omal algatusel koguma hakkama. Maksuhalduril on küll MKS-ist tulenevalt õigus koguda omal algatusel tõendeid, ent seadusest ei tulene maksuhaldurile kohustust koguda omal algatusel selliseid tõendeid, mida maksukohustuslasel 7 endal oleks võimalik maksuhaldurile esitada ning mille esitamine on maksukohustuslase enda huvides. MKS §-st 56 tulenevalt on maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus, mis tähendab kohustust teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksustamise seisukohast olulisteks asjaoludeks on kahtlemata ka asjaolud, millest sõltub isiku registreerimine käibemaksukohustuslasena (registreerimiskohustus). Jättes kaasaaitamiskohustuse täitmata, ei saa isik nõuda, et maksuhaldur omal algatusel koguks isiku positsiooni parandavaid tõendeid.
68. Õige ei ole ka vastustaja väide, et
69. novembri 2008 korralduse nr 9-1/39014 andmisel on maksuhaldur rikkunud KMS § 20 lõikest 10 tulenevat kohustust isik omal algatusel registrisse kanda. Vastustaja on asjakohaselt põhjendanud, et kuivõrd sama aasta juulis oli maksuhaldur seadnud kaebuse esitaja ettevõtlusega tegelemise kahtluse alla ning kaebuse esitaja ei olnud ettevõtlusega tegelemist tõendanud, mis tingis tema registrist kustutamise, siis ei olnud maksuhalduril ilma ettevõtlust tõendavate täiendavate tõendite olemasoluta põhjust kaebuse esitajat käibemaksukohustuslasena registreerida. Õigus kontrollida ettevõtlusega tegelemist tuleneb KMS § 20 lõikest 41 ning nimetatud sätte alusel ongi maksuhaldur
70. novembri 2008 korralduse andnud. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et kuivõrd ta oli esitanud oma taotluse juurde needsamad dokumendid, mida maksuhaldur nõudis
71. juuni 2008 korralduses (pangakonto väljavõtted ja kassadokumendid), ei olnud maksuhalduril alust mingisuguseid täiendavaid dokumente nõuda. Samuti ei saa väita, et juhul kui kaebuse esitaja oleks
72. juuni 2008 korralduse täitnud ning seal nõutud pangakontode väljavõtted ja kassadokumendid esitanud, ei oleks maksuhaldur nõudnud mingisuguste täiendavate tõendite või selgituste esitamist. Nii nagu kohtumenetluseski, ei ole ka maksuhalduri toimetatavates menetlustes ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus selgitas eespool, et isiku ettevõtlusega tegelemise tuvastamine võib nõuda erinevat liiki tõendite kogumist ning neis kajastuvate andmete võrdlemist. Käesoleval juhul ei nähtu ning kaebuse esitaja ei ole ka väitnud, et maksuhaldur oleks nõudnud kaebuse esitajalt käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise seisukohast asjassepuutumatute dokumentide esitamist.
74. novembri 2009 korraldus nr 9-1/39014 ei ole õigusvastane ka seetõttu, et seal nõutavad dokumendid olid Maksu- ja Tolliameti poolt läbiviidava kriminaalmenetluse raames kaebuse esitajalt ära võetud. Olukorras, kus maksuhaldur nõuab isikult selliste dokumentide esitamist, mida isikul reaalselt võimalik esitada ei ole, tuleb isikul maksuhaldurile teatada, miks on dokumentide esitamine võimatu ning seejärel saab maksuhaldur vajadusel pöörduda asjakohaste tõendite saamiseks selle isiku või asutuse poole, kelle valduses dokumendid on. On õige, et sellisel juhul ei saaks maksuhaldur keelduda tõendite väljanõudmisest. Küll aga ei nõustu kohus sellega, et käesolevat menetlust läbi viiv maksuhalduri ametnik oleks pidanud, ilma et kaebuse esitaja oleks talle seda selgitanud, teadma, et asjas tähtsust omada võivad dokumendid on kriminaalmenetluse käigus kaebuse esitajalt ära võetud. Asjaolu, et ka kriminaalmenetlust toimetasid samuti Maksu- ja Tolliameti ametnikud, ei ole kohtu hinnangul oluline. Kriminaalmenetlust ja maksumenetlust võidakse viia läbi küll samaaegselt, ent tegu on erinevate ja teineteisest sõltumatute menetlustega ning seetõttu ei saa kriminaalmenetluse raames kogutud tõendit lugeda automaatselt maksumenetluses kogutud tõendiks. Nagu öeldud, et saaks maksuhaldur maksumenetluses keelduda tõendite omal algatusel kogumisest, kui ilmneb, et isikul endal ei ole neid võimalik objektiivsetel põhjustel esitada, ent käesoleval juhul ei nähtu, et maksuhaldur oleks seda teinud. Vastustaja selgituste kohaselt nõudis maksuhalduri ametnik kaebuse esitajalt
75. detsembril 2008 toimunud vestlusel kaubasaatedokumentide vormide AAD SMGS, laoarvestuse dokumentide, tollilattu minevate kaupade tollidokumentide, pangakonto väljavõtte, OÜ-ga Good Traditions seotud 8 dokumentide ja OÜ-ga Intopex Forvard sõlmitud lepingu esitamist.
76. detsembri 2008 suuliste selgituste protokollis on kaebuse esitaja juhatuse liige Galina Pavlova kohustunud nimetatud dokumendid maksuhaldurile esitama. Sellest võib aru saada, et kõnealused dokumendid olid kaebuse esitajal olemas ning neid oli võimalik maksuhaldurile esitada. Kaebuse esitaja esindaja on küll sama protokolli juurde teinud märkuse, et maksuhaldur nõuab dokumente, mis on juba kriminaalmenetlusega seoses Maksu- ja Tolliameti valduses, ent see väide on otseses vastuolus kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt protokollis võetud kohustusega need dokumendid esitada. Ka kohtuistungil selgitas vastustaja, et dokumendid, mille esitamist kaebuse esitajalt nõuti, ei olnud needsamad, mis olid võetusega ära võetud kriminaalmenetluse käigus.
77. detsembri 2008 protokollist nähtuvalt viibis kaebuse esitaja lepinguline esindaja Valdis Härmsalu kogu menetlustoimingu juures, st. juhatuse liikmelt seletuste võtmise juures. Võib eeldada, et kui maksuhalduri ametnik nõudnuks seaduslikult esindajalt selliste dokumentide esitamist, mida isikul esitada võimalik esitada ei ole (mis on kriminaalmenetluse raames ära võetud), oleks lepinguline esindaja sellele kohe tähelepanu juhtinud ning Galina Pavlova ei oleks protokollis nimetatud dokumentide esitamise kohustust endale võtnud.
78. Viimaks leiab kohus, et õigusvastane pole ka
79. detsembril 2008 aset leidnud menetlustoimingud. Siinkohal tuleks eristada kahte toimingut, esiteks seletuste võtmist kaebuse esitaja seaduslikult esindajalt ning teiseks kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide vastuvõtmisest keeldumist. Asjaolu, et maksuhalduri ametnik esiti keeldus kaebuse esitaja lepingulise esindaja lubamisest toimingu juurde, on iseenesest laitmist väärt, ent nii kaebusest kui ka
80. detsembri 2008 protokollist nähtuvalt esitas lepinguline esindaja sellele koha peal vastuväite ning tegelikult lubati lepinguline esindaja menetlustoimingu juurde. Ei nähtu, et menetlustoiming oleks kasvõi osaliselt läbi viidud ilma lepingulise esindaja juuresolekuta. Haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt ei saa menetlustoiminguid üldjuhul iseseisvalt vaidlustada, vaid need tuleks vaidlustada koos lõpliku haldusaktiga. Menetlustoimingu õigusvastasust saaks taotleda vastava põhjendatud huvi olemasolul, ent kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitajal saaks olla mistahes põhjendatud huvi selle vastu, et tuvastada maksuhalduri ametniku esialgse keeldumise õigusvastasust. Kaebuses välja toodud põhjendatud huvi, milleks on kahju hüvitamise nõude esitamine kahju eest, mis väidetavalt tekkis seoses sellega, et kaebuse esitaja oli teatud perioodil käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, ei saa hõlmata põhjendatud huvi selle vastu, et tuvastada, et ametnik Nelli Knut õigusvastaselt esialgu keeldus kaebuse esitaja lepingulise esindaja lubamisest menetlustoimingu juurde. Maksuhalduri ametniku selline esialgne keeldumine ei mõjutanud kaebuse esitaja käibemaksukohustuslasena registreerimist või sellega viivitamist mitte mingil moel.
81. Mis puudutab kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide vastuvõtmisest keeldumist, siis selgitas vastustaja kohtumenetluses, et tegemist ei olnud asjassepuutuvate dokumentidega, mis oleksid sisaldanud asjas olulist tõendusteavet. Kohus nõustub vastustajaga selles, et maksuhaldur ei pea vastu võtma mistahes dokumente, mida maksukohustuslane talle esitada soovib, vaid koguma üksnes asjassepuutuvaid tõendeid. Samas leiab kohus, et keeldudes teatud tõendite vastuvõtmisest, tuleb maksuhalduril seda põhjendada ning juhul kui isik seda nõuab, tuleb põhjendus protokollida vastavalt haldusmenetluse seaduse §-st 18 tulenevale põhimõttele. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja lepinguline esindaja esitanud
82. detsembri 2008 protokolli juurde vastuväite dokumentide vastuvõtmisest keeldumise kohta, mille kohaselt olid esitatud dokumentideks laolepingud ning käibedeklaratsioonide väljavõtted. Kohus leiab siinkohal, et laolepingud ning käibedeklaratsioonide väljavõtted võivad iseenesest olla asjassepuutuvad, ent olukorras, kus kaebuse esitaja on eelnevalt nõustunud esitama 9 maksuhaldurile mingisuguseid selliseid dokumente, mis maksuhalduri hinnangul paremini tõendamisesemesse kuuluvaid asjaolusid tõendada saavad, ei saa maksuhaldurile ette heita seda, et ta keeldub vastu võtmast dokumente, mis tema hinnangul ei ole tõendamiseks piisavad. Kohtu hinnangul saaks
83. detsembril 2008 esitatud tõendite vastuvõtmisest keeldumise õigusvastasus kõne alla tulla juhul kui maksuhaldur oleks hiljem keeldunud kaebuse esitaja käibemaksukohustuslasena registreerimisest, olemata seejuures hinnanud neid tõendeid, mille vastuvõtmisest ta keeldus. Käesoleval juhul see nõnda aga ei ole – kaebuse esitaja esitas
84. detsembril 2008 maksuhaldurile muud asjakohased tõendid ning neist lähtudes kanti kaebuse esitaja registrisse. Kaebuse esitaja väide, et
85. detsembril 2008 esitatud dokumentide vastuvõtmisest keeldumise tõttu viibis kaebuse esitaja registrisse kandmine veel 5 päeva võrra, ei ole õige. Vastustaja selgituste kohaselt ei võetud neid tõendeid vastu just seetõttu, et maksuhalduri ametnik pidas neid ebapiisavateks, mistõttu ei ole vähimatki alust arvata, et juhul kui need tõendid oleks vastu võetud, oleks kaebuse esitaja registrisse kantud varem. Ka kaebuses ei ole kaebuse esitaja tegelikult põhjendanud, miks ta leiab, et
86. detsembril 2008 esitatud dokumendid olnuksid piisavad, et lugeda Eestis ettevõtlusega tegelemine tõendatuks. Kohus käsitles eelpool juba käibedeklaratsioonide tõendusväärtusega seotud küsimusi. Laolepinguid tuleb küll käsitada dokumentidena, mis puudutavad ettevõtlust, ent lepingu olemasolu iseenesest ei ole üldiselt piisav tõendamaks kaebuse esitaja maksustatavat käivet, eelkõige seda, et kaebuse esitaja neis ladudes ka tegelikult mingisugust kaupa ladustas. 29.

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohus teinud otsuse kaebuse esitaja kahjuks.

§ 93

lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning seega tuleb jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Kristjan Siigur Kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-732 Haldusasi OÜ Bastet Holding kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. juuli 2008 otsuse nr 7.15/256256,
3. novembri 2008 korralduse nr 9-1/39014 ning
4. detsembri 2008 toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuetes 10 Menetlusosalised Menetluse alus ringkonnakohtus Vaidlustatud kohtulahend Asja läbivaatamise kuupäev Kaebuse esitaja OÜ Bastet Holding, seaduslik esindaja Oleg Kapoustine, nõustaja Valdis Härmsalu Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Katre Kuhi OÜ Bastet Holding apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 19.06.2009 otsus 23.11.2009 RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.06.2009 kohtuotsus osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
5. juuli 2008 otsuse nr 7.1-5/256256 õigusvastasuse tuvastamiseks ning teha selles osas uus otsus. Tunnistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
6. juuli 2008 otsus nr 7.1-5/256256 õigusvastaseks. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Kohtunikud Virgo Saarmets Silvia Truman 11 Viive Ligi